MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.Taaveti meheteod neetud külas
Merekivi külas Pulga talus elab üheksa-aastane Taavet. Jaaniööl läheb ta otsima sõnajalaõit ja satub suurde seiklusse, milles osalevad nii haldjad, vaimud, hinged kui ka Vanapagan ise. Ainult mehine meel ja töökus päästavad Taaveti, tema pere ja küla. Selle raamatu abil saab terve aastaringi jälgida ühe vana aja Eesti talu elu ja toimetusi, õppida vanu laule, mõistatusi ja elutarkusi. Põnevad ülesanded suunavad avastama Eesti Vabaõhumuuseumi.
Üle piiri. Legendid MicroLinkist ja microlinklastest
Igal firmal on oma nägu, iseloom ja lugu. Millegipärast ei kirjutata neist enamasti raamatud nii nagu kirjutatakse kuulsatest inimestest. See raamat on esimene teadaolev firma elulugu, mis on tõepoolest ELU LUGU. Tegemist ei ole faktitäpse ajaloo teosega või ettevõtlusõpikuga, vaid lugude ja legendide kogumikuga taasiseseisvumisaja alguses sündinud ettevõttest, mille lugu on värvikirev, sest seal on julgetud ületada piire – proovides ja katsetades asju, mida keegi teine varem teinud ei ole. MicroLinki lugu näitab, mis on inimeste jaoks see „miski“, mis paneb neid nautima teekonda tööalaste sihtide suunas.
Täiega pöördes
Raamatu pöörase tempoga arenevate sündmuste keerisesse sattudes saab üpris kiiresti selgeks, kes on kes ja mis värki elus ajab. Surmigavuses suikuva Võsaste elu on ühtäkki sootuks pea peal ja elanikud täiega pöördes! Raivo Tihanov on kunstnik ja lastekirjanik, kellelt on varem lugejateni jõudnud koomiksid Jõmmi seiklustest, lasteraamat „Tom ja äperused” ja põnev jutukas „Öös on müttajaid”. Tema lustakad pildid ilmestavad paljusid kooliõpikuid.
Tuleviku mäletajad. Sofia
Romaani esimese osa tegevustik viib lugeja 26. sajandi keskpaika, mil inimesed on jõudnud koloniseerida märkimisväärse osa meie galaktikast. Kõigile uuringutele vaatamata pole teadlased suutnud leida peale inimese ühtki teist mõtlevat organismi, kuigi arheoloogilised kaevamised Linnutee eri paigus nende kunagisele sealviibimisele viitavad. Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada. Teadlasel Karl Harakul õnnestub tüdruk tagaajajate käest päästa ja algab pingeline tagaajamine mööda kaugeid planeete, mille käigus ilmneb rohkelt ootamatuid pöördeid ning avastusi. Peeter Helme on eesti kaasaegses kirjanduses kindlalt kanda kinnitanud. Temalt on ilmunud kolm romaani „Puudutus” (Verb 2007), „September” (Pegasus 2009), „Varastatud aja lõpus” (Tuum 2011), rohkelt esseid, arvustusi, novelle ning luuletki. Hinnatud kirjanduskriitikuna on ta mitmete kirjandussaadete juht raadios ning Eesti Ekspressi kirjandustoimetaja.
Tuumahiid 2: Toorium
Kogumik "Tuumahiid 2: Toorium" koondab üheksat veebiajakirjas Reaktor ajavahemikul november 2012 kuni veebruar 2014 avaldatud ulmejuttu nii kogenud kirjanikelt, näiteks Indrek Hargla või Maniakkide Tänav, kui ka autoritelt, kes on alles jõudmas oma juttude trükis avaldamiseni. Juttudes leiab paljusid üldinimlikke teemasid: inimlik hoolivus hoiab elus; loodusest lugupidamine ka siis, kui inimene näib kõikvõimsa jumalana;surematus võib olla samaaegselt nii hea kui halb; armastus võib olla koletis või ka päästja. Juttudes saab jälgida inimkonna konflikti elava planeediga, elada kaasa tuleviku programmeerimistele, kohtuda pensionärist stalkeriga, lugeja ette laotatakse ühe hundi naha ohtlik saladus ja veel palju muud.
Täheaeg 9. Joosta oma varju eest
Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.
Totu Kivilinnas
Las ma ka vaatan, palus Kriimik ja piilus läbi pikksilma. No on tõesti ebatavalised kaljud…võib-olla need on sellised majad. Äkki on see linn: mäletad, millised hämmastavad majad Päkeselinnas olid? Mis linn see sul kõrbes on?! vaidles Pundar. Me oleme lihtsalt päikesest üle kuumenenud ja nüüd on teil hallutsinatsioonid, nägemused, see tähendab. Aga võib ka olla, et see on tõeline miraa˛ – nägemispettus. Kõrbes juhtub kuumaga seda tihti. Aeg möödus, aga nägemus ei haihtunud. Vastupidi, ka teised põnnid ja tirtsud märkasid juba ilma pikksilmatagi mingeid hallide ehitiste kuhjatisi. Sai selgeks, et eespool on tõesti mingi tohututest kuubikutest kokkulaotatud linn.
Tormidraakon. Muinasjutte draakonitest
Ja nii läks leedi Margaret voodisse ilusa neiuna ja tõusis sealt kui jälestusväärne draakon. Ja kui ta neiud tulid teda hommikul riietama, leidsid nad voodis kerratõmbunult kohutava elaja, kes keeras end lahti ja tuli nende poole. Kuid nad jooksid karjudes minema ja jälestusväärne draakon roomas ja ronis, kuni jõudis Spindlestonei kaljuni, mille ümber ta end keris ja jäigi sinna, sirutades oma kohutavat koonu päikese käes.
Valge mehe tava
Ramparti mägedes on selline kummaline karutõug, keda kutsutakse mäekülje grisliks. See on selle pärast, et nad on rännanud mööda mäekülgi suurest veeuputusest peale ja nende orupoolsed kaks jalga on kaks korda pikemad, kui tipupoolsed. Ja kui nad juba auru üles saavad, võivad nad joosta kiiremini kui jänes. Ohtlikud? Haneks tõmbasin teid! Helde taevas, ei! Inimene peab lihtsalt mäest alla tiirutama ja jooksma vastassuunas. Sedasi, saad aru, satuvad karuoti pikad jalad ülesmäge ja lühikesed jälle allamäge. Jah, väga kummaline elukas, aga see polnud nüüd see, millest ma rääkima hakkasin. Yukonis elab hoopis teistsugune karu ja selle jalgadel pole häda midagi. Teda kutsutakse hõbenäoga grisliks ja ta on sama mürakas kui halvaloomuline. Tema jahtimisest mõtlevad ainult napakad valged mehed. Indiaanlastel on rohkem oidu peas. […] Kui sa näed teda tulemas ja su nahk on sulle armas, kao teelt kõrvale. Kui sa seda ei tee, on vesi varsti ahjus. Kui hõbenägu satuks kokku ka Looja endaga, ei taganeks ta tolligi.