MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.
Мир на пороге войны. Размышления европейца
Джульетто Кьеза – один из самых известных политиков Европы. Автор документального фильма «Зеро» (Zero), раскрывшего провокационный характер разрушения башен-близнецов ВТЦ в Нью-Йорке и обвинявшего в организации этого теракта реакционные политические круги США. В данной книге представлены его работы разных лет, в которых автор анализирует положение в мире, рассуждает о современной роли России, даёт оценку тем или иным событиям и прогнозирует развитие международной ситуации. В частности, он предупреждает о вероятности Третьей мировой войны, которую стремятся развязать США. В чем видит Кьеза подтверждение своих прогнозов? Как Россия может стать последней преградой на пути новой большой войны? Что будет в ближайшем будущем с ведущими мировыми державами? Что ожидает мировую экономику и мировые валюты? Куда движется наш мир? Прогноз будущего от Джульетто Кьеза – самого знаменитого антиглобалиста Европы. Над материалами данной книги Джульетто Кьеза работал вместе с Екатериной Глушик. Глушик Екатерина Федоровна – писатель, публицист, литературный критик, автор «Литературной газеты» и газеты «Завтра». Автор десяти книг. Лауреат премий «Эврика» и «Лучшая книга года», дипломант премии им. А. Н. Толстого, победитель конкурса журналистских работ «Беларусь – Россия. Шаг в будущее».
Vallakirjutaja käsiraamat ehk Määrdemeistri mälestused
Väikeses omavalitsuses kantseleiülema ametit pidanud Toomas saab ühel päeval ettepaneku poolte kokkuleppel töölt lahkuda. Et valge paberilehe asetab Toomase ette endine hea kolleeg, on pakkumine seda ootamatum. Romaan jutustab ühe „omal soovil lahkumise” loo kahel paralleelsel ajateljel, mis lõpuks üheks põimuvad. Varjatud kavatsused, nurjatud poliitikamängud, alaväärsuse väljaelamine kaaslaste peal – need on vaid mõned nähtused, mille koorma all noor idealistlik teenistuja oma karjääri kestel peab ägama ja millest lahtisaamine saab ühel hetkel tema ainsaks eesmärgiks. Hugo Vaheri sulest on varem ilmunud romaanid „Punk ei ole surnud” ja „Skvotterid”.
Ühe maailmavalutaja märkmed
Merlin Piirve „Ühe maailmavalutaja märkmed“ on tormlev ja katkendlikkusele kalduv lugu ühe haiglase tütarlapse eluetapist, mil dramaatiliselt kulmineeruvad tema keerulised suhted nende inimestega, kes eri aegadel on olnud talle lähedased. Omadega vussis minategelane kandub ajas edasi ja tagasi, lahates lapsepõlve ja üliõpilaspäevi. Ta otsib täiust, otsib ilu ja õnne. Ent kõik kipub ühel hetkel minema viltu ja valesti ning tundub, et polegi võimalik eluga hakkama saada. Minavormis romaan pole dramaatilistest sündmustest ning kurbadest mälestustest hoolimata siiski läbinisti sünge ja traagiline. Peategelase melanhoolia küll üha süveneb, kuid siiski jaksab ta nii teisi kui ka iseennast enamasti vaadelda üsna elutervest vaatepunktist, selge (enese)iroonilise pilguga. Autori nägelik, maagilise realismi sugemetega kirjutamisviis loob raamatu kangelaste – noorte haritlaste – mõtiskluste, askelduste ning omavaheliste arveteklaarimiste taustaks mõjukaid mitmekihilisi välis- ja sisemaastikke, mida tasub süvenenult uurida. Merlin Piirve (snd 1986) on lõpetanud Tartu Ülikooli hispaania filoloogina ning magistrikraadi on ta omandanud kirjandusteaduses. Ta on avaldanud mõtteid Sirbis. Käesolev raamat on tema esimene ilukirjanduslik tekst.
Tuulekülv
Kui Punaarmee on Endrik Tapperi ja tema pere linnakorterist välja tõstnud, asub ta koos naise ja kahe pisitütrega elama maale isatallu. Sündmusteahel, mis hakkab hargnema 14. juuni varasel hommikutunnil, viib kokku erineva maailmavaatega inimesi, vaagib nende vastakaid arusaamu ja tegutsemismotiive. Romaan räägib sellest, mis saab edasi Endrikust ja tema perest ning mis saab kõigist neist meestest ja naistest, kes küüditamise eest pakku pääsenuina metsas ellujäämise eest võitlust peavad. Karmil ajal on kõik sunnitud tegema raskeid valikuid. Ja kui valik on tehtud, siis tuleb igaühel oma valiku tagajärgedega elada. Aga tagajärjed on rasked ning õigeid ja üheseid lahendusi ei tundugi olevat. Katrin Kurmiste lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, töötas TA kirjastusosakonnas, TPedI eesti keele kateedris ning õpetas pikki aastaid täiskasvanuile soome keelt Tallinna Keeltekoolis ja Tallinna Majanduskoolis. Õpetustöö kõrval, mis jätkub tänaseni, on ta teinud ka tõlkija-, toimetaja- ja giiditööd. Käesolev raamat toetub suures osas Katrin Kurmiste perekonna ja sugulaste mälestustele, milles esinevad lüngad on täitnud autori fantaasia.
Tiivad
Noomide triloogia viimane raamat, kus selgub, kas noomide saatuseks on igavesti inimeste eest põgeneda ja end varjata, või ootavad neid hoopis uhkemad ja suuremad seiklused. Masklin ei tea midagi karjääris toimuvatest sündmustest, sest tema, Angelo ja Gurder suundusid lennujaama, et katsuda kuidagi pojapoeg, 39 üles leida. Et Asi oli rääkinud Masklinile laevast, mis ootas ikka veel noome kusagil tähtede vahel, siis lootis Masklin, et neil õnnestub kuidagi sellega ühendust võtta. Muidugi oli see hullumeelsus ja muidugi oli see võimatu, aga nad ei saanud enam taganeda. Nad pidid pääsema Floriidiasse, kus hakati satelliiti üles laskma. Nii lipsasidki nad Concordei pardale ja järjekordne suur seiklus oli alanud.
Surmakarva
Eesti kirjanduses on seniajani ebaproportsionaalselt vähe zombisid ehk siis ebasurnuid, kes kas osavate surnumanajate tahtel või mingite salapäraste loodusnähtuste mõjul hauast välja ronivad – selle tühimiku on Maniakkide Tänav oma verd tarretama paneva raamatuga nüüd täitnud. Autor on kohalikele ulmesõpradele tuntud juba üle kümne aasta. 90ndate lõpus ilmunud mitu novelli kuulutasid omanäolise ja tugeva autori sündi. Esimene pöördumine pikema žanri poole tõi kaasa äramärkimise 2000. aasta romaanivõistlusel teosega „Minu aknad on puust ja seinad paistavad läbi“, mille Eesti fantaasiakirjanduse austajad väga hästi vastu võtsid.
Vastuseta kirjad
Betti Allveri preemia laureaadi Triin Tasuja kolmas luulekogu. Lootusetud inimesed Me oleme lootusetud inimesed kel pole kuhugi põgeneda unistused ei maksa üüri ja kirg saab alati varem või hiljem otsa kaduda kuhugi ära on unenägu kus kohtad ikkagi vaid ennast
Tee väe raamat
Huvi „Daodejingi“ ja selle salapärase autori (Hiinas, muide, nimetatakse ka teksti ennast sageli n-ö autorinimega – Laozi) vastu on viimase poolteise sajandi jooksul maailmas kasvanud lausa geomeetrilises progressioonis, mida väljendab tõlgete, tõlgenduste, uurimuste, kirjutiste ja teooriate tohutu (loendamatu) hulk. Millega see Hiina sõdivate riikide ajastu (475-221 e.m.a) mahult tagasihoidlik (originaalis vaid veidi enam kui 5000 kirjamärki) mõtteantoloogia tänapäeval sellise tähelepanu on teeninud, on isegi raske öelda. Aga midagi selle teose lakoonilistes, kohati justnagu krüpteeritud sõnumit edastavates aforismides järelikult on, mis sunnib uurijaid-mõtlejaid – ja kaugeltki mitte ainult sinolooge, vaid sinoloogiast üsna kaugeidki inimesi – ikka ja jälle seda ette võtma, uuesti või ümber tõlkima ja seletama leidmaks sinna peidetud universaalset sõnumit või ehk hoopis – paigutamaks sinna omaenda sõnum. Ja tekst kõike seda kannatab, jäädes ikka iseendaks, olles „kulutades kulumatu“ nagu öeldakse seal Laozi õpetuse keskse kategooria, mida tähistab ka pealkirja esikmärk dào, kohta, mis igas kolmes eestinduses on nende autorite tahtel leidnud erineva vaste – ’kulg’ Mälli, ’Tao’ Kaplinski ja ’tee’ Sarve tõlkes. – Märt Läänemets, sinoloog.
Ülestunnistus
Kõik mida me kuuleme, näeme ja loeme, on vaid ettekääne selleks, mida me mõtleme, arvame ja hindame. Maailm meie ümber on vaid selleks, et toita meie eelarvamusi ja eelhinnanguid – anda neile kinnitusi. Ja selles mõttes polegi olemas mingit maailma meie ümber või mingit tegelikkust või millegi olemust, sest see kõik suhestub ju vaid meie endiga. Ja kui see nii-öelda tegelikkus pole selline, nagu me oleme teadnud ehk tahtnud ehk arvanud, siis häda sellele tegelikkusele. Lugejate kirjadest: Tervitus, tahtsin lihtsalt teada anda, et lugesin su eluloo-raamatut, ja üle hulga aja oli selline lugemine, mida käest panna ei suutnud, jube hea. Ja need vahelugemised, ojee. Nagu nauding, mida tahaks ainult pikendada… Raamat läbi loetud! Oli vabastav ja hea äratundmine… Mulle meeldib Su vitaalsus. Oled ärgas.