Lõpp edasilükkamisele. Petr Ludwig

otsisid teadlased katsealused üles ja avastasid, et need kolm protsenti, kes suutsid oma eesmärgid üles kirjutada, olid teeninud rohkem raha kui ülejäänud 97 protsenti uuringus osalejatest kokku. Selle väite häda seisneb selles, et niisugust uuringut ei ole mitte kunagi tehtud.[15] See on kellegi väljamõeldis, linnalegend. Eneseabiraamatud on täis selliseid müüte.

      Ainuüksi kättesaadava info rohkus toob kaasa teise probleemi: see võimendab otsustamishalvatust. Mida enam infoallikaid meil on, seda raskem on ühte välja valida ja seda usaldada. Millisele infole peaksid elutähtsad otsused toetuma? Kust te teate, mida võib tõesti usaldada?

      Viimastel aastatel on maailma tippülikoolides tehtud ridamisi uuringuid motivatsiooni, otsustamise ja tõhususe kohta. Kahjuks kaovad nende uuringute tulemused aga tihti tänapäeva infokaosesse ning sellest tuleneb kolmas probleem: inimeste ja teaduse teadmiste vahel on lõhe.

      Selle raamatu eesmärk on aidata seda infolõhet vähendada. Aitamaks teil aega säästa, oleme põhjalikult analüüsinud viimaseid teadustulemusi ja tähtsamad avastused omavahel ühendanud. Lõpuks oleme kogu selle info baasil loonud illustreeritud mudelite komplekti. Need on lihtsad joonised, mis aitavad teil kiiresti mõista, kuidas asjad toimivad.

      Filosoof Arthur Schopenhauer on öelnud: „Miski pole keerulisem, kui väljendada olulisi ideid nii, et kõik neid mõistaksid.” Seetõttu kasutame mõistmise lihtsustamiseks neid illustreeritud mudeleid.

      Ajuosa, mis töötleb pilte ja visuaalset infot, nimetatakse nägemiskeskuseks. Kuna tegu on inimaju ühe kõige arenenuma osaga[16], võib üks joonis öelda teile rohkem kui mitu tekstilehekülge. See võib paremini kirjeldada keerulisi suhteid ja sidemeid ning joonist saab vaadata ka siis, kui olete unustanud, milles mingi kontseptsioon seisnes, ja tahate ruttu oma mälu värskendada.

      Tänu sellele on illustreeritud mudelid info edastamiseks palju tõhusamad kui lihtne tekst. Me nimetame niisugust info edastamise viisi teadmiste disainiks (ingl know-how design) ja see on lihtne viis teile põhiteadmisi edastada.

      Mõnikord esitame sihilikult terminite määratlusi, et lugejad saaksid olla kindlad, mida me kasutatud sõnade all mõtleme. On hea mõte hakata kasutama „laiskuse” või „viivitamise” asemel sõna „edasilükkamine”. See võimaldab olukorda palju täpsemini kirjeldada. Olles andnud probleemile õige nime, on lihtsam leida lahendust.

      Kuna paljud tähtsad ideed on juba enne meid väljendusrikkalt sõnastatud, kasutame ka tsitaate. Need on lihtsad ja tuumakad ning suudavad asja elegantselt kokku võtta.

      Hakkame siis pihta. Kuidas motivatsioon, tõhusus ja õnn tegelikult toimivad? Kuidas edasilükkamisest üle saada? Kuidas teha oma elus kestvaid mõõdetavaid muudatusi?

Enesearendamise süsteem

      Raamat on jaotatud neljaks suhteliselt iseseisvaks osaks (lisaks sissejuhatus ja kokkuvõte).

      Esimene osa selgitab, kuidas motivatsioon toimib, ning sisaldab vahendeid, mis aitavad teil luua oma visiooni. Visioon aitab teil leida ja säilitada kestvat sisemist motivatsiooni.

      Teine osa keskendub distsipliinile ehk oskusele oma visiooni tõhusalt järgida selle abil, et teete kindlaid võtmetegevusi ja hoiate kinni igapäevaharjumustest. See osa sisaldab selgeid meetodeid edasilükkamisega võitlemiseks, vahendeid tegevuste ja aja juhtimiseks ning suuniseid positiivsete harjumuste omandamiseks ja negatiivsetest lahtisaamiseks.

      Kolmas osa keskendub teie tegude tulemustele ja kirjeldab meetodeid, mille abil õnne säilitada. Praktilised vahendid aitavad teil saavutada suurema emotsionaalse stabiilsuse. Siin õpite, kuidas seista paremini vastu läbikukkumistele ja negatiivsetele välismõjudele.

      Neljas ja viimane teema, mille see raamat katab, on objektiivsus ehk võime näha läbi valesid arusaamu, mis teil on nii ümbritseva maailma kui ka omaenda isiku kohta. Alles siis, kui olete oma puudused kindlaks teinud, saate neid kõrvaldama hakata.

Motivatsioon

      Me oleme kõik sündinud ja kahjuks ühel hetkel ka sureme. Aeg, mille me maakeral veedame, on piiratud ja lõplik. Nende faktide valguses on aeg teie elus kõige väärtuslikum ressurss. See ei ole raha. Erinevalt ajast võite raha laenata, säästa või rohkem teenida. Ajaga seda teha ei saa. Iga sekund, mille te raisku lasete, on igaveseks kadunud.

      Stanfordi ülikooli üliõpilastele peetud lõpukõnes väljendas Steve Jobs aja lõplikkust väga elegantselt: „Meelespidamine, et ma olen varsti surnud, on kõige tähtsam vahend, mis aitab mul elus suuri valikuid teha. Sest peaaegu kõik – välised ootused, uhkus, hirm ja häbi või läbikukkumine –, need asjad lihtsalt pudenevad surma palge ees koost, jättes järele ainult selle, mis on tõesti tähtis. Meelespidamine, et me sureme, on minu teada parim viis vältida lõksu, mille seab meile arvamine, et meil on midagi kaotada.”

      Ainuüksi mõistmine, et elu on lõplik, paneb oma aega hoolikamalt juhtima. See paneb teid mõtlema, kuidas te tegelikult tahaksite oma aega siin maal veeta. See paneb teid otsima oma visiooni.

      Visioonist, kui see kord on loodud, saab kõige tõhusam motivatsioon ning see tõmbab teid elus edasi nagu tugev magnet. See aitab teil teha asju, mis on teile praegu tõesti tähtsad, ja samal ajal tõmbab teid ideaalse tuleviku poole.

Distsipliin

      Igapäevasel distsipliinil on kaks külge: produktiivsus ja tõhusus. Päevas on ainult 24 tundi – ei rohkem ega vähem. Lahutage sellest maha uneaeg ning järele jääb potentsiaalne produktiivne aeg.

      Produktiivsus väljendab seda, kui suure protsendi oma ärkvelolekuajast teete te tähendusrikkaid asju ehk tegevusi, mis aitavad kaasa teie visiooni täitumisele. Regulaarne puhkus, ajajuhtimine ja positiivsed harjumused võivad teie produktiivsust palju kasvatada.