Norra autor Merethe Lindstrøm (snd 1963) alustas oma loometeed 1983. aastal. Sestpeale on tema sulest ilmunud ridamisi auhindadega pärjatud ja kriitikute üksmeelse tunnustuse pälvinud romaane ja novellikogumikke. Romaan „Vaikuse päevad” (2011) tõi kirjanikule Põhjamaade Nõukogu 2012. aasta kirjandusauhinna ning on muuhulgas ilmunud ka eesti keeles (2013, tlk Riina Hanso). 2015. aastal ilmunud „Talvearhiivid” on Lindstrømi kaheksas romaan. Minajutustaja on perega kolinud suurlinnast eemale. Siin maamajas, keset avaraid välju, helendavaid päevi ja unetuid öid kirjutab ta romaani oma mehest. Ja iseendast. Sellest, mis tunne on elada koos inimesega, kellel on tihtipeale raske elus olla. Kirjutab hirmust ja ängist ning soovist kõige kiuste pinnal püsida. „Talvearhiivid” on valusalt aus ja sügavalt isiklik romaan. Teose keskmes on keerulised suhted, inimpsüühika haprus ja haavatavus, mis kandub edasi järgmistele põlvedele. See on lugu eksistentsiaalsest pimedusest, abitusest elu ees ja kõikevõitvast armastusest. Merethe Lindstrømi stilistiliselt kaunis ja kujundirikas keel, mis äratas tähelepanu juba romaanis „Vaikuse päevad”, mõjub „Talvearhiivides” veelgi intensiivsemalt ja ehedamalt.
On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna. Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.
Antoine, neljakümneaastane pereisa, on kindlustusekspert. Juba kaua, liiga kaua hindab ta teiste elusid, määrates nende rahalise väärtuse. Ühel ööl proovib ta ära määrata oma elu hinda ja mõistab, et ta elu on olnud üksnes ebaõnnestumiste jada. Et seda katkestada, otsustab ta minna vabasurma ja võtta endaga kaasa ka lapsed – et nad elus ei kannataks. Läbi ebaõnnestunud kuriteo ja kinnise psühhiaatriahaigla jõuab Antoine lõpuks elu väärtuse mõistmiseni. Grégoire Delacourt (s 1960) tegutses aastaid edukalt reklaaminduses. Oma esimese romaani avaldas ta viiekümneaastasena ja saavutas kirjanikuna peagi ülemaailmse edu. „Tabamatu õnn“, Grégoire Delacourti neljas romaan, on vapustav lugu elu vägivaldsusest ja andestamise jõust.
„Tüdruk Online tuuril“ on järg Zoe Suggi menuraamatule „Tüdruk Online“. Kui Noah kutsub Penny kaasa oma esimesele Euroopa tuurile, ei jõua tüdruk ära oodata, et veeta suvi koos oma ülikuuma rokijumalast sõbraga. Kuid Noah’ ülitihe ajakava, mitte kõige sõbralikumad bändikaaslased ja armukadedate fännide ähvardavad sõnumid sunnivad Pennyt endalt küsima, kas ta on tuuril tõesti elust ära lõigatud. Ta igatseb oma perekonna, parima sõbra Ellioti ja oma blogi Tüdruk Online järele. Kas Penny suudab tuuril leida tasakaalu elu ja armastuse vahel või kaotab ta kõik, püüeldes täiusliku suve poole? Zoe Sugg ehk Zoella on kirjutanud lugusid lapsest saati. Tema ilu-, moe- ja elustiiliblogisid ning -videoid jälgib internetis tohutu hulk inimesi, YouTube’is on tal miljoneid vaatajaid.
Piper Kerman, kel on tõusujoones kulgev karjäär, elukaaslane ja armastav perekond, meenutab hädavaevu seda tuulepäist noort naist, kes kümme aastat varem viis tollist läbi kohvritäie narkoraha. Ent minevik saab ta kätte. Haljale oksale jõudnud Smith College’i vilistlasest saab vang number 11187–424. Kerman mõistetakse 15 kuuks kurikuulsasse Danbury föderaalvanglasse Connecticuti osariigis, kus ta on üks miljonitest, kes kaovad Ameerika karistussüsteemi „küülikuurgu“. Alates esimesest pealaest jalatallani läbiotsimisest kuni vabastamiseni õpib ta toime tulema kummalises maailmas, mida juhivad sunniviisilised ranged käitumisnormid ja meelevaldselt tõlgendatavad reeglid. Kerman kohtub naistega, kes vaatamata erinevale nahavärvile, taustale ja elukogemusele üllatavad teda väikeste lahkusemärkide, tarkade, kuigi karmide õpetussõnade ja siira omaksvõtuga. Südantliigutav, pööraselt naljakas, kuid kohati raevutekitav jutustus pakub haruldast võimalust kiigata vanglas elavate naiste argipäeva: põhjustesse, miks nii paljud naised trellide taha satuvad ja mis nendega seal juhtub. Raamatu põhjal on valminud Netflixi populaarne telesari „Orange Is the New Black.
Milline põnev päevväikesele lohele Kookospähklile ja tema sõpradele – nad lähevad aardejahile, et leida kuulsa mereröövlikapteni amulett. Nad jäävad tormi kätte,kohtuvad üsna iseäraliku piraadiga ja peavad jõudu katsuma hiiglasliku kaheksajalaga. Mereröövel Peeter Pakpoord on neist kõige arem, aga kui sõbrad suurde hädaohtu satuvad, selgub,et temaski on peidus palju julgust.
Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. Väsimatu ränduri ja vaatlejana jagas Humboldt oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustöödeja raamatute vahendusel kogu maailmaga. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada. Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud (sh 2016. aasta Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu aastapreemia) ning New York Timesi ja Spiegeli bestselleriks tõusnud teose esimene osa annab särava ülevaate Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.
Väike lohe Kookospähkel ja okassiga Matilda lähevad Rahnurappa seenele. Ootamatult kohtuvad nad kitsega, kes püüab edutult pudelilt korki ära saada. Selgub, et tegemist pole hoopiski mitte kitse, vaid nõiutud võluriga. Võimas võlur Holunder on kogu Pudelimaa valitseja, kelle tema õel vaenlane, maag Kitsehabe on loomaks moondanud ja Pudelimaalt välja ajanud. Loomulikult on Kookospähkel ja Matilda valmis Holunderi aitama, et too oma võluriiki jälle valitseda saaks. Järgmises raamatus peab Kookospähkel üle saama lennuhirmust, et koos teiste lohekooli õpilastega kaugele keset merd asuvale Tulekaljule koolipeole lennata. Ingo Siegneri populaarne raamatusari jutustab julgest uudishimulikust väikesest lohest Kookospähklist ja paljudest seiklustest, millesse ta satub. Lood viivad põnevasse fantaasiamaailma, kus armsad tegelased toovad naeratuse näole suurtele ja väikestele. Raamatud sobivad hästi nii algajale lugejale kui ka ettelugemiseks.
Milline on ennast ise üles töötanud inimene? Oled sa sellele kunagi mõelnud? Edu ei ole üks pikk sirgjoon. Pole olemas otseteed alguse ja lõpu vahel ega „võluväega oavarsi”, mis su üleöö kõrgustesse suudaksid tõsta. Oled sa kunagi mõelnud, kuidas alustada konkurentideta turul, kuidas seal laieneda, kuidas meeskondi luua ja rikkaks saada? Mina võin sulle sellest rääkida, sest ma sain sellega hakkama. 1992. aastal jõudsin ma Eestisse, taskus 400 dollarit. Siin avastasin tõe, mis muutis mu vaateid elule ja ärile: ettevõtjana on võimalik teenida palju raha, kui kindlameelselt siseneda turgudele, mille kohal on pilvitu taevas – turgudele, kus konkurentsi on vähe või puudub sootuks ning kus tõusulaine võib su rikkusele kanda. Järgnenud pooleteise aastakümne jooksul kasvas minu äride maht 200 miljoni dollarini. Nüüd tahan ma edasi anda teadmisi ja teid, mis mind edule viisid. Raamatus „Miks müüa takosid Aafrikas?“ selgitan ma kuutteist põhimõtet, mille järgimine avas edule ukse. Soovin, et sinagi leiaksid turu, mille kohalt puuduvad pilved ja näeksid, kuidas sinu äri kõrgustesse tõuseb. PAUL OBERSCHNEIDER on kogenud iduettevõtja ja kinnisvararahastaja, kes on isiklikult ehitanud üles enam kui 200 miljoni dollari väärtuses firmasid. Alates aastast 1992 on ta aidanud asutada panga laenuosakonda, rajanud hüpoteegifirma ja ehitanud viies Euroopa riigis üles suurima ühe tootemargi alla kuuluva kinnisvarafirma.
„Kes tahab teha tegemist jänesega, kelle esihambad on üksteisest kohutavalt kaugel ja kes pealegi rääkides pudistab?” mõtleb Priidu ja üritab asjatult oma hiiglaslikke jänesehambaid peita. Õnneks meeldib Priidu Ludvigile ja Susannale täpselt niisugusena, nagu ta on. Südamlik lugu jänesest Priidust, kes häbeneb oma suuri hambaid ja seda, et ta s-tähte öelda ei oska. Sõprade abiga mõistab ta, et see ei takista tal olemast vahva kaaslane ja et teistelgi on asju, mis neile enda juures ei meeldi.