Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литература
Erebos
Ühes Londoni koolis levitatakse arvutimängu nimega Erebos. Need, kes seda mängivad, satuvad sõltuvusse. Mängu reeglid on karmid: mängijal on ainult üks võimalus võita, seejuures peab ta mängima üksinda, rääkida Erebosist kellelegi teisele on keelatud. Kuid ülesanded, mida arvutimäng mängijatele jagab, peab täitma reaalses maailmas. Nii põimuvadki väljamõeldis ja tegelikkus. Ja ühel päeval käsib mäng Nikil tappa inimene… Ursula Poznanski on kirjutanud haarava loo, kuidas arvutimäng mängijat kinni hoiab, suunab ja käsutab. Hoiatav ja mõtlemisainet andev lugu. „Erebos“, mis on tõlgitud rohkem kui 23 keelde, sai Saksa Noorsookirjanduse auhinna.
Riigi saladus
Aateromaaniks nimetatud „Riigi saladuse“ aine on Piibli sündmused paasapühadest nelipühadeni. Kogu tegevus toimub 30. aasta kevadel pKr 40 päeva jooksul. Haritud ja jõukas roomlane Marcus Mezentius Manilianus saabub Jeruusalemma päeval, mil Jeesus risti lüüakse. Ta näeb seda väga detailselt kirjeldatud sündmust pealt ja käib kaljuhauas, kuhu Jeesuse surnukeha viidi ja kus surnukeha enam ei ole, on vaid surilina. Siit saavadki alguse Marcus Mezentiuse küsimused ja otsingud. Kes oli see ristil surnud kuningas, kas ta tõesti tõusis surnust üles ja mis on tema riigi saladus? „Riigi saladuse“ esimene tõlge eesti keelde ilmus 1965. aastal Kanadas, tõlkijaks Johannes Aavik. Nüüd ilmub „Riigi saladus“ Piret Saluri uues tõlkes. Sisulises mõttes eelneb „Riigi saladuse“ tegevustik 2013. aastal eesti keeles ilmunud Waltari „Inimkonna vaenlastele“ (orig. 1964), aga et „Inimkonna vaenlased“ oli eesti keelde varem täiesti tõlkimata, siis mõjutas see ilmumisjärjekorda. „Inimkonna vaenlased“ on „Riigi saladuse“ peategelase Marcus Mezentius Manilianuse poja Minutus Lausus Manilianuse mälestused 46.–79. aastani pKr.
Alistumine
Michel Houellebecqi kuues romaan „Alistumine“ ilmus 2015. aasta alguses ja põhjustas Prantsusmaal palju poleemikat islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu. Lähituleviku düstoopiaks nimetatud romaani tegevustik toimub 2022. aasta Prantsusmaal, kus presidendivalimistel on kahe suure partei, Rahvusrinde ja Islamiliidu vahelises jõukatsumises poliitiliste kokkumängude tõttu peale jäänud viimased. Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama: koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule. Romaani peategelane on keskealine ja üksildane Sorbonne’i ülikooli professor, dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi uurija François, kelle elu on intellektuaalses plaanis ummikus ja ka armastus näib olevat talle selja keeranud. Huysmans pöördus hilises keskeas kristlusesse ja leidis seeläbi meelerahu. Kas suudab islam vaigistada eksistentsiaalseid änge, millega seisab 21. sajandi esimesel poolel silmitsi keskealine Euroopa mees François?
Kuldne poeg
Pierce Browni romaanis „Kuldne poeg“ jätkab Darrow oma teekonda, et õiglus jalule seada ja oma rahvas orjusest vabastada. Päritolult kõige madalamasse, punaste kihti kuuluv Darrow, kellest on tragöödia sunnil saanud mässaja, on imbunud inimkonda valitsevasse kuldsete ülemklassi, et seda seestpoolt hävitama hakata. Oma tõelist palet varjatest kogeb Darrow kuldsete julmas maailmas nii sõprust, lugupidamist kui ka armastust, ent ka vägevate viha ja raevu. Darrow teab, et vabadusse viib ainult üks tee – revolutsioon. Ent ta ei tohi unustada ka, et ta ei võitle mitte kättemaksu, vaid lootusrikka uuestisünni nimel. Pierce Brown on New York Timesi menukite „Punane tõus“ ja „Kuldne poeg“ autor. Enne kirjanikuna läbilöömist töötas ta sotsiaalmeedia juhina ühes tehnoloogiaettevõttes, tegi orjatööd Disney võtteplatsil ja osales assistendina USA Senati valimiskampaanias. Praegu elab Pierce Brown Los Angeleses ja töötab seal oma järgmise romaani kallal. Goodreads.com lugejad valisid „Kuldse poja“ 2015. aasta parimaks ulmeromaaniks.
Üksildane täht
„Vaskratsaniku“ (e.k 2014) ja „Tatjana ja Aleksandri“ (e.k 2014 ja 2015) autori Paullina Simonsi uus kaasahaarav armastuslugu tulevase kolledžineiu ja sõtta suunduva tänavalauliku suhtest. Mõni nädal enne kodusest Maine’ist lahkumist ja iseseisva üliõpilaselu alustamist otsustab Chloe koos oma poisi ja kahe parima sõbraga Euroopasse sõita. Nende reisi sihtpunkt on Barcelona, ent enne tuleb neil täita Chloe sugulastele antud lubadus ja külastada mitut Ida-Euroopa ajaloolist linna. Selles kommunismi ikkest vabanenud Euroopa nurgas kohtab Chloe Johnny-nimelist võluvat ameeriklast, kes rändab mööda maailma, kitarr kaelas, naeratus huulil ja maailma saladused südames. Kummaline sõpruskond ja armunud paar sõidavad rongiga läbi Euroopa: Treblinkast Triestesse, Carnikavast Krakówisse ja Vilniusest Veneetsiasse. Reis Vanas Maailmas muutub teekonnaks nii Euroopa kui ka Johnny kõige süngemasse minevikku, mis hakkab tasapisi varjutama Chloe tulevikuplaane ja unistusi. Chloe ja ta kaaslaste sõprus pannakse proovile ja Barcelonasse jõudmine ei pruugi sugugi kindel olla. Kindel on aga see, et sõprade elu ei muutu enam kunagi endiseks. „Üksik täht“ on kaunis lugu, mis haarab lugejat jäägitult ja püsib meeles veel kaua pärast viimaste ridade lugemist. Paullina Simons sündis Nõukogude Liidus ja emigreerus lapsena USAsse. Ta on elanud Itaalias, Inglismaal, USAs Kansases ja Texases ning praegu elab ta abikaasa ja lastega New Yorgis. „Üksildane täht“ on tema kaheteistkümnes romaan.
Kallis elu
2013. aastal Nobeli preemiaga pärjatud Kanada kirjaniku uusima novellikogu kohta on autor mõista andnud, et see jääb tema viimaseks teoseks. Sel juhul on kahtlemata tegemist väärika punktiga, kuna antudki kogumikus tabab autor nüansirikkalt ja köitvalt pealtnäha tavaliste inimeste elusaatusi ja hingemaailma. Autor viib lugeja äratundmisele, kui ohtlik ja kummaline on tegelikult meie igapäevane elu.
Surnud tüdrukute klubi
Värise, armaslugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varutaskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama… Neilplikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluseja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verdtarretav elutruudus, südant pitsitav äng ja vabastav naer, õrnus ja rõvedus, süütu alandlikkus ja vääramatult võigas kättemaks. Lugudeautor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguël, lennuka kujutlusvõimega daam, kes on avaldanud üle kahesaja raamatu niilastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Ta sündis Brüsselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba õige varakult välja pöörane lugemis- jakirjutamishimu. Pärast kunstiõpinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lähis-Idas ning jätkas sama tööd mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jätnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on pälvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist sõltumata üsna ühetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja täiskasvanutele mõeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rõhutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i lühiromaanide paremikku.
Isaga kalale. Kivisilla haug ja teised lood
See raamat on poistele ja tüdrukutele, kes tahavad minna isaga kalale. See raamat onisadele, kes tahavad lastega minnakalale. See raamat on neile, kes tahavadpüüda suure kala. Kalapüük on iidse jahirituaali korduslinnainimesele. Olla merelahel vastamisi mitmekilose haugiga on samatunne kuiürginimesel, kes valmistub viskama oda mammuti turja. Pealegi vee peal puhastub aju suurepäraselt ja kuisellega kaasneb kala saamine on see puhas boonus. Küsimus ei ole vaid kalas kuikvaliteetses toiduaines, küsimus on püügielamuses, adrenaliini laksus, misvoogab organismi kui suur kala on võtnud. See on heaolu seisund, mida minnakseveele otsima.