Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2021. Ragnar Sokk

peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;

      4) punane keelab liikuda;

      5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

      (2) Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.

      (3) Lisasektsioonidega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.

      (4) Kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta.

      (5) Ühissõidukifoor reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita.

      (6) Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.

      (7) Ülesõidufoor reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Raudteeülesõidukohal võidakse lisaks kahele punasele vilkuvale tulele kasutada aeglaselt vilkuvat valget tuld; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte. Ülesõidufooris võidakse kasutada ka ainult punast ja rohelist tuld, mille tähendus on sama kui ümartuledega fooris.

      (8) Jalgrattafoor reguleerib jalgratta, kergliikuri, pisimopeedi ja kaherattalise mopeedi liiklust. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäija, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi, robotliikuri ja jalgratturi liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama, mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega.[RT I, 13.11.2020, 1 – jõust. 01.01.2021]

      (9) Jalakäijafoor reguleerib jalakäija, kergliikurijuhi ja robotliikuri liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturi ja pisimopeedijuhi liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal, kergliikurijuhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal, kergliikurijuhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed. Foori punane jalakäija kujutis keelab ja roheline lubab ületada sõiduteed ka jalgratturil ja pisimopeedijuhil, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida. [RT I, 13.11.2020, 1 – jõust. 01.01.2021]

      (10) Foori juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis näitab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni. [RT I, 13.11.2020, 1 – jõust. 01.01.2021]

      (11) Nõuded fooridele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega..

      § 7¹. Tee tähistamine

      (1) Avalikult kasutatavale teele peab olema määratud kohanimeseaduse § 4 kohane kohanimi. Kohanime võib kohanimeseaduses sätestatud korras määrata ka muudele teedele.

      (2) Teede liigid, mis peavad olema tähistatud, ning juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise korra ja sihtpunktide viitamise süsteemi kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.

      (3) Tee ehitamise ajal tagab liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse ettevõtja ehitusseadustiku tähenduses.

      (4) Nõuded liikluskorraldusele kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]

      § 7². Tee kasutamisele esitatavad nõuded

      (1) Keelatud on teed kahjustada ja risustada.

      (2) Tee kasutamisel peab veoste või sõitjate veoga tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta.

      (3) Teed võib liiklusväliseks otstarbeks kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel.

      (4) Kui tee suletakse liiklusväliseks otstarbeks, peab asjaomase loa saanud isik hüvitama liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule.

      (5) Eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]

      § 8. Liikluse reguleerimine

      (1) Reguleerija reguleerib liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.

      (2) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Reguleerija peab märguande andma õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste liiklejate liiklemist. Täiendavalt võib reguleerija märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit.

      (3) Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase väljaõppe saanud:

      1) kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral;

      2) päästeteenistuja ja päästetöödele kaasatud isik päästetöödel;

      3) looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähenduses, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ning selleni viivatel teedel;

      4) riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutuse töötaja metsateedel;

      5) raudteetöötaja raudteeülesõidukohal;

      6) parvüleveo korraldaja sadamas;

      7) parkimise korraldaja parklas;

      8) teeomaniku või haldusorgani poolt ajutiselt liiklust reguleerima määratud isik seoses teetöödega ja ettenähtud korras kooskõlastatud ürituste ajal või muudel