Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUSinu jäljed
Kuueteistaastase Riley Strouti ema suri kaks aastat tagasi ja tema kaotusega hakkamasaamine on sõltunud leinarühma kaaslastest, kellest on saanud Riley parimad sõbrad ja pereliikmed. Ka Jay, Kate ja Noah on kaotanud kalli inimese ja mõistavad Riley hingevalu. Hoolimata erimeelsustest hoiavad sõbrad kokku ja on teineteisele toeks, neid ühendab tragöödia, mida vaid nemad mõista suudavad. Kui Riley märkab toidukaupade poes oma ema, kardab ta, et selles on süüdi traumajärgne stress, kuni Jay ja Kate kogevad sama – ka nemad näevad oma surnud lähedasi. Noah on neljast ainus, kes ühtegi vaimu ei näe. Ta hakkab teistest eemalduma, muutub skeptiliseks ja salalikuks, kuni kaob jäljetult. Riley kardab kõige hullemat. Asunud kolmekesi oma haihtunud sõpra otsima, avastavad nad midagi veidrat. Kogu asja keskmes näib olevat üks sajanditevanune rist – ese, mis võib sisaldada vihjeid hauataguse elu kohta. Ja otsides seda, kes on kadunud, avastavad nad varjatud tõe nende kohta, keda leinavad. Emily France’i debüütromaan ajab naerma, nutma ja toob kananaha ihule – see on ülimalt südamlik romaan, mis on kirjutatud kaotusest, sõprusest ja paranemisest ning mida on raske käest panna. Seiklusrikas müsteerium, mis on seotud sajanditetaguse legendiga. Noortele lugejatele mõeldud romaanis segunevad justkui „Kuues meel” ja „Da Vinci kood”. – Kirkus Reviews Tõeline maiuspala. France on loonud sümpaatsed ja usutavad tegelased ja tema raamatu sõnum aitab inimestel neid tabanud tragöödiast üle saada. – Publishers Weekly Mõnus müsteeriumi ja müstika segu. Aus hoiatus – viimased leheküljed võivad pisaratest vettida. – 5280 Magazine Kohutav kaotus, pühendunud sõprus ja näpuotsaga romantikat teevad sellest debüütromaanist vaimustava lugemiselamuse.
Vaikiv mets
Erakordne. – The Times French on vaieldamatult üks parimaid krimikirjanikke, kes üldse olemas on. – Associated Press Intelligentne ja kaunilt kirjutatud romaan võmmidest, mõrvast, mälust, suhetest ja Iirimaast. Mõrv äratab ammused mälestused… Kaheteistaastane poiss mängib koos oma kahe parima sõbraga metsas. Juhtub midagi hirmsat. Ja tema sõbrad kaovad igaveseks. Kakskümmend aastat hiljem töötab Rob Ryan – ainus, kes metsast tagasi tuli – Dublini politseijaoskonnas uurijana. Ta on muutnud oma nime. Keegi ei tea tema minevikust. Isegi tema ise ei mäleta, mis tollel päeval juhtus. Siis aga leitakse ammuse tragöödia paigast väikese tüdruku surnukeha ja kunagine müsteerium kisub Robi jälle enda keerisesse. Iga uus juhtlõng süvendab temas ja tema partneris Cassies halba eelaimust. Robi iseseisvalt ette võetud uurimine aga kurnab teda üha enam. Ning kõik jäljed viivad halastamatult tagasi… metsa. Tana French sündis USAs, kuid veetis suure osa oma lapsepõlvest Iirimaal, Itaalias ja Malawis. Ta õppis Dublini Trinity College’is näitlejaks ning elab siiani Iirimaal. Tema esimene romaan “Vaikiv mets” ilmus 2007. aastal ja võitis mitu auhinda, teiste seas Edgari, Anthony, Barry auhinnad parima debüütromaani eest ning Macavity ja IVCA Clarioni auhinna parima põnevusromaani eest. Raamat on esimene osa Dublini mõrvarühma juhtumitest jutustavas sarjas, mille iga osa võtab fookusesse uue peategelase, kes on lugejale eelmisest osast küll tuttav, kuid pole täitnud keskset rolli. Nii loob autor mitmekülgse maailma ning annab lugejale võimaluse näha seda erinevatest vaatepunktidest. French on nüüdisaja üks andekaimaid krimikirjanikke. – Washington Post See psühholoogiline põnevik raputab su läbi ega lase end käest panna. – Belfast Telegraph Täiuslikumaid põnevikke, mida ma viimasel ajal lugenud olen. – Sophie Hannah Tana French tekitab lugejates kultuselaadset pühendumist… suur osa krimikirjandusest on meelelahutuslik, French aga sõltuvust tekitav. – The New Yorker Nagu kõigis Frenchi romaanides, on ka siinne tekst tähendustest tulvil. Autor ei too meieni lihtsalt üht pööreterohket mõrvalugu, vaid pakib selle hoolikalt valitud proosasse, luues teksti, mis on nii elegantne kui ka sünge. – Associated Press See hästi kirjutatud ja salamisi üha pinget keriv romaan haarab lugeja endasse juba esimesel leheküljel. – The Times Suurepäraselt enesekindel ja kaunilt kirjutatud debüütromaan, mitmetahuline psühholoogiline põnevik, mis kaevub igapäevaelu sügavustesse ning pakub hulgaliselt närvikõdi ja üllatusi.
Kui mind enam ei ole
Raamatu väljaandmist toetas Kultuurkapital. Romaan võitis mais 2017 LA Timesi kirjandusauhinna Haslett on üks Ameerika andekamaid kirjanikke. – Sam Sacks, The Wall Street Journal Kui Margareti kihlatu John 1960-ndate Londonis depressiooniga haiglasse satub, seisab naine valiku ees: kas minna edasi juba tehtud plaanidega, hoolimata sellest, mida ta nüüd mehe seisundi kohta teab, või keerata selg kannatustele, mida see naisele tulevikus tuua võib. Ta otsustab mehega abielluda. „Kui mind enam ei ole” on unustamatu lugu sellest, mis järgneb Margareti armastusest ja usaldusest välja kasvanud otsusele. Loo keskmes on paari vanim poeg Michael, geniaalne rahutu muusikafanaatik, kes mõtestab maailma paroodia kaudu ning kelle üha keerulisemaks ja ebakindlamaks muutuva eksistentsi eest tuleb hoolitseda tema emal ja nooremal õel-vennal: kohusetundlikul Celial ja ambitsioonikal, end kindlalt vaos hoidval Alecil. See valulik, südant pitsitav, ent ometi sageli nii naljakas lugu, mida jutustavad vaheldumisi viis perekonnaliiget, toob erakordse selgusega lugeja silme ette ühe ema armastuse oma laste vastu, tihti möödapääsmatu andumuse, mida tunnevad üksteise vastu õed-vennad, ning paine, mille on jätnud perekonnale ühe isa valu. Adam Haslett on oma vapustava tundetäpsuse ning elava, leidliku keelekasutusega andnud meile midagi erakordset: romaani, millel on jõud muuta seda, kuidas me näeme oma elu kõige tähtsamaid inimesi. Adam Haslett (sünd 1970) on Inglismaal kasvanud ameerika kirjanik. Seni on ta avaldanud kaks romaani ja ühe jutukogu (mis oli nii Pulitzeri kui ka National Book Awardi finalistide seas). „Kui mind enam ei ole” ilmus 2016. aastal ja kandideeris paljudele preemiatele (sh National Book Award, Pulitzer Prize, National Book Critics Circle Award ja Kirkus Prize for Fiction). „Kui mind enam ei ole” on ilukirjandus selle parimas mõttes. See on täis armastuse valgust. – Peter Carey Haslett on haruldaselt selge mõtte ja intelligentse kirjutamislaadiga autor. – Joy Williams „Kui mind enam ei ole” on imekaunis, elegantne ja liigutav lugu ühe perekonna sisemisest ebakõlalisest muusikast. – Colum McCann „Kui mind enam ei ole” on otsekui ood kunstile, keelele ja elule… Haslettil on suur anne püüda paberile oma tegelaskujude vapustavalt erinevad sisemaailmad ning anda neid edasi imekaunis proosas.
Tihenevad varjud
Täpselt selline peabki fantaasiakirjandus olema. – Publishers Weekly Kell on üks viimastest võluritest, kellel on võime rännata paralleelmaailmade vahel, mida ühendab maagiline Londoni linn. Sellest, kui tema omandusse sattus salapärane must kivi ning tema teed ristusid Delilah Bardiga, on möödunud neli kuud. Neli kuud sellest, kui Daneʼi-kaksikud ja Valge London langesid ning kivi saadeti koos sureva Hollandiga tagasi Musta Londonisse. Nüüd painavad Kelli unenäod pahaendelistest võluväelistest sündmustest ja ärgates mõtleb ta alati Lilast, kellega ta Punase Londoni sadamas hüvasti jättis. Sellal kui Punane London valmistub Elemendimängudeks – kolme impeeriumi vahelisteks võlukunstivõistlusteks –, seilab sadama poole üksik piraadilaev. Samal ajal hakkab elule ärkama ka üks teine London. Varjud, mis kadusid ööpimedusse, ilmuvad hommikul taas välja. Võluväe tasakaal on habras ning selleks, et üks linn saaks õitseda, peab teine langema… „Tihenevad varjud” on V. E. Schwabi romaanisarja „Võlukunsti tumedam pool” teine raamat. VICTORIA (V. E.) SCHWAB on britist ema ja Beverly Hillsist pärit isa võsuke. Teda kasvatati lõunaosariiklikus vaimus ja seda on tänini aimata ka tema kõnepruugist. Praegu elab ta Šotimaal Edinburghis, ja kui ta ei luusi parajasti ringi, et otsida maha maetud aardeid, muinasjutte või head teed, istub ta mugavasti mõnes kohvikus ja mõtleb välja koletisi. See raamat on tõeline pärl. – Deborah Harkness Sõltuvust tekitav lugemine… Schwabi tegelaskujud on selle raamatusarja trumbiks. Täpselt nagu mitmetahuline Kell, on ka Lila meeldivalt keeruline isiksus… ning panused tunduvad veelgi suuremad, sest Schwab on loonud maailma, millesse tasub end kaotada. – NPR Schwab on suurepärane kirjanik ja see raamat lausa lendab käes: autori loodud maailm tõmbab lugeja kerge vaevaga endasse ning kõik neli Londonit on omaette vaatamisväärsused – detailirohked ja põnevad, täis pulseerivat elu. – io9 Maagiat, intriigi, seiklusi, pettust ja pisukest piraatlust tulvil raamat… see köidab nii täiskasvanuid kui ka nooremaid lugejaid.
Küll hunt hunti tunneb…
Miranda naeratas, sinistes silmades tuluke. „Kas sina oleksid valmis lähedase nimel tapma?“ „Muidugi mitte.“ Oeh. See lipsas huulilt libedamalt, kui oleks pidanud.. Miranda näis mõtlik, aga samas – ilukirurgiaga liialdamine võibki näoga niimoodi teha. „Mulle meeldiks mõelda, et tapaksin, aga ei usu et sellega hakkama saaksin.“ „Loodetavasti ei pea sa seda kunagi teada saama. Head päeva, Miranda.” Naine vastas midagi, aga Audrey ei saanud sõnadest hästi aru – ta oli selle küsimuse peale mõttesse vajunud. Ei, tema lähedase nimel ei tapaks. Enam mitte. Mõned arvavad, et väikelinnades ei ole saladusi…
Vesiliiv
Õhk on püssirohusuitsust hall ja hägune. Kõik peale minu on pihta saanud. Minul ei ole sinikatki. Djursholmi üldgümnaasium on haruldane koht, kus võivad ristuda miljonärivõsude ja getonoorte teed. Ühel maihommikul kohtuvad klassiruumis viis õpilast ja õpetaja. Kohtumine lõpeb traagiliselt. Üheksa kuud hiljem astub 18-aastane Maja kohtu ette. Kas ta on tõesti süüdi kõiges, mida prokurör ja ajakirjanikud talle süüks panevad? Ja kui tema ei ole süüdi, kes siis on? Kohtupõnevik „Vesiliiv” maalib Maja pilgu läbi pildi kolm nädalat kestvast kohtuprotsessist ja vaatab tagasi eelnenud sündmuste jadale. Miks ja kuidas läks nii, et Majast ja Sebastianist, kooli populaarseimast paarist, said koolitulistajad? Kes tegi midagi valesti või jättis tegemata? Kuidas on võimalik, et suhtest saab lõks ja need, kes peaksid hoolima, pööravad pilgu kõrvale? See on nüansirikas lugu armastusest ja reetmisest, süüst ja õiglusest, pealtnäha ilusa muretu nooruse pahupoolest, hoolimatusest ja kurbade tagajärgedega jaanalinnumängust. Teos pälvis 2016. aastal Rootsi parima kriminaalromaani auhinna.
Elukargus
„Elukargus” kujutab romaanidest „Elujanu” ja „Elamisjulgus” tuttavaks saanud Voldemari elukäiku enne Teist maailmasõda. Ta on sündinud popsipere kolmanda lapsena, kuid jääb juba varakult isata. Raske majandusliku olukorra tõttu peab ta kooli pooleli jätma ning kõigest 14-aastasena minema tallu pooleajasulaseks. Voldemarist saab läbi ja lõhki maamees, kes oskab teha kõiki talutöid, kaasa lüüa ehitustandril ja metsavarumisel. Kuigi töö ja kohustused olid maarahval alati esikohal, korraldati sageli ka ühisüritusi – peoõhtuid, kiigelkäimisi, mitmesuguseid kursusi, kust Voldemargi leiab oma noorpõlvearmastuse. Voldemarist kasvab sitke, kohusetundlik ja suure tahtejõuga noormees, kelle edasine elu on täis väljakutseid ja õnnestumisi. 1941. aastal ta mobiliseeritakse ning ees seisab pikk sõjamehetee Punaarmees. Eestlastele omane huumorimeel ja raugematu optimism on olulisel kohal ka selles värvika sündmustikuga teoses, mis annab läbilõike Eesti külaelust tollastel murrangulistel aastatel.
Moirad ja fuuriad
THE NEW YORK TIMESI BESTSELLER USA NATIONAL BOOK AWARDI FINALIST 2015 USA NATIONAL BOOK CRITICS CIRCLE’I ROMAANIAUHINNA FINALIST 2015 Igal lool on kaks poolt. Igal suhtel on kaks vaatepunkti. Ja vahel selgub, et õnneliku abielu alus on valed, mitte tõde. Lotto ja Mathilde on kahekümne kahe aastased, kõrget kasvu, kaunid, hullumeelselt armunud ja määratud saavutama midagi suuremat. Uut. Kakskümmend neli aastat hiljem äratab nende püsikindel abielu endiselt kadedust nende sõprades. Kuid tegelikult ei ole kõik nii lihtne. „Moirad ja fuuriad“ jutustab ühe abielu loo nii mehe kui naise silmade kaudu nähtuna. Mees on tunnustatud näitekirjanik, kelle osaks väljavalitus (moirad ehk saatusejumalannad). Sünge lapsepõlvesaladus, mida naine mehe eest varjab, teeb tema pigem äraneetuks (fuuriad).
Vahvlist südamed
„Vahvlist südamed“ on lugu naabripoisi Trille ja naabritüdruku Lena sõprusest, seiklustest ja vahvlitest. Trille ja Lena elavad väikeses rannakülas ning mõtlevad koos igasuguseid vahvaid asju välja: nad ehitavad majade vahele köisraudtee, mängivad Teist maailmasõda ja teenivad tänavamuusikutena raha. Tihti juhtub aga nii, et laste lõbusast ettevõtmisest saab pöörane seiklus, mille tagajärjed on ettearvamatud. Õnneks on olemas vanaisa ja täta-memm, kes hädas appi tulevad. Aga mis saab siis, kui juhtub midagi niisugust, et mitte keegi ei saa enam aidata? Maria Parr kirjutab kaasahaaravalt ja suure soojusega nii rõõmsatest kui ka tõsistest asjadest, sõprusest ja igatsusest selle järele, et inimene, keda sina kalliks pead, vastab sulle samaga. Maria Parri (snd 1981) esikraamat „Vahvlist südamed“ võitis Norra kriitikute poolehoiu. Raamat on Brage auhinna nominent ning 2011. aastal vändati selle põhjal Norras telesari. „Vahvlist südamed“ on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Laiema tuntuse saavutas Parr 2009. aastal lasteraamatuga „Vilgukivioru Tonje“, mille eest ta on saanud rohkesti mõjukaid kirjandusauhindu. „Vilgukivioru Tonje“ on ilmunud ka eesti keeles.
Kaks sõdurit
Üheksa-aastaselt narkomaanid, kümneaastaselt võimekad diilerid, kaheteistaastaselt jõhkrad kurjategijad. Nüüd, kaheksateistaastastena, kutsuvad Leon ja Gabriel teineteist armsateks vendadeks, selles usaldamatuse maailmas usaldavad nad vaid teineteist. Nende jõuk, Ghetto Soldiers, on jõudmas organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise juhi José Pereira kabinetiseinal paiknevate jõugupiltide seas kõige kõrgemale kohale. Sinna jõuda on kahe noore mehe, tegelikult alles lapse, ainuke unistus. Stockholmi eeslinnas keerlev lõppematu kuriteokarussell läheb uue hooga käima, kui Leon ja tema jõugukaaslased murravad Gabrieli ja tema pruudi Wanda abil välja eriti range režiimiga vanglast, tappes selle käigus naisvalvuri. Pereirale tõttab uurimises appi kriminaalkomissar Ewert Grens, kes on noorte meeste saatusega seotud rohkem, kui ta oskab arvata … „Kaks sõdurit“ on Rootsi krimikirjanikeduo Anders Roslundi ja Börge Hellströmi meistriteos, mis räägib Stockholmi äärelinna brutaalsest kuritegevusmaailmast. Jaan Martinson: "Rootsi krimikirjanike duo on taas hakkama saanud võimsa romaaniga, mis seekord ei peegelda sotsialistliku kuningriigi tegelikkust vaid pigem hoiatab karmi tuleviku eest."