MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.
Hingemurdja
Füüsiliselt terved, kuid sisemiselt täiesti murtud. Neid ei vägistatud. Neid ei jälitatud. Neid ei surmatud. Nendega juhtus midagi palju hullemat … Kolm naist, kõik noored, ilusad ja elurõõmsad, kadusid jäljetult. Pärast nädalapikkust vangistust psühhopaadi käes, keda ajakirjanduses on hakatud kutsuma Hingemurdjaks, ilmuvad naised uuesti välja ja on psüühiliselt täiesti murtud – justkui elusalt maetud omaenda kehasse. Veidi enne jõule muutub Hingemurdja uuesti aktiivseks – luksuslikus psühhiaatriakliinikus.
Aastaid hiljem uurivad tudengid üht haiguslugu. Neid juhendab professor, kes näib ka ise olevat seotud mingi tumeda saladusega. Ei kulu palju aega, kuni ka tudengid on mässitud õudse loo hirmutavasse keerisesse.
Tormi tõttu muust maailmast ära lõigatud vaimuhaigla, rahutuks tegevad teated mehest, kes naisi hingeliselt murrab, ja keskne tegelaskuju, kes ei mäleta midagi endast ega oma minevikust. See kõik kuulub Sebastian Fitzeki uude haaravasse põnevikku, mis pole mõeldud nõrganärvilistele.
Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim psühholoogiliste põnevike autor. Tema teoseid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Ühena vähestest saksa põnevike autoreist teeb Sebastian Fitzek ilma USA-s ja ka Inglismaal, põnevusromaanide kodumaal. Eesti keeles on temalt ilmunud romaanid „Teraapia“ (2018) ja „Ära lõigatud“ (2020, koos Michael Tsokosega).
Meie vennaga
„Meie vennaga“ on Jana Kippo saaga esimene raamat, mis jutustab juurte juurde naasmisest, perekonnast, unustatud sündmustest ja despootlikust minevikust, kuid ka armastusloo algusest. Vägivallast ja vagadusest läbiimbunud lugu räägib kirest, karistusest ja ohverdamisest – ning sellest, kui raske on andestada. Autor keskendub sageli tähelepanuta jäetud lihtsatele meestele ja naistele, kes romaani edenedes muutuvad üha mitmetahulisemaks, ning toob esile nende tähelepanuväärse julguse elu pakutavate halbade valikutega toime tulla. Loos on nii sarkasmi ja musta huumorit kui ka ehedat emotsiooni.
Karin Smirnoff on endine fotograaf ja ajakirjanik. Tema küps esikromaan „Meie vennaga“ („Jag for ner till bror“) nomineeriti 2018. aastal August Strindbergi kirjandusauhinnale juba enne, kui raamat ilmus. Teost tunnustati 2020. aastal Svenska Dagbladeti kirjandusauhinnaga ja audioraamatut Storyteli auhinnaga. 2019. aastal ilmus Jana Kippo triloogia teine osa „Vi for upp med mor“ ja 2020. aastal kolmas – „Sen for jag hem“. Triloogia eest pälvis Smirnoff 2020. aastal Stig Sjödrini kirjandusauhinna, mis määratakse igal aastal kirjanikule, kes pöörab tähelepanu ebaõiglusele ühiskonnas ja kujutab lugusid haavatavate vaatenurgast.
Liblikas õlal
Meie elu oli pikka aega ilus ja kerge kanda – see oli nagu liblikas õlal. Kuid miski siin elus ei püsi igavesti …
Kogumik „Liblikas õlal“ koosneb tosinast novellist, mis kõik on omavahel seotud, sest jutustavad inimeste elust (ja surmast) koroonapandeemia ajal. Samas ei ole need kurvad ja masendavad lood, küll aga nihkes, nagu ikka, kui negatiivset tulemust hinnatakse positiivsest ülemaks.
Raamatust leiab nii tõsiseid ja mõtlema panevaid (nt „Liblikas õlal“ ja „Esimene viimane suudlus“) kui ka humoorikaid ja ootamatu puändiga jutte („Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“). Kõiki novelle ühendab aga Marje Ernitsale omane ladus jutustamisstiil ja hea inimeste tundmine.
Sardiinia. Müütide ja maagia saar
Sardiinias õitseb turism, aga selle saare uskumatult rikast ajalugu ja kultuuri – mis pärineb juba neoliitikumi aegadest – käsitlevat kirjandust leiame riiulitelt vähe.
Edward Burmani teos korvab selle puudujäägi. Burman tõstab esile Sardiinia vallutanud foiniiklased, kartaagolased ja aragonlased, kes jätsid saarele tohutu ajaloolise ja arheoloogilise pärandi. See hõlmab nii tuhandeid nuraage ehk pronksiaegseid torne ja asulaid kui ka nn hiiglase hauda ja haldjatarekestest hauakambreid. Lisaks peetakse Sardiinias omanäolisi festivale, nagu näiteks Barbagia karnevali paraadi, kus talviseid deemoneid kihutavad minema kooljalikud mamuthone’d, ning surma trotsivate angloaraabia sardo tõugu hobuste võiduajamist Sedilos.
Cagliari rannikuvetes on laevavrakke, veealuseid koopaid ja uppunud Rooma varemeid, aga ka iidseid kindlusi, kirikuid, rahulikke künkakülasid ning üle 3000 kilomeetri rannajoont, mida peetakse üheks kauneimaks kogu maailmas.
Rästikuvälu
Juhuslikult leitud foto väikesest poisist koos enesekindla hoiakuga mehe ja kauni naisega paneb Tarmo sageli mõtlema selle üle, kes küll on see õnnelik perekond pildil ja ka selle üle, miks talle lapsepõlves vanemate armastust ei jagunud. Alles kolmekümne kahe aastasena, pärast pereisa surma, saab ta kinnitust aimusele, et on tegelikult kasulaps. Koltunud fotost saavad alguse sündmused, mis viivad mehe salapärasele Rästikuvälule – kohta, mis on püsinud muutumatuna paljude aastate jooksul ja kus juhtub ebaharilikke asju. Kohalikud hoiavad lagendikust rästikute tõttu eemale, kuid üks naine, keda kutsutakse Rästikuvälu nõiaks, viibib seal kevadest sügiseni juba mitu aastat. Ootamatult hakkab aga Tarmo elu järjest enam põimuma Rästikuvälu maadel toimuvate sündmustega …
Ulmepõnevik „Rästikuvälu“ on Eet Tuule kuueteistkümnes raamat. Varem on ta avaldanud nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane.
Ellujääjad
„Ellujääjad“ on vapustav lugu lagunevast perekonnast ja sellest, kuidas täiskasvanuna oma lapsepõlv uuesti läbi elada. Lool on kaks narratiivi, millest ühe ajaskaala kulgeb dramaatilisest finaalist tahapoole ja teine liigub ajas edasi saatusliku löögihetkeni. Selles tsüklilises romaanis uuritakse vendadevahelist suhet ja seda, kuidas vendluse intiimne side avaneb kõige suuremas reetmises. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lapse sisimat hingeelu uurida ja seda romaanis kujutada on raske, kuid Schulmanil on see õnnestunud. Ta näitab ilmekalt, kui hirmuäratav ja raskesti tõlgendatav on täiskasvanute maailm, mõnikord on fantaasia ja viha lapsele ainsaks pelgupaigaks. Ja nende pooluste lõikepunktis võib juhtuda mida tahes.
ALEX SCHULMAN on kirjanik ja ajakirjanik. Ta juhib Rootsi suurimat iganädalast taskuhäälingut Alex & Sigge ning on ajalehe Expressen kolumnist. Kirjandusdebüüdi tegi Schulman 2007. aastal; ta on kirjutanud neli edukat autobiograafilist raamatut, millest üks nimetati 2017. aastal Rootsis aasta raamatuks. Viies raamat – „Ellujääjad“ – on tema debüütromaan, mis oli nomineeritud ka Svenska Dagbladeti kirjandusauhinnale 2020.