MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус
Скачивание или чтение онлайн электронных книг.Minu viimane raamat
Igatsuste neem. Üksilduse saar. Armastus pudelipostiga. Andrus Kasemaa uus romaan algab armastusjanuse minategelase õnneliku leiuga saarerannast – pudelipostiga leitud kiri Sigridilt, Rootsi tütarlapselt. See vallandab terve fantaasiaküllaste mälupiltide ahela, viib peategelase tagasi ajas rändama, meenutama oma keerulisi kooliaastaid, igavusega täidetud ülikooliperioodi ja mässumeelest kantud sõjaväeteenistust, mis päädib vaimuhaiglas. Kas Sigrid on hullusest piinatud mõistuse sünnitis või on hoopis kõik peategelase meenutatu väljamõeldis Sigridi lõbustamiseks, see jääb juba lugeja enda otsustada. „Minu viimane raamat” on luuletajana tuntust kogunud Andrus Kasemaa teine romaan, esimene, „Leskede kadunud maailm” ilmus Varrakus 2012. aastal.
Paarismäng
Mart Kadastik (59): Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei elukogemus ega elutarkus. Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik? Katariina Tammert (32): Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik. „Paarismäng” on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.
Isa naine. Teekond tõeni
Angela Hofbergi uues raamatus on minajutustajaks naine, kes meenutab oma lapsepõlve, noorust ja seda, kuidas isa nende pere maha jättis. Tookord juhtunu on jätnud ta hinge haava, mis pole päriselt paranenud ka täiskasvanueas. Isa uus naine on jäänud talle võõraks ning isast tühjaks jäänud kohta ei suutnud täita ka ema uued elukaaslased. Oma elule tagasi vaadates ja sugulastega rääkides püüab ta mõista talle lähedaste inimeste keerulisi suhteid minevikus ja olevikus. Varem on Angela Hofbergilt ilmunud 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos „Päev nagu elu” (2007).
Lihtsad ahvatlused. Retseptid, millega võita südameid
Lihtsate ahvatluste hulka kuulub nii soolaseid kui ka magusaid kooke, pirukaid ja suupisteid, mida on hea pakkuda ootamatutele külalistele või viia ise rõõmustavaks külakostiks. Raamat pakub häid ideid neile, kes soovivad valmistada midagi lihtsat, millega võita sööjate südameid, ilma et peaks tunde köögis veetma või mööda poode mõnd retseptis nõutavat eksootilist koostisosa otsima. Üle 60 retsepti seast leiab igaüks midagi meelepärast. Valikusse kuuluvad näiteks krõbedad juustumuffinid, õllesai ja pähklileib, mitut masti vastupandamatuid pirukaid, šokolaadiküllaseid hõrgutisi ja suussulavaid marjamaiusi, mahlaseid kohupiima- ja kreemjaid juustukooke. Retseptid on lihtsad, aga nende järgi valminud suupisted ja küpsetised nii isuäratavad, et sobivad hästi ka pidu- ja tähtpäevalauale. Raamatus on mitmeid gluteenivabade roogade retsepte ja palju selliseid, mille juures on näpunäited, kuidas teha nii, et valminud rooga võiksid nautida ka inimesed, kes nisujahu süüa ei saa.
Kliinilised valed
Romaan „Kliinilised valed“ räägib kahe noore inimese, arstitudengi Mirjami ja noore arsti Villemi eneseotsingutest ning püüust vaatamata kõigele oma elu ja kaotustega hakkama saada. Kroonilist haigust luupust põdev Mirjam varjab oma haigust lähedaste eest, tundes end elavana vaid järjest enam adrenaliini tekitavates olukordades ning mässides end iseennast ja oma lähedasi säästa üritades aina enam valede võrku. Villem on valinud oma isiklikust kaotusest üle saamiseks pühendumise müstitsismile ja loobumise maistest naudingutest. Mirjami ja Villemi kohtumine äratab neis mõlemas soovi armastuse järele, mille nad uskusid juba ammu surnud olevat, kuid mida nad siiski iga hinna eest eitada püüavad. Reeli Reinaus (s 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Olles õppinud nii teoloogiat kui folkloristikat käsitleb ta sageli oma teostes eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi.
Globaalne majandus
Kas nad hoiavad meid meelega vaesuses? Selle küsimuse esitas Reinertile aastaid tagasi üks Tansaania parlamendi liige, viidates tingimustele, mille alusel Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ning arenenud riigid nagu USA arengumaadele toetust annavad. Reinert, kes on nii majandusteadlase kui nõustajana olnud seotud rea arenguriikidega, on oma kogemuste põhjal sunnitud nentima, et vaestele riikidele antav vaesuse sümptomeid leevendav kuid mitte vaesust vähendav abi võib tulla nii Lääneriikides valitsevast teadmatusest kui ka kaalutletud õelusest – soovist arendada oma majandust teiste riikide arvelt. Reinerti raamat on hoiatus neile, kes toimivad majandusteadlaste sõnade ja mitte nende tegude järgi. Nagu majandusajalugu näitab, on hästi läinud nimelt neil riikidel, mis on oma majanduspoliitikas järginud mitte filosoofide või majandusteadlaste nõuandeid vaid juba rikkuse saavutanud riikide praktikat. Reinert uurib erinevate riikide majandusliku edu ja ebaedu põhjuseid, analüüsides, miks voolab kapital välja riikidest, kus seda kõige rohkem vaja läheb, koondudes riikidesse, kus seda on juba piisavalt.
Kõrvalehüpe
Millal saab meeldimisest kiusatus? Millal kasvab kiusatus üle kinnis¬ideeks? Angelica on õnnelikult abielus, tal on kaks väikest last ja ustavate sõbrannade tugi – ta teab, et peaks saatusele tänulik olema. Kuid siis kohtab ta karismaatilist lõuna-aafriklast, kes laseb tal ennast jälle ilusana tunda. See, mis on alguses süütu meiliflirt, areneb peagi millekski enamaks ja Angelica satub mehe kirjadest lausa sõltuvusse. Naine järgneb oma unelmale luksuslikust Londonist Lõuna-Aafrika maaliliste viinamarjaistanduste keskele ning seab ohtu kõik selle, mida ta elus kalliks peab. Elu lihtsaid tõdesid tundma õppides mõistab Angelica, et kui saatus ühe käega midagi ära võtab, annab ta teisega midagi muud asemele…
Ruubeni liblikad: Jordan
Kui Jordan ühel sombusel sügishommikul sammud kooli poole seab, pole tal õrna aimugi, et ta lihtne ja muretu elu on muutumas kaoseks. Kõigi lemmikust saab korraga naerualune, kes satub järjest veidramate sündmuste keerisesse. Jordanil tuleb segadusest hoolimata hakkama saada oma hüperaktiivse õe Berniike, tema üle irvitavate sõprade, teda seletamatul põhjusel haletseva ema Kirsipiia, muutliku meelega kallima ja painajalike nägemustega, mis jälitavad teda kõikjal. Need viivad noormehe pikapeale mõistmiseni, et temaga on midagi iseäralikku lahti. Sündmused võtavad üha kummalisemaid ja kohati lausa eluohtlikke pöördeid, mille põhjustele jälile jõudmine mõjub lõpuks külma dušina. „Jordan“ on Kiiri Saare eelmise romaani „Ruubeni liblikad: Kirsipiia“ (2012) mõtteline järg.
Meie moodi reetur
Romaani tegevus toimub majanduslanguse käes kannatavas Suurbritannias. Noor vasakpoolne õppejõud Perry ja tema sõbranna Gail sõidavad Antigua saarele puhkama. Seal tutvuvad nad venelasega, kelle nimi on Dima ning see juhukohtumine määrab nende edasise elukäigu, sest alguse saab terve pettuste ja reetmiste ahel. Raamatu tegevus kandub Londonisse ja Šveitsi ning mängu tulevad erinevate riikide luuretalitused. Romaan annab võimaluse jälgida, mis juhtub inimestega olukorras, kus nende otsustest hakkab äkki sõltuma nii mõndagi. John le Carré (s 1931) on oma loomingus juba ammu žanrikirjanduse piirest väljunud ja väärtkirjanduse autorite hulka loetud. Viimati ilmus eesti keeles temalt „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” (2012), mille põhjal valmis Tomas Alfredsoni käe all samanimeline fi lm Gary Oldmaniga peaosas. Ajaleht Daily Telegraph on nimetanud Le Carréd „meie ajastut esindavaks hääleks”.
Teistmoodi Brežnev
Kuidas saadakse tsaariks? Tänu millistele omadustele suutis lihtrahva hulgast pärit noormees, katlakütja ja lukksepp tõusta võimu tippu, teenida ära lugupidamise ja kuulsuse? Mis aitas tal tervelt kaheksateist aastat püsida võimul võimsas üliriigis? Milline oli Leonid Brežnev igapäevaelus ja perekonnainimesena, mis pakkus talle huvi vabal ajal? Kuidas ta käitus ohtlikus olukorras? Milline ta oli puhkehetkedel – jahil või autroolis istudes? „Just lihtne inimene on kõige suurem,” ütles Nõukogude riigijuht. Brežnevist kui „lihtsast inimesest” Aleksandr Maisurjani raamat räägibki. "Minu jaoks kuulub Leonid Iljitš Brežnev ühte selliste tegelastega nagu krokodill Gena, Stirlitz või Šurik – ühesõnaga, ta on pärit mu lapsepõlvest, tollastest komöödiatest ning anekdootidest. Brežnev on hea näide sellest, et ajalukku võib minna mitmel moel: nii kangelase, geeniuse kui ka klounina. Tänu Brežnevile tekkis seni maailmas üksnes hirmu tekitanud nõukogude impeeriumile ette seniilse pantaloone groteskne mask. Triivinud juhuse tahtel üliriigi etteotsa, jäi ta sinna pikkadeks aastateks nagu punn. Keskpärase, kuid üldiselt rahumeelse ja mugava inimesena tõmbas ta üliriigile pähe tiheda öömütsi, mille kätte see viimaks lämbus. Brežnevi ajal hakati kommunistide üle naerma. Ja naerdakse siiamaani. Põhjust selleks toredaks tegevuseks pakub ka käesolev raamat."