Vee tõeline jõud. Olga Butakova

>

      Olga Butakova

       Vee tõeline jõud

      Originaali tiitel:

      Ольга Бутакова

      „Поможет только вода“

      Издательство АСТ, 2016

      © Ольга Бутакова, 2020

      Toimetaja: Anneli Sihvart

      Korrektuur: Sigrid Sünd

      Küljendus: Heiko Unt

      Projektijuht: Martin Kivirand

      Tõlge eesti keelde

      © Kai Aunap ja Kirjastus Paradiis, 2020

      ISBN 978-9949-7412-7-4

      e-ISBN 9789916962916

      Trükk: Printon

      EESSÕNA

      Vesi… See tundub nii lihtne – kaks vesinikuaatomit ja üks hapnikuaatom. H₂O on igale õpilasele selge ja arusaadav valem. Vesi on saadaval kõikjal – lihtsalt keerake kraan lahti ja juba see voolabki. Umbes 70% meie planeedist on kaetud veega, kuid inimtoiduks (joogivesi, põllumajandus) sobivat magevett on vaid umbes 2,5% ning pool sellest sisaldub Antarktika ja Gröönimaa jääväljades. Ühel või teisel viisil puutub iga inimene veega kokku – jões, järves, meres, vihma- või lumesajus, kraanist lastes. Ja selle vähese põhjal arvatakse enamasti, et vee kohta teatakse praktiliselt kõike.

      Siiski on vesi üks Maa müstilisemaid aineid. Astrobioloogid väidavad, et vett leidub nii meie planeedil kui ka teistel planeetidel. Vett sisaldavad kõik komeedid ja ka paljud asteroidid. Kuu peal, samuti Jupiteri ja Saturni kuudel on avastatud vett jää kujul. Veeauru on isegi Päikese atmosfääris. Päikesesüsteem on sõna otseses mõttes veega täidetud. Planeedid, mis tiirlevad ümber teiste tähtede, sisaldavad oma atmosfääris vett või jääd. Teadlased eeldavad, et vesi on Maal elu häll. Kuna ka teistel planeetidel on vett avastatud, siis kinnitab see nende oletust, et ka seal võib olla elu.

      Samas ei tea keegi, kuidas vesi meie planeedile ja ka teistele planeetidele tekkis – kas iseseisvalt mingite keemiliste reaktsioonide tagajärjel või tõid selle Maale komeedid, mis vahel koosnevad üleni jääst? Ja miks sai elu alguse just veest? Miks on selle olemasolu nii vajalik? Lõppude lõpuks on olemas palju vedelaid aineid, miks just H₂O? Või mis siin elu päritolust rääkida! Füsioloogid ei suuda täpselt määratleda, milline roll on veel elusorganismides. Mis on selles „lihtsas” ühendis nii maagilist?

      Veel on palju huvitavaid omadusi, mida alles uuritakse. Kuid kõige olulisem küsimus, mis iga inimest huvitab – miks me vett vajame? Kui palju ja millise kvaliteediga vett peaks päevas jooma? Kas vett võib asendada muude vedelikega? Miks mitte kasutada toitainete lahustajana näiteks kohvi, teed, mahlu ja nii edasi?

      Öeldakse, et kohv on kahjulik, sest see rikub jumet. Sama toime on ka teel. Tundub olevat tühiasi, sest kaasaegne kosmeetika aitaks. See oli varem nii, et need, kes soovisid säilitada nahka õrnroosana, jõid eranditult puhast vett ja piima. Nüüd võib juua kõike ja kompenseerida puudujäägid kosmeetika abil. Küsimus on aga selles, miks tänu veele püsib nahavärv värske kuni vanaduseni, aga tee ja kohvi joomine rikub naha? Kuidas vesi nahka mõjutab? Mitte see vesi, millega me peseme, vaid see, mida joome. Ja mida veel peale jume teiste jookide (limonaadid, kakao, kali jne) joomine rikub? Lõppude lõpuks on nahavärv ju lihtsalt indikaator, sümptom, mis näitab kehas toimuvaid muutusi. Tõenäoliselt pole need muutused positiivsed, kui avaldavad negatiivset mõju naha värvile ja struktuurile.

      Pöörake tähelepanu järgmisele tõsiasjale: meie planeedil on tohutult palju eri liiki elusolendeid, kuid kõik, välja arvatud inimesed, kustutavad janu ainult veega. Ja ainult inimesed joovad vee asemel palju muid jooke. Miks? Kas vaid sellepärast, et need maitsevad hästi? Muidugi on need palju maitsvamad kui tavaline joogivesi. Kuid kas me saavutame soovitud tulemuse? See tähendab: kas toitained lahustuvad, kas inimkehas on veevaru, mis on vajalik normaalseks toimimiseks, kui vesi muude vedelikega asendada?

      Mis juhtub, kui joota lilli kompoti või limonaadiga? Kellelegi ei tuleks sellist mõtet pähe, sest see tähendaks lillede hukkumist. Samuti ei vala keegi akvaariumisse kalja ega mahla – kaladest on kahju. Lilled ja kalad vajavad vett. Lihtsalt vett, mitte mingeid asendajad. Olgu need ülimalt magusad ja vedelad. Kuid mis juhtub inimese kehas, kui vesi asendada mahlaga, isegi kui see on väga naturaalne ja lausa värskelt pressitud?

      Proovime vastata kõige põletavamatele küsimustele:

      • miks vajab inimene vett?

      • kuidas taastada vee abil noorus ja tervis?

      • kuidas vett õigesti juua?

      • millist vett peaks jooma?

      Jah, paljud tegurid mõjutavad meie tervist ja pikaealisust, kuid joomise režiim on kõige alus. Sellepärast tuleks vee tarbimisse suhtuda austuse ja ettevaatusega. Ökoloogilist olukorda on meil raske mõjutada, sageli on peaaegu võimatu ebatervislikku töökohta parema vastu vahetada, kuid kõige olulisem on õige joomise režiim. See on oluline samm edasi – pika ja tervisliku elu suunas.

      Kuulus mikrobioloog ja keemik Louis Pasteur jõudis 19. sajandil hämmastava järelduseni:

      „INIMENE JOOB SISSE 90% OMA HAIGUSTEST.”

      Uurigem siis teavet vee ja selle hämmastava mõju kohta meie elule ja tervisele.

      1. OSA

       VESI ON ELU

      Mis on vesi inimesele? Kas see on ette nähtud lihtsalt joomiseks, pesemiseks ja aia kastmiseks või on midagi palju enamat?

      Tänu filmidele, mis näitavad ellujäämist kõrbes või džunglis, teavad peaaegu kõik, et kaktuse viljaliha koosneb 95% veest. Arbuus on kasulik vili mitte ainult seetõttu, et sisaldab inimesele vajalikke vitamiine ja mineraale, vaid ka seetõttu, et koosneb umbes 90% veest. See tähendab, et arbuusi süües saame nii mitmesuguseid kasulikke aineid kui ka täiendame keha veevarusid.

      Vähesed mõtlevad tõsiasjale, et inimene ei ole veesisalduse protsendi poolest kaktusest või arbuusist sugugi nii erinev. Kui sünnib laps, siis koosneb ta 90% ulatuses veest. Vananemisprotsessi käigus jääb vett järjest vähemaks ja lõpuks on alles pisut üle 60%.

      TEGELIKULT ON VANANEMISPROTSESS ORGANISMI NIISKUSE KADU!

      Kas sellepärast näevadki paljud noored välja vanemad, kui nad tegelikult on? Võib-olla on asi selles, et nad on juba lapsest saati joonud ükskõik mida, kuid mitte puhast vett. Mitmesuguste jookide sortiment aina laieneb, pakendid muutuvad erksamaks, üha atraktiivsemaks, reklaam on aina järjekindlam. Meil soovitatakse juua rohelist teed, kuna selle abiga võiks alandada kaalu. Punast teed soovitatakse kui C-vitamiini allikat. Kali on väidetavalt hea jahutav jook. Mahlasid soovitatakse, sest need parandavad väidetavalt tervist ega sisalda säilitusaineid. Paljusid gaseeritud jooke soovitatakse, väites, et need joogid on nooruse, ilu, spordi ja palju muu sümboliks… Hoolimata sellest, et need sisaldavad palju suhkrut ja mitmesuguseid värvaineid.

      Rääkides säilitusainetest. Lihtne küsimus: kui reklaamitavates jookides pole säilitusaineid, kuidas need nii pikka aega säilivad? Vastus on äärmiselt lihtne:

      EI OLE OLEMAS PAKENDATUD MAHLASID, MIS EI SISALDAKS KONSERVANTE JA VÄRVAINEID!

      Kui kahtlete öeldus, siis lugege hoolikalt koostist, mis on pakendile kirjutatud väga väikeste tähtedega.

      Kas poleks aeg tagasi vaadata? Üha rohkem ja rohkem on haigusi ja diagnoose pannakse iga aastaga aina noorematele. Tänapäeva lapsed põevad neid tõbesid, mida varem peeti eranditult vanurite haigusteks. Kui asendame vee teiste vedelikega, siis kulub meie keha normaalseks eluks vajalik energia hoopis muuks: keha peab endale vajaliku vee saamiseks