Kapitooliumi emahunt. Mihhail Gasparov

      Mihhail Gasparov

      Kapitooliumi emahunt

      Rooma enne keisreid

      Tõlkinud Maria-Kristiina Lotman

      Toimetanud Märt Tänava

      Algupärand:

      Михаил Леонович ГаспаровКапитолийская волчица. Рим до цезарей. Copyright © by Alevtina Zotova, 2008Estonian publishing rights are acquired via FTM Agency, Ltd., Russia, 2020Vaba Akadeemia raamatusarja kolleegium:

      Alar Laats

      Mihhail Lotman

      Maria-Kristiina Lotman

      Hardo Pajula

      Ülar Ploom

      Sarja üldkujundus: Zigmunds Lapsa

      Tõlkija: Maria-Kristiina Lotman

      Toimetaja: Märt Tänava

      Keeletoimetaja ja korrektor: Kersti Riismaa

      Küljendaja: Liina Valt

      Projektijuht: Varje Talivee

      Fotod: Wikimedia Commons

      Eestikeelse väljaande autoriõigus: SA Academia Artium Liberalium ja AS Postimees Grupp, 2020

      Postimees Kirjastus, kirjastus.postimees.ee

      Kõik õigused kaitstud. Selle raamatu ühtegi osa ei tohi

      reprodutseerida ega edastada ühelgi kujul ega ühegi vahendiga

      ilma autoriõiguse omaja kirjaliku loata.

      ISBN 978-9916-603-58-1 („Kapitooliumi emahunt“)

      ISBN 2733-2756 (sari „Vaba Akadeemia raamatukogu“)

      Elektrooniline väljaanne: e-pub ISBN 978-9916-603-59-8 (epub)

      Trükk: AS Printon

      www.printon.ee

      6

      SISUKORD

      Saatesõna. Raamatust ja selle autorist 8

      Rooma rajamine 17

      Sabiinitaride röövimine 21

      Vaga Numa 25

      Rooma preestrid 27

      Rooma jumalad 33

      Horatiused ja Curiatiused 38

      Sibülliraamatud ja Autro lehm 43

      Kuningate pagendamine 47

      Sõda Porsennaga 51

      Valerius Publicola 55

      Coriolanus 58

      Detsemviraat: Appius ja Virginia 61

      Camilluse sõjad 64

      Gallide sõjaretk 67

      Kaks eneseohverdust 71

      Caudiumi ike 73

      Lihtsad kombed 76

      Rooma distsipliin 80

      Roomlaste ebausk 84

      Pyrrhose võidud 88

      Pyrrhos ja Fabricius 92

      Esimene Puunia sõda 94

      Hamilkar ja Hannibal 99

      Fabius Cunctator 103

      Cannae 107

      7

      Hannibal väravate ees 110

      Archimedes ja Sürakuusa lõpp 114

      Hannibali võitja Scipio Vanem 117

      Rooma pöördub itta 121

      Makedoonia lõpp 125

      Cato Vanem 130

      Tsensor Cato 134

      Kartaago lõpp 138

      Märkused 143

      Rooma ajalooallikad ja „Kapitooliumi emahunt“ 187

      Kirjandus 201

      Register 203

      8

      SAATESÕNA

      Raamatust ja

      selle autorist

      Vaevalt mäletavad paljud selle raamatu lugejad, kes oli Alice Pleasance Liddell, Karin Lindgren või Christopher Milne. Ega suurt põhjust nende mäletamiseks polegi. Või peaaegu pole. Ent kui ei oleks neid lapsi, siis puuduksid meil sellised raamatud nagu „Alice imedemaal“, „Pipi Pikksukk“, „Karupoeg Puhh“. On teisigi kuulsaid teoseid, mis said alguse sellest, et kirjanik vestis enda või tuttavate lastele lugusid. Sarnane saamislugu on ka sellel raamatul. Mihhail Gasparov (1935–2005) oli maailmakuulus õpetlane, aga ka mitme entsüklopeedia toimetaja ning tema teadmi-sed olid tõepoolest entsüklopeedilised. Temast peeti lugu, kuid tema kirjutisi ei suutnud nii mõnigi kolleeg lugeda nende väidetava kuivuse pärast. Aga siis palus üks tuttav tal rääkida oma varateismelisele lapsele Kreekast ja nen-dest lugudest kasvas välja raamat „Köitev Kreeka“. Seda raamatut võib tõepoolest kasutada ka entsüklopeediana ning lugeda üksikuid peatükke kreeklaste rahasüsteemist, kronoloogiast, spordist, teatrist, ennustamisest ja palju-dest teistest asjadest, nagu näiteks sellest, kuidas on oma-vahel seotud kosmos ja kosmeetika, teater ning teooria jne. Kuid teose põhiline väärtus on, et see on kirjutatud ülimalt kütkestavalt. Ehkki algne adressaat oli kooliõpilane, on ka mõned klassikalised filoloogid tunnistanud, et nad ei olnud

      9

      kursis sugugi kõigega, millest seal kirjutatud on. Nii avanes Gasparovi ande ootamatu külg jutuvestjana.

      Kuid tuttavate ja sugulaste laste ring sellega ei piirdu-nud ning järgmisena palus ühe teise koolilapse ema, et Gasparov räägiks lapsele Roomast. Ja nii sündis „Kapitoo-liumi emahunt“. Raamatu eripära seisneb selles, et autor püüab avada tolleaegse ühiskonna ja seal elavate inimeste sisemaailma. Võib tunduda, et raamatut antiikaegsest Roo-mast on kerge kirjutada: andmeid on nii palju ja entsük-lopeediad hästi kättesaadavad. Aga raskus seisneb mitte andmete kogumises, vaid valikus: oskuses välja valida kõige tähtsamad ja iseloomulikumad faktid ning tuua kau-ged inimesed ja sündmused meile lähedale ja teha nad meile mõistetavaks.

      Mihhail Gasparovit peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. Tõsi küll, suur rah-vusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu lõpul ja peamiselt pärast surma.

      Kui räägitakse möödunud sajandi suurtest humani-taaridest, peetakse tavaliselt silmas seda, et nad on loo-nud mingi originaalse või – veel parem – kõmulise teoo-ria, avastanud uue valdkonna jne. Gasparov oli sel taustal rõhutatult traditsiooniline ja seda kõikidel suundadel, kus ta tegutses. Ta teadis, et suuremal osal moodsatel teooria-tel on lühike eluiga, samas kui süvateadmistel on püsiväär-tus. Gasparovil oli mitmeid ja väga erinevaid uurimishuvi-sid, nende seas näiteks valmi ideoloogia, keskaegse värsi rütmika või vene hõbeajastu poeetika. Sellele tuleb lisada ka laiahaardeline tõlke- ja toimetamistegevus.

      10

      Oma hariduselt oli Gasparov klassikaline filoloog, legen-daarse Aleksei Lossevi õpilane. Lossev oli filosoof, idealist ja müstik, kes pidi tegelema antiikesteetikaga, kuna Nõu-kogude tingimustes polnud patristika soositud. Gasparov suhtus õpetajasse lugupidavalt, kuid irooniaga. Ta imet-les Lossevi teadmisi, ent temas tekitas tõrget õpetaja filo-soofiline keerutamine. Oma tõeliseks õpetajaks pidas ta aga Maria Grabar-Passekit, kellega teda sidus pikaajaline sõprus ja koostöö antiik- ja keskaegsete tekstide tõlkimi-sel. Grabar-Passeki isa Jevgeni Passek oli