Looming. 9 2020

      9| 2020 | Eesti Kirjanike Liidu ajakiri | ilmub 1923. aastast

      Karl Martin Sinijärv | *Tühi taevas naksab ulgvel maad / *Need sõnad jt luuletusi

      Kalle Kurg | Vaikuse raadio

      Mats Traat | Kaasteelised / Surve all jt luuletusi

      Eeva Park | Neljateistkümnendal korrusel / Kerge kirves

      Gohar Markosjan-Käsper | Süda / Telefon jt luuletusi

      Ann Alari | Surma saadik

      Lea Mändmets | Kohtumiste kohmitsused

      Piret Põldver | Kopitus

      Maimu Berg | Aino ja Herman / Meeta ja õigus

      Mirjam Puumeister | Külaskäik / Kukepea

      Marian Miller | *ma libistan käe üle klaviatuuri / *öö patust jt luuletusi

      Asta Põldmäe | Kirjad pääsukestele II

      Natalja Nekramatnaja | *vend sai narivoodi ülemise koha / *vajutan lülitit tuba täitub valgusega jt luuletusi

      Eeva Park / Elo Lindsalu | Et välgataks inimese surematut hinge

      Linnar Priimägi | Keele hääled. Neli lühiesseed

      Arno Oja | Ideoloogiainsener, Aatomik ja varjatud tundeelu

      Toomas Raudam | Liikumisi. Lambist, laest ja mujalt

      Jaan Undusk | Ikka Otist mõteldes

      Mart Velsker | Kuuleb oma mõtete keelt

      Maarja Helena Meriste | Mühiseb linn ja „Prisma” tagant tõuseb udu

      Pille-Riin Larm | Varesele valu, harakale ajalugu

      Tiina Pai | Eedeni äng

      Kroonikat

      Karl Martin Sinijärv

      *

      Tühi taevas naksab ulgvel maad.

      Mitte midagi maa aru sest ei saa.

      Rammus püüelus siis taevast naksab.

      Püü on elus, nokib nagu jaksab.

      Kuidagi on veidi valesti kõik,

      samas tundub mõni hõige üsna õige.

      Tee kuus õmblust ja vast vaid üks lõige,

      lase veri välja, täpne ole, põik

      jäägu põikamata praegu.

      On veel aegu

      nii põigata kui lõigata.

      Ei täna.

      Muutub kellaaeg ja kulgemine.

      Ära omadega päris uttu mine.

      Sinu elu on jo ära kulutatud.

      Ta oli ilus, kuigi talumatu.

      Ja jälle on õigesti asjad.

      Me ei oima, kas nihu, mis oli.

      Oli või poli, kuidagi ikkagi

      kunagi kusagil Sinuga koos ostsime

      õlle ja krõbedad kardulad!

      Oh, olid ajad.

      Ah, nemad tulevad taas.

      Ei täna.

      Ei täna,

      sest tänan

      Taevataati ja tulevikku.

      Kui meil ei oleks

      kuhugi kulgeda,

      siis me ei suudaks ju surra.

      Ei, täna

      ei täna.

      Suur,

      suur aitäh.

      *

      Need sõnad

      olid vähemad kui tähed

      ja nad langesid lihtsalt maha,

      ma ei saanud neid kinni.

      Need tähed

      ei andnud end kätte.

      Ne kirjutajatar

      vähem veel veel.

      Nood kirjutajatarid?

      Nood kirjad?

      Too tulemata, nägemata

      ööilm?

      See on üks teine maailm.

      Ööd, kirjad,

      kirjutajatarid.

      Ulm.

      *

      Kes sõidab merd,

      see tuksub maaga ühes rütmis.

      Kes lendab, tundub

      linnuline.

      Kes uinub õnnelikult,

      hoiab headust ligi

      ja jagab teistelegi teda

      heldel käel.

      Kes ärkab üksnes selleks,

      et muud magada ei saaks,

      näeb halbu unesid

      ja kaotab oma sõbrad.

      Kes jätab ärkamata

      siia külma öösse,

      teab ise, millega ta riskib.

      Ja kas ta.

      Kes tuksub merd,

      see maaga ühes rütmis sõidab.

      Kes on, see on, see on.

      ta on, ja tema

      jääb meiega ehk, jah, ka

      kauemaks.

      Ta ta.

      *

      Ma armastasin oma armastamist.

      Ja mul oli häbi, kui sest lõpuks aru sain.

      Pool sõprust, pool koolikeemiat vist.

      Ja üle võlli kedrand hullpeaaim.

      Endorfiine andke mulle, tüübid!

      Ma ei tea. Noid aineid on vist veel.

      Ei ükski seisa ees mu eluteel,

      ma olen joobnuid kohanud. Ka kaineid.

      Ah, jah, see imeline suitsunälg.

      Ei ole pikki aastaid tubakaga semmind.

      Ent ometi, elektrilised klemmid,

      teist teispoolsusesse jäägu jälg!

      Mingu noorus, tulgu see, mis tuleb.

      Haige olek, vaikne siiras surm.

      Ja mingu, mida üldse talub - - -

      / - - - - /

      Jah, mingu see. - - - -

      - - - - - - - jah

      *

      Ühe külma õhtu jutu jätkuks

      poolteist lauset veeretaksin vaid.

      Poolteist mõtet ja üks veider vaib.

      Üheks külmaks õhtujutu jätkuks.

      Jätkuks