Современная зарубежная литература

Различные книги в жанре Современная зарубежная литература

Vitsataipaleen kulta

Jorma Rotko

Veijariromaani kertoo suomalaisesta juristista Erik Strandista, joka vapaussodan aiheuttamien sekaannusten vuoksi päätyy Neuvosto-Venäjälle. Olot ovat sekavat myös siellä ja juristia tarvitaan. Strand päätyy tšekan apuriksi hoitelemaan Venäjän kultakauppoja Viron kautta länteen. Jorma Rotko on kirjoittanut romaanin, jossa vaihtelevat rakkausseikkailut ja suurvaltapolitiikka jännittävällä tavalla. Monien mutkien kautta Strand päätyy Viipurin läheiselle Vitsataipaleella, jonne hän aikoinaan kätki kilotolkulla kultaa. Ikävä kyllä talvisota on käynnissä ja venäläiset piirittävät Viipuria. Mitä sitten tapahtui? Lue kirjasta, joka fiktion lisäksi sisältää paljon faktoja 20- ja 30lukujen villistä idästä.

Hirmsa Henry jõulumürgel

Francesca Simon

Selles raamatus osaleb Henry jõulunäidendis, korraldab jõuluvanale varitsuse ja istub üllatusi pakkuvas jõululauas.

Paradiisi vang

Marian Lester

Evelynil on vaja maksku mis maksab üles leida Sandra Lamberti nimeline tütarlaps. Selleks sõidab ta ühele Kariibi mere troopilisele saarele, kus satub vastamisi Sandra venna, jõulise ja kõikvõimsa magnaadi Louis Lambertiga. Mehe veetlusele pole võimalik vastu panna ning Evelyn muutub paratamatult tema vangiks. Ja seda rohkemgi kui vaid ühel viisil.

Helikopterirööv

Jonas Bonnier

Tõsieluline põnevik Rootsi ajaloo suurimast raharöövist „Ühesõnaga, me peame leidma helikopteri. Ja piloodi. Ja siis me õhime end läbi katuse, ronime mööda redelit alla ja võtame raha. Ja kõik see võtab maksimaalselt kümme minutit. Ja samal ajal peame olema kindlad, et politsei helikopterid ei saa õhku tõusta.“ „Täpselt, täpselt,“ noogutas Maloof. „See kõlab… sa kuuled, kuidas see kõlab, eks?“ küsis Sami. Maloof naeris, kuid tema hääles kõlas uhkus. Ta leidis, et tema plaan on täis võimalusi, väljakutseid, hiilgust. 2009. AASTA 23. SEPTEMBRI VARAHOMMIKUL KÕLAB HÄIRE – VÄSTBERGAS RÖÖVITAKSE SULARAHAKESKUST. See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata. “Jonas Bonnier on juhtinud tuhandeid väljaandeid ja kümneid tuhandeid ajakirjanikke üle kogu maailma, kuid ta pole kunagi üheski ajalehes ega toimetuses palgalisena töötanud. 2009. aastal, kui Jonas juhtis Skandinaavia suurimat kirjastuskontserni läbi ajakirjandust laastava majanduskriisi, toimus Stockholmi lähedal Västbergas asuva turvafirma G4S rahadepoos enneolematu rööv. Röövlid maandusid varastatud helikopteriga hoone katusele, tungisid hoonesse ja lahkusid röövitud rahaga õhuteed. Nende eest pandi välja miljoni dollari suurune pearaha. 2010. aastal mõisteti seitse meest röövi eest vangi. Röövitud raha, rohkem kui neli ja pool miljonit eurot on tänaseni kadunud. Helikopteriröövi ajal oli Jonas Bonnier firma president. „Mul ei ole sellest mingeid isiklikke mälestusi. Võib-olla olin hilja üleval, tegin õhtul Excelis mingit eelarvet ja jooksin järgmisel hommikul koosolekule. Tõenäoliselt lugesin selle kohta tagantjärele.“ Mõned aastad tagasi tõmbus Jonas firma juhtimisest tagasi. Ta elab perekonnaga Miamis ning kirjutab romaane ja filmide käsikirju. Mees, kelle perekonnafirma teenib igal aastal miljardeid eurosid, võib seda endale lubada. “ Priit Hõbemägi, Eesti Ekspress

Peegelmees

Justin Petrone

Peegelmees on mees, kes märkab maailma ja peegeldab seda, vahel valusalt ja siiralt, vahel naljakate nurkade alt. Kuidas elada edasi, kui su abielu jõuab lahutuseni? Mismoodi suhtuda arstidesse, mustlastesse ja paastulaagritesse, kui su sees kasvab kurjus? Kas oled oma või võõras? Mitu passi su lastel on? Miks peab säutsuma ja jagama? Mida teha, kui su lastel on igav? Kes on Leonid Blablaa-Brežnev? Kus sind kohata võib, kas Tinderis? Kuidas leida tasakaal nõiajookide ja magusahimu vahel? Mida öelda Arvo Pärdile? Mida vastata Fred Jüssile? Kas pahandada Jaan Tätte peale? …ja kämpimisest, kelgutamisest, suusatamisest, sörkimisest. Eesti eelmise presidendi närimiskummist ja Eesti uue presidendi julgest tüdrukusoengust. Oma eksnaisega inertsist edasi tuuridel käimisest. Ning tähtsast valikust: kus elada?… Sellest kõigest kirjutab teile peegelmees Petrone.

Minu Malta. Väike ja vägev

Ingrid Eomois

Euroopa äärealal asuvas väikeses Maltas on muistset tarkust ja elujõudu, väge ja väärikust. See kivine saar ahvatleb võimsa ajaloo, muistsete templite ja kindlustega, kunsti ja arhitektuuriga ning liigirikka loodusega. Maltalased elavad kirglikult – ja olgugi et vahel arusaamatult ja ebamugavalt, on nad alati ehedad. Ei olnud meil Maltaga teineteisemõistmist ja armumist esimesest silmapilgust. Armastus süvenes kuude ja aastatega ning veel praegugi, kui olen siin elanud 18 aastat, ilmnevad mulle selle põneva riigi uudsed ja ootamatud tahud. Maltal öeldakse ikka, et inimene teeb plaane ja jumal naerab. Kuigi kõik polegi läinud plaanipäraselt, on siinsed aastad kinkinud mulle elukaaslase, poja ja rohkelt enesearendusvõimalusi.

Neli ruutmeetrit. Kogemata vanglasse

Leila Eerits

Keegi meist ei usu, et võib end ootamatult vanglast leida. Tallinna kesklinnas erootilist massaaži pakkuva salongi omanik Leila ka ei uskunud, kuid ühel hommikul pandi ta käed raudu. Nii algas tema keerulisim ja samas üllatavaim eluperiood. Seni kuni Leilale esitatud süüdistus kohtuid mööda käis, tuli naisel ellu jääda Tallinna vangla müüride vahel 16ruutmeetrises kongis, jagades seda nelja kaasvangiga. Isoleeritus perekonnast, lastest ja kodust õpetas paljut, kuid ennekõike viis see Leila lähemale iseendale ning aitas kaasa temas peidus olnud eriliste võimete avaldumisele.

Kaks armastuslugu

Kätlin Kaldmaa

Minu sees elab rändaja. Armastan teed. Mõlemal kujul. Seda, mis jalgade all kulub, ja seda, mis tassi sees hinge soojendab. Läksin ühel õhtul töölt koju ja rääkisin teismelisele tütrele vaimustusega oma suurepärasest mõttest minna Hispaania palverännakurajale. Leppisime kokku, et läheme koos ja kirjutame koos. See lugu on minu elu läbi kahe kõige olulisema suhte – minu suhe emaga ja minu suhe tütrega. Mu ema on geenius. Kui suur õde alles väike oli ja kõndides kukkus, ütles ema talle: „Tule siia, ma tõstan su üles.“ Samal ajal on see meie aja lugu. See on osa seitsmekümnendatel sündinud põlvkonna kirjutamata loost. Armastust on mitut moodi. Selles raamatus on kaks armastuslugu. Kätlin Kaldmaa Kui ma poleks emaga caminol käinud, ei oleks ma kunagi teadnud, et tegelikult on ta nagu koerakutsikas, kes hommikuti iga hinna eest õue tahab minna. Hanneleele Kaldmaa

Matmisriitused

Hannah Kent

Raamatu väljaandmist toetas Kultuurkapital Kummituslik ja imekaunis. – The Independent Maagiline! – Kirkus Reviews 1829. aastal mõistetakse Põhja-Islandil Agnes Magnúsdóttir kaasosalisena süüdi kahe mehe tapmises. Agnes saadetakse kuni hukkamiseni piirkonnaametnik Jón Jónssoni tallu, kus elavad ka mehe naine ja nende kaks tütart. Täis õudu, et süüdi mõistetud mõrtsukas nendega ühe katuse all elab, väldib kogu perekond Agnesega suhtlemist. Vaid noor abiõpetaja Tóti, kes on määratud Agnese vaimseks eestkostjaks ning üritab päästa tema hinge, tunneb vajadust püüda naist mõista. Agnes peab koos pererahva ja sulastega terve suve õlg õla kõrval tööd rabama. Kui aga suvekuudest saab talv, hakkab välja kooruma Agnese õnnetu lugu igatsusest ja reetmisest. Ja kui tema hukkamise päev järjest lähemale jõuab, põletab kõigi meeli üksainus küsimus: kas ta on süüdi? Tõestisündinud lool põhinev „Matmisriitused” on sügavalt liigutav lugu isiklikust vabadusest; sellest, kellena näevad meid teised ja kes me ise enda meelest oleme, ning sellest, kuidas oleme armastuse nimel valmis riskima kõigega. Kauni ja täpse keelega portreteerib Hannah Kent Islandi karmi maastikku, kus iga päev on võitlus ellujäämise nimel, ja küsib meilt, kuidas peaks üks naine lootma ellu jääda, kui tema elu sõltub teiste räägitud lugudest? „Matmisriitused” on Austraalia kirjaniku Hannah Kenti 2013. aastal ilmunud esikromaan, mis pälvis kohe hulgaliselt tähelepanu ja kiitust. See on võitnud mitu kirjandusauhinda ja ilmunud juba kolmekümnes keeles. Tema teine romaan „Head inimesed” ilmus 2017. aastal. „Matmisriitused” on tõeline pärl, nii värske ja sädelev nagu selle põhjamaine tegevuspaikki. – Geraldine Brooks Imelise õhustikuga… meeldejäävate keeruliste tegelaskujudega lugu. – The New Yorker Mõtlemapanev, suurepärase tunnetusega debüütromaan. – Entertainment Weekly Hannah Kenti „Matmisriitused” näitab, kuidas pealtnäha lihtne lugu – mõrv, perekond, karge maastik – võib õige jutustaja sule all saada müütilised mõõtmed. See lummav ja liigutav romaan poeb sulle naha alla, sinu verre, sinu südamesse. Esmaklassiline debüütromaan. – Megan Abbott „Matmisriitused” on imekaunis ja mõjus. – Sarah Moss, The Guardian See raamat on nii haarav, et ma tahtsin muudkui kiiremini lehti keerata, kuid nii kaunilt kirjutatud, et samal ajal tahtsin ka iga lause juures viivitada. Hannah Kenti debüütromaan on erakordne. – Madeline Miller, Orange Prize’i laureaat „Matmisriitused” on haruldaselt peen ja kaunis debüütromaan – lihtne, kuid liigutav, painajaliku narratiiviga lugu, mille taga on väga täpne uurimistöö. – Lucy Scholes, The Observer Kent ühendab oma muljet avaldava taustauuringu osavalt loo narratiiviga – näiteks alustab ta mitut peatükki otse arhiiviallikaist pärit dokumentidega – ning annab seda tehes uue elu ajaloolistele tegelastele ja nende lugudele. – Publishers Weekly Jäine maastik sulatab eelarvamused. Hannah Kentil on suurepärane keeletunnetus. Just see, rohkem kui miski muu, teeb Agnes Magnúsdóttiri, Kenti esikromaani peategelase samal ajal nii püüdmatuks kui ka kütkestavaks. – Michael McGirr, The Sydney Morning Herald Tähelepanuväärne saavutus! Kuigi „Matmisriitused” on kahekümnendates eluaastates Austraalia kirjaniku esimene romaan, võib seda võrrelda Margaret Atwoodi „Alias Grace’i” ja Peter Carey „Kelly jõuguga” – kõik kolm teost nõuavad autorilt sisenemist kaua aega tagasi elanud päris kurjategijate mõttemaailma. – Sunday Times Culture

Viimased tüdrukud

Riley Sager

See on 2017. aasta parim raamat. – Lisa Gardner Suurepärane! – Karin Slaughter Kui sa surra ei taha, pead elu eest jooksma. Kümme aastat tagasi sõitis Quincy Carpenter viie sõbraga puhkusele, aga tagasi tuli üksi, õudusfilmiliku tapatalgu ainsa ellujääjana. Ta kuulub nüüd klubisse, millesse ei taha keegi kuuluda – sarnasest tragöödiast eluga pääsenute klubisse, keda ajakirjandus nimetab viimasteks tüdrukuteks. Lisa kaotas üheksa kaaslast hullumeelse noarünnakus; Sam astus Nightlight Inni motellis vastu Kotimehele; ja Quincy jooksis verisena läbi metsa, et pääseda Männimajakesest ja mehest, keda ta nimetab Temaks. Kolm tüdrukut püüavad unustada läbi elatud õudusi – ja üksteist. Meedia pingutustest hoolimata ei kohtu nad omavahel kunagi. Nüüd läheb Quincyl jälle hästi. Tal on hooliv elukaaslane Jeff, populaarne küpsetusblogi, imeilus korter ja Coop, politseinik, kes tema elu päästis ja on talle omamoodi terapeudi eest. Quincy ei mäleta tolle öö veriseid sündmusi ja hea ongi, sest minevik jäägu minevikku. Kuni Lisa sooritab väidetavalt enesetapu ning Sam ootamatult Quincy ukse taha ilmub. Tormina tema ellu saabunud Sami sooviks oleks nagu sundida Quincyt minevikku uuesti läbi elama – ja järjest koledamate tagajärgedega. See tekitab Quincys küsimuse, miks Sam ikkagi otsustas ta üles otsida. Kui päevalgele tulevad uued asitõendid Lisa surma kohta, saab Quincy elust võidujooks ajaga. Ta peab suutma Sami valedest tõe välja sõeluda, vältima politseid ja näljaseid reportereid ning, mis kõige olulisem, püüdma meenutada seda, mis tegelikult Männimajakeses juhtus, enne kui salakaval tapja kümme aastat tagasi alustatu lõpule viib. – Teate seda jäist õudu, mis head trillerit vaadates kontidesse poeb? Täpselt sama tunne tekib seda verist müsteeriumit lugedes. – Entertainment Weekly Nutikate pööretega oskuslikult kirjutatud psühholoogiline põnevik. – Fresh Fiction „Viimased tüdrukud” on keerdkäikudest kubisev põnevik, mis hoiab hirmust väriseval lugejal hinge kinni kuni viimase leheküljeni. – Bustle Üks aasta parimaid põnevikke on kohal. – Stephen King