Raadiotehnika alused. Jaak Umborg

. . . . . . . . . . . . . . . . 205

       7.3. Raadiosaatjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209

       7.3.1. Saatjate liigitus ja struktuurskeem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209

       7.3.2. Juhtsaatja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 210

       7.3.3. Sageduskordisti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 214

       7.4. Raadiovastuvõtjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 215

       7.4.1. Vastuvõtjate liigitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 215

       7.4.2. Vastuvõtjate parameetrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 216

       7.4.3. Vastuvõtjate struktuurskeemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217

       7.4.3.1. Otsevastuvõtja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217

       7.4.3.2. Superheterodüünvastuvõtja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218

       8.1. Raadiodetailidele esitatavatest nõuetest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224

       8.2. Takisti raadiosageduslikus ahelas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 224

       Raadiodetailide kasutamine raadiosageduslikes ahelates . . . . . . . . . . . . . . . 224

       8.3. Kondensaator raadiosageduslikus ahelas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 227

       8.4. Kõrgsageduspool raadiosageduslikus ahelas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 229

       8.4.1. Paispool (drossel) kõrgsagedusahelas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 232

       Kasutatud ja soovitatav kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 235

      Saateks

      Käesolev õpik on valminud materjalide põhjal, mille alusel autor on Eesti Len-nuakadeemias alates 2004. aastast lugenud õppeainet „Raadiotehnika alused“. Õpikus käsitletakse raadiotehnika valdkonna põhilisi teemasid, milleks on raadiolainete omadused ja nende levi, raadiosignaalide genereerimine, nende edastamine ja vastuvõtmine. Selgitatakse olulisi raadioside küsimusi, nagu raa-diosignaali võimsuse bilanss, eri liiki antennid ja nende omadused, erinevad modulatsiooni liigid. Antakse ülevaade probleemidest, mis tekivad raadiode-tailide kasutamisel kõrgematel raadiosagedustel.

      Õpik on mõeldud kõrgkooli esimese ja teise kursuse üliõpilastele, kes on läbinud elektrotehnika aluste kursuse ning ka läbinud või läbimas elektroonika aluste kursust. Õpik on jõukohane kõigile keskharidusega tehnikahuvilistele, kes soovivad tutvust teha raadiotehnika valdkonnaga.

      Autor tänab oma kolleegi, Eesti Lennuakadeemia keeltekeskuse juhatajat Carmen Ruusi, kes on käsikirja keeleliselt toimetanud ja õpiku ilmumisele igati kaasa aidanud.

      Suur tänu tehnikadoktor Heldur Haagile käsikirja retsenseerimise ja asja-like märkuste ning soovitusete eest, mis on tulnud kasuks õpiku sisule.

      Autor

      Kasutatud tähised ja ühikud

      Elektri- ja magnetvälja tugevus, dielektriline ja magnetiline läbitavus:

      E – elektrivälja tugevus, V/m;

      H – magnetvälja tugevus, A/m;

      ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus, füüsikaline konstant: 8,854…∙10-12, F/m;

      εa – keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus, F/m;

      ε – keskkonna suhteline dielektriline läbitavus, ühikuta;

      µ0 – vaakumi magnetiline läbitavus, füüsikaline konstant: 44π∙10-7, H/m;

      µa – keskkonna absoluutne magnetiline läbitavus, H/m;

      µ – keskkonna suhteline magnetiline läbitavus, ühikuta.

      Signaali ja ahelate ajalised parameetrid:

      λ – lainepikkus, m;

      f – sagedus, Hz;

      f0 – resonantssagedus (omavõnkesagedus), Hz;

      F – moduleeriva madalsagedusliku signaali sagedus, Hz;

      ω – nurksagedus, rad/s;

      ω0 – resonantsnurksagedus (omavõnkenurksagedus), rad/s;

      Ω – moduleeriva madalsagedusliku signaali nurksagedus, rad/s;

      T – signaali periood, s;

      τ – ajakonstant, s.

      Elektromotoorjõud, pinged ja voolud:

      E või ε (kui samas kohas elektriväli on tähistatud E-ga) – elektromotoorjõud, V.

      EM – soojusmüra elektromotoorjõud, V või µV;

      u – pinge hetkväärtus, V;

      Um – pinge amplituudväärtus, V;

      U – vahelduvpinge efektiiv- ehk tegevväärtus, alalispinge, V;

      UM – mürapinge, V või µV;

      i – voolu hetkväärtus, A;

      Im – voolu amplituudväärtus, A;

      I – vahelduvvoolu efektiiv- ehk tegevväärtus, alalisvool, A;

      Kasutatud tähised ja ühikud |

      9

      Takistus ja juhtivus:

      R – aktiivtakistus, Ω;

      r – kaotakistus, Ω;

      Z – kogutakistus ehk näivtakistus, Ω;

      X – reaktiivtakistus, Ω;

      XL – induktiivtakistus, Ω;

      XC – mahtuvustakistus, Ω;

       – komplekstakistus, Ω;

      ρ – lainetakistus, Ω;

      Rs – kiirgustakistus (antennil), Ω;

      Y – juhtivus, 1/ Ω;

      Võimsus ja kasutegur:

      P – võimsus, W;

      PS – (antenni)