Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse. Seppo Saario

ja aktiivsete fondide võimas turundus kahandavad huvi otseste aktsiainvesteeringute vastu. Aktsiaportfelli mediaan (keskmine) on umbes 4200 eurot. Ligi pooltel investoritest on portfellis ainult ühe ettevõtte aktsiaid. Võib arvata, et suur osa neist on telefonifirmade aktsiad. Kui telefonikooperatiivide osakud muudeti telefonikompaniide (näiteks Elisa ja DNA) aktsiateks, tekkis Soomes kümneid tuhandeid uusi aktsionäre.

      Dividendide maksustamist peetakse halvaks asjaks. Varem maksid ettevõtted maksu kasumilt. Nüüd maksustatakse sama tulu kaks korda. Esmalt maksab maksu ettevõte ja seejärel tema jagatavatelt dividendidelt veel saaja. Aktsiainvesteeringute maksukeskkond meid ei soosi. Soome aktsionärid on koduväljakul halvemuses, sest suurem osa Soomesse raha paigutavatest välismaistest investoritest ei maksa Soomest saadud dividendidelt tulumaksu – vähemasti mitte Soomes.

      Investeerimisfondid on populaarsed. Investeerimine fondidesse on lihtne ja kerge. Pankadele, investeerimisfirmadele ja kindlustusseltsidele on finantssuhted fondidega riskivaba ja tulus äri. Nad koguvad oma tasud sellest olenemata, kas hinnad liiguvad alla või üles. Seepärast turustatakse fonde tõhusalt. Seevastu otseinvesteerimise eestkõnelejad on kadunud, olgugi et investeeringud aktsiatesse on investorile tulusam valik oma vara tootluse suurendamiseks.

Teadmised, oskused ja võidutahe on edu võtmetegurid

      Börsiväärtpaberid moodustavad omaette põneva maailma. Edu saavutamine nõuab investorilt väärtpaberituru ja ettevõtluse põhitõdede mõistmist, järjekindlust ja kannatlikkust.

      Võtmeküsimus on väärtpaberitehingute ajastamine. Tootliku investeeringu nurgakivi: osta odavalt! Suurte varanduste sünnile paneb aluse soodsa hinnaga tehtud investeering. Võib-olla on tingimused surunud varasema eduka ettevõtte väärtuse alla või asub hiilgava äriideega ettevõte just kasvu algstaadiumis, misjärel selle olemus börsifirmana muutub täielikult. Investorina ole julge! Kui sind saadab edu, aga investeeringud on sinu jõuvarusid arvestades väikesed, siis oled jätnud kasutamata võimaluse teenida korralik varandus.

      Börsiaktsiaid tasub omada siis, kui trend on tõusev. Hindade odavnedes tuleb aktsiaomandust vähendada. Pikemas perspektiivis vaadatuna on tõusuaega umbes kaks kolmandikku. Kolmandiku ajast on hinna põhitrend langev. Üldjuhul on tõusud loiumad ja langused järsemad.

      Börsi üldise trendi äratundmine on eduka investeerimise võtmetegur. Teiseks on vaja ära tunda huviobjektiks oleva börsifirma tegevusala trend. Alles seejärel hakkab rolli mängima valitud ettevõtte edukus. Kui börs üldiselt ja ka antud tegevusala on langustrendis, siis pole tõenäoline, et valitud aktsia hind võiks areneda tõusvas joones. Valitseva trendi vastu ei tasu võidelda. Erandeid on, kuid nende esinemise tõenäosus on väike.

      Börsidel esineb suuri kõikumisi, mis tähendab võimalust raha kaotada ehk teisisõnu riski. Eduka investori iseloomuomaduste hulka kuuluvad niisiis ka riskivalmidus ja ebakindluse talumine. Temalt nõutakse iseseisvat otsustusvõimet, et ta ei tormaks koos karjaga hävingusse kaasa. Üks mu tuttav edukas investor kõneleb: „Eri aegadel ostetud börsiaktsiad olen pannud keldrisse luku taha seisma.“ Teda ei häiri aktsiahindade kõikumised. Korra aastas kogub ta saaki dividendidena.

      Aktsiatesse investeerimisel on sarnasusi kalastamisega. Üks saab kala pidevalt ükskõik millistes tingimustes, teine aga jääb samas kohas aina ilma saagita. Määravad on teadmised, oskused ja võidutahe. Nii on ka investeerimisturul.

      2. Kuidas ma ostan börsiaktsiaid?

      Ka tuhande versta pikkune teekond algab esimesest sammust.

      Hiina vanasõna

      Väärtpaberiturul liigub suur raha. Seetõttu on tegevus turul täpselt reguleeritud. Soomes jälgib seaduste ja normide täitmist Finants­inspektsioon (www.finanssivalvonta.fi, Fiva). Selle ametkonna eesmärk on finantsturgude stabiilsuse ja usaldusväärsuse kindlustamine. Väärtpaberibörsil kauplevad omavahel ainult registreeritud börsivahendajad.

      Helsingi börsil valitsevad kauplemist välismaised börsivahendajad. Valdaval osal Helsingi börsil tegutsevatest maaklerfirmadest ei ole Soomes kontorit. Need on nn kaugvahendajad. Soome kapitalil põhinevad näiteks Evli, FIM, Nordea, OP-ryhmä, United Bankers ja Ålandsbanken. Erainvestorite eelistatuim vahendusfirma on rootslaste Nordnet. Nende osatähtsus Helsingi börsi aktsiakäibes moodustab ainult murdosa. Ka Helsingi börs ise on välisomanduses. See kuulub Ameerika Ühend­riikide ettevõttele NASDAQ OMX Group. Infotehnoloogia areng ja raha vaba liikumine on põhjustanud selle, et ükskõik kes võib osta ükskõik millise börsiettevõtte aktsiaid geograafilisest asukohast olenemata.

      Isamaalisest vaatevinklist on olukord nukker: börs kuulub välismaalastele, börsil kauplemine toimub valdavalt välismaiste vahendajate kaudu ja börsiettevõtted on suuremas osas välismaises omandis. Enim lisandväärtust loovad Soome kasvuettevõtted, nagu Amer Sports, Chips, Cramo, DNA, Finnlines, Hoivatilat, Instrumentarium, Kemira GrowHow, Kotipizza, Liinos, Okmetic, Pihlajalinna, PKC Group, Pöyry, Ramirent, Rocla, Salcomp, Sponda, Stonesoft, Tamro, Technopolis, Tekla ja Vacon on müüdud avalikul pakkumisel välismaale enne, kui need jõuavad kasvada täissuuruseni.

      Võime öelda, et meie, soomlased, teeme tööd ja säästame oma vara Soomes, kuid koore meie saavutustelt riisuvad välismaised ettevõtjad. Omandi ja selle tootluse ränk maksustamine on takistanud jõukuse kasvu. Soomlastest omanikke on ühiskonna arengut silmas pidades vähe.

      Börsiväärtpaberite ostmiseks ja müümiseks peab olema mõne börsivahendaja klient. Siinkohal on toodud valik mõningate börsitehinguid vahendavate ettevõtete internetiaadressidest: aktia.fi, evli.com, danskebank.fi, fim.com, mandatumtrader.fi, nordea.fi, nordnet.fi, op.fi, unitedbankers.fi ja alandsbanken.fi.

      Väljavalitud vahendajaga tuleb sõlmida kirjalik kliendileping. Minu kogemuste põhjal on kliendilepingu sõlmimise nõuded ranged. Paljud ei vaevu täitma blanketti, et osta börsil noteeritud aktsiaid, indeks­aktsiaid ja kas või personalioptsioone, vaid usaldavad oma finantsvara teatud tasu eest kellegi teise hoole alla, paigutades näiteks investeerimisfondidesse.

      Kliendilepingu sõlmimisel väärtpaberimaakleriga tuleb avada väärtpaberikonto. See on samasugune nagu arvelduskonto, ainult selle erinevusega, et kontol hoitakse väärtpabereid, näiteks kodu- või välismaiseid aktsiaid, indeksaktsiaid, optsioone või märkimisõigusi. Selleks, et klient võiks ise oma arvuti kaudu kaubelda välismaiste väärtpaberitega, peab olema väärtpaberimaakleriga erileping.

      Peale väärtpaberikonto peab kliendil olema arvelduskonto, mille kaudu teostatakse börsitehingutega kaasnevad rahalised ülekanded. Kui klient tahab esimest korda osta börsiaktsiaid, saab ta seda teha alles siis, kui mõlemad pooled on kliendilepingule alla kirjutanud ning klient on vajaliku summa vahendaja juures oma arvelduskontole üle kandnud.

      Internetis sooritatakse tehinguid börsiaktsiatega suuresti samamoodi nagu tavalisi pangaasju. Kui klient soovib tehinguid teha otse võrguteenuse kaudu, saab ta börsivahendajalt paroolid, mis on vajalikud oma kontole sisselogimiseks, ja ka väärtpaberitehingute tegemiseks. Kui arvelduskontole on kantud raha, võib alustada börsilt väärtpaberite ostmist. Elektroonilisele orderile märgitakse, milliseid väärtpabereid ja mitu tükki soovitakse osta. Klient näeb kuvarilt, millised on viis paremat ostu- ja müügipakkumist. Nende põhjal saab ta otsustada, millise hinnaga ta on valmis tehingut sõlmima.

      Kodumaised ja lähipiirkonna börsitehingud sooritatakse interneti teel silmapilk. Minul on võimalik kaubelda eri börsidel üle maailma. Reisil olles saan vajaduse korral tehinguid teha mobiiltelefoni või arvuti abil.

      Kui klient ostab väärtpabereid, siis kantakse raha tema kontolt üle kahe tööpäeva jooksul. Tehingud selgitatakse niisiis teisel tööpäeval pärast tehingupäeva. Müügi korral kantakse raha müüja arvelduskontole samuti üle kahe päeva jooksul. Ettevõtete makstavad dividendid või kapitali tagasimaksed jõuavad börsivahendaja kaudu kliendi arveldus­kontole, kust ta võib need üle kanda arvelduskontole näiteks teises pangas.

      Väärtpaberiregistri arendamine ja ülalpidamine maksab ja selle kulud peavad