Veinijuht – vigane vein ja vana vein. Urvo Ugandi

ndi

      Veinijuht – Vigane vein ja vana vein

      Urvo Ugandi

      Veinijuht – Vigane vein ja vana vein

      Menu Meedia OÜ

      Kaanekujundus Einike Soosaar

      Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud.

      Digitaliseeditud Eesti Digiraamatute Keskus 2020

      e-ISBN 9789949686021

      Vigane vein ja vana vein

      Avades veinipudeli, võib juhtuda nii, et ootuspärase maitseelamuse asemel on seal peidus midagi muud, mida ei saa teinekord isegi veiniks nimetada. Kuna sama veini pole tihti enam käepärast, siis võibki jääda mulje, et selle veini meister ei oska lihtsalt veini teha. Kõik võõras on Tundmatud asjad paistavad hullemad, kui nad tegelikult on ja nii proovime tutvuda ka vigaste veinidega.

      Korgiviga – see on enamlevinud veini viga ja selle vea puhul annab meile aimu veidi kirbe kopituse/põrandalapi lõhn mis varjutab tavalised veini aroomid. Seda tekitavad veinis leiduvad ühendid trikloroanisooli (TCA) või tribromoanisooli (TBA) , mida toodavad veinis leiduvad mikroorganismid kloori või broomi kaasusel. Klooriga töödeldakse korgi toorikuid, mida kasutatakse veinipudelisulguritena aga ka putukamürgid ja puiduimmutusvahendid, mis leiavad kasutust veinitööstuses. Seetõttu ilmneb korgiviga enamjaolt puitkorgiga veinidel, keeratava korgiga veinidel seda muret üldjuhul pole. Tänapäeva moodsam tehnoloogia võimaldab toota DIAM veinikorke, mille puhul korgi toorme puhastamisel enam klooriühendeid ei kasutata ja seetõttu kahaneb korgiveaga veinide osakaal turul aasta aastalt.

      DIAM kork

      Hapukapsatünn – Hapukurgi / hapukapsatünni lõhna tootmisega veinis tegelevad piimhappebakterid, mis viivad läbi veinis malolaktilist fermentatsiooni – kääritavad veinis agressiivse ja põletavalt happelise maitsega õunhappe kreemja iseloomuga piimhappeks. Samad bakterid on abilised ka lambic-tüüpi Belgia õlle ja hapukapsa valmistamisel. Piimhappe bakterid alluvad hästi väävliühenditele, millega neid veinikeldris kontrolli all hoitakse. Kui tunnete veini lõhnas aimatavat jogurti/keefiri lõhna, siis on vein läbinud soovitud malolaktilise fermentatsiooni ja see on lõppenud õigel ajal ning veinil on meeldiv aroom. Kui aga „malo“ on väljunud hajameelse veinimeistri kontrolli alt, siis võivad veinile tekkida häirivad aroominoodid, mis avalduvad tihti hapukurgi/ hapukapsa või silotünnis. Tänapäeva moodsatel „orange