Dr Andrew Moulden: iga vaktsiin põhjustab kahju. John P. Thomas

aga ei möödu. Nad ei kasva neist välja. Nende areng pidurdub ja nad hoopis taandarenevad. Nad kaotavad võime rääkida täislausetega. Mõned kaotavad kogu verbaalse väljendusvõime. Mõned ei suuda enam kõndida ja hakkavad uuesti mähkmeid kasutama. Mõnel on püsivad krambihood, korduvad liigutused, ennasthävitav käitumine, vägivaldsed ja tigedad hood, kontrollimatu hüperaktiivsus, suutmatus õppida midagi uut, suutmatus toitu süüa või seedida jne. Mõned surevad äkitselt hingamise lakkamise tõttu. Mõne seisund progresseerub ja nad muutuvad järjest tõbisemaks, kuni langevad koomasse ja surevad. [4, 5] Kahjulike kõrvaltoimete loend on tegelikult palju pikem – järgmistes peatükkides räägime neist lähemalt.

      Mõned arstid julgevad siiski öelda:

      „Oodake üks hetk!“

      Vaatamata sellele, et USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus ning ravimitööstus taotlevad universaalset vaktsineerimist, leidub siiski üksikuid arste, kes julgevad sellele vastu hakata ja öelda: „Oodake üks hetk – need vaktsiinid on ohtlikud!“ Mõned soovitavad kasutada vähem vaktsiine. Mõned turvalisemaid vaktsiine, mõned teistsugust vaktsineerimiskava. Mõned on aga vaktsiinikahjustuste pärast nii mures, et nad kutsuvad inimesi üles kõikidest vaktsiinidest loobuma. [6, 7, 8, 9]

      Ma ei hakka siinkohal tõestama, et vaktsiinid põhjustavad kahju, kuna see on hästi dokumenteeritud [10, 11] ja ka USA valitsus tunnistab seda fakti.

      Minu eesmärk on aidata inimestel ära tunda nii lastel kui täiskasvanutel esinevaid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoime on hoiatus, mis annab teada, et nüüd tuleb hoog maha võtta ja olukorda hinnata. Kuna vaktsiinikahjustus on kumulatiivne, siis on võimalik, et laps või täiskasvanu kogeb esimest korda leebet kõrvaltoimet, aga järgmine vaktsiin toob kaasa juba tõsise halvatuse või haiguse. [12]

      Varajast vaktsiinikahjustust

      ei pruugita märgata

      Lastel ja täiskasvanutel võib esineda vaktsiinide kõrvaltoimeid ka ilma, et keegi peaks olukorda potentsiaalselt eluohtlikuks. Tulemuseks on aga see, et vaktsineerimist jätkatakse seni, kuni tervises tekib pöördepunkt, mis võib tähendada, et imikud, lapsed, teismelised ja täiskasvanud jäävad kas halvatuks või surevad.

      Vaktsiinide kõrvaltoimed võivad kahjustada immuunsüsteemi, põhjustada ajukahjustust, halvatust ja anda tõuke mitmesuguste tänapäeva krooniliste haiguste tekkele. Vaktsiinivigastusega inimeste kogukond koosneb noortest ja vanadest, kes kannatavad krooniliste haiguste ja puuete, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD), autismi, krampide, vaimse alaarengu, diabeedi, astma, põletikulise soolehaiguse (IBD), reumatoidartriidi, hulgiskleroosi ning muude neuroimmuun- ja autoimmuunhaiguste käes. [13]

      Me räägime päris inimeste päris eludest – mitte statistikast. Täiskasvanud kannatavad siiamaani lapseeas saadud vaktsiinide tõttu. Imikud on surnud samal päeval, kui neile manustati korraga seitse vaktsiini. Tuhanded USA sõdurid jäid halvatuks pärast Siberi katku vastu vaktsineerimist. Vanadekodus olevad inimesed on jäänud gripivaktsiini tagajärjel halvatuks või surnud kopsupõletikku, mis algas kohe pärast gripivaktsiini manustamist. See kõik on päris elu, päris kannatused ja päris kahju.

       “Kas sul on vaktsiinikahjustus?”

      Vaktsiinitööstus – äri, mis külvab hirmu

      Leidub kümneid veebilehti, mille eesmärk on teavitada inimesi hirmsatest tagajärgedest, mis juhtub, kui me igat olemasolevat vaktsiini ei manusta. Iga vaktsiini vajalikkus on hoolikalt lahti seletatud. Meile öeldakse, et haigusel on kohutavad sümptomid ja see võib põhjustada surma.

      Mida meile aga ei räägita, on see, et ka vaktsiini manustamine võib põhjustada kohutavaid sümptomeid ja isegi surma, mõnikord isegi sagedamini kui haigus ise. Mõningatel juhtudel on pärast vaktsineerimist tekkivad sümptomid haiguse enda sümptomid, kuna vaktsiin tekitab kehas selle haiguse, mille vastu ta peaks meid kaitsma.

      Meile ei räägita, et osale inimestest võivad vaktsiini mitmesugused komponendid nagu adjuvandid (abiained), säilitusained ja emulgaatorid tekitada veelgi laastavamat kahju kui vaktsiinis leiduv bakter või viirus.

      Meditsiinisüsteem vaikib need teemad maha – ja avaldab meile survet, et me kindlasti manustaksime endale ja oma lastele kõik vaktsiinid. Meile öeldakse, et kui me seda ei tee, ohustame kogu riiki. Ainus viis kõiki kaitsta on kõiki vaktsineerida. Kui julgete selles kahelda, nimetatakse teid rumalaks, isekaks, hoolimatuks ja lugupidamatuks. Öeldakse, et kellelgi pole õigus vaktsiinist keeldudes teisi ohtu seada. [14]

      Vaktsiini kõrvaltoime äratundmine

      Mõistan, et paljud, kes seda loevad, on juba vaktsineerimisest loobunud, kuna nad on veendunud, et potentsiaalne kahju on palju suurem kui võimalik kasu. Ent isegi kui te pole pikalt vaktsineerinud (või kui te seda veel teete), võivad vaktsiinid endiselt põhjustada teile terviseprobleeme. Kui kombineerida eelnev vaktsiiniga kokkupuude teie immuun- ja närvisüsteemi praeguste raskustega, võib sellele järgneda tõsine haigus. Kui märkate potentsiaalset vaktsiini kõrvaltoimet oma pereliikmete või sõprade seas, siis hoiatage neid kindlasti – see võib päästa nende elu. Järgnevalt vaatame, mida võiksite oma laste, iseenda, sõprade ja pereliikmete tervise jälgimisel silmas pidada. USA Riiklik Vaktsiiniteabekeskus pakub vaktsiinide kõrvaltoimete kohta järgmist teavet.

      Kui teie või teie laps kogeb mis tahes alltoodud sümptomit tundide, päevade või nädalate jooksul pärast vaktsineerimist, tuleks sellest teavitada Vaktsiini Kõrvaltoimetest Teavitamise Süsteemi (VAERS). Mõned vaktsiinide kõrvaltoimed on järgmised:

       märgatav paistetus, punetus, kõva tükk või tulitav tunne süstekohas;

       nahalööve;

       šokk/kokkukukkumine;

       kiledal häälel karjumine või mitu tundi kestev nutt;

       ekstreemne unisus või pikalt kestev passiivne olek;

       keha, käe, jala või pea tõmblemine;

       kõõrdsilmsus;

       mis tahes kehaosa nõrkus või halvatus;

       suutmatus end keerata, istuda või püsti tõusta;

       silmside või sotsiaalsuse kadumine;

       pea tagumine või korduvate liigutuste tegemine (käte lehvitamine, hõõrumine, kiikumine, keerutamine);

       kõrge palavik (üle 39,4 °C);

       nägemise või kuulmise kadu;

       rahutus, hüperaktiivsus või suutmatus keskenduda;

       rahutu uni, mis muudab ärkamis-/magamajäämisrütmi;

       liigesevalu või lihasnõrkus;

       halvav unisus;

       mälukaotus;

       kroonilise kõrva- või hingamisteede põletiku teke;

       tugev ja püsiv kõhulahtisus või krooniline kõhukinnisus;

       hingamisprobleemid (astma);

       üleliigne veritsus (trombotsütopeenia) või aneemia.

      On ka teisi