Must-kuldne müts me peas II. Märt Karmo

ja 18 721 õpilasega.130 1925. aastast alates köitis avalikkuse tähelepanu keskkoolide liig suur arv ja nende vähendamise vajadus.

      Tallinna linnavalitsus siples rahapuuduses ning saatis märgukirja haridusministeeriumile, paludes võtta riigi ülalpidamisele nii Poeglaste Humanitaargümnasiumi, Linna Tehnika Ühisgümnaasiumi, Vene Eraühisgümnaasiumi kui ka Tallinna Naiskutsekooli. Tõdeti, et kui raha juurde ei saada, tuleb kärpida ka puudustkannatavatele õpilastele ettenähtud toetussummasid 1,5-lt 0,5 miljoni margani. Seda taotlust rahuldati üksnes Linna Tehnika Ühisgümnaasiumi puhul.131

      1925. aasta augustis suleti Linna Tehnika Ühisgümnaasium ja selle III, IV ja V klass (9.–11. õ.-a.) toodi üle Reaalkooli. Ülejäänud klassid liitusid Riigi Ühistehnikagümnaasiumiks.132

      1925/26. õppeaasta sügisel otsustati Reaalkoolis avada kaks n.n. inglise keele klassi, sest prantsuse keelt teise võõrkeelena õppida soovijaid oli vähe.133 Saksa keelt õppis 390, inglise ja prantsuse keelt 69 poissi.134 Vene ja ladina keelt õpetati soovijaile tasuliste tundidena.135

      1926. aasta augustis korrastas haridusministeerium asjaomase määrusega n.n. ülemineku õppekavu (tabel 6). Usuõpetuse lisandumisega oli õppekoormus kasvanud ja uuendatud kavadega püüti õpilaste töökoormat vähendada. 1922. aasta õppekavaga võrreldes kahandati tunni-paari võrra eesti keele, matemaatika, loodusteaduse, maateaduse ning kodaniku- ja majandusteaduse tunde kokku üheksa tundi. Lisandunud kümme tundi usuõpetust ja paari tunni võrra kasvatatud esimese võõrkeele nädalatunnid andsid lõpptulemuseks kohustuslikes aineis siiski 154 tundi, mis oli kolme tunni võrra rohkem kui 1922. aasta tunnikavas (151).136

      Gümnaasiumi reaalharu (reaalgümnaasiumi) tüüpõppekava137 Tabel 6

	Klassid / nädalatunnid
Õppeaine	AlamasteI klass7. õ.-a.	AlamasteII klass8. õ.-a.	ÜlemasteIII klass9. õ.-a.
Eesti keel	4	3	3
Matemaatika	4	4	4
Loodusteaduskoos tervishoiuga	3	4	5
Maateadus kooskosmograafiaga	2	2	2
Ajalugu	2	2	2
Kodaniku- jamajandusteadus	–	–	–
Mõtteteaduseeelkursus kooshingeteaduseja eetikaga	–	–	–
I võõrkeel	4	4	4
II võõrkeel	3	3	3
Joonistamine jajoonestamine	2	2	2
Käsitöö	2	2	–
Laulmine	2	2	1
Võimlemine	2	2	2
Usuõpetus	2	2	2
KokkuValitavad ained
Praktilised töödfüüsikas, keemiasja bioloogias	–	–	2
võijoonestamine	–	–	2
võipoeglaste käsitöö	–	–	2
võilisatunnid IIvõõrkeeles	–	–	2
Kokku(koosühe valikainega)	32	32	32

	Klassid / nädalatunnid
Õppeaine	ÜlemasteIV klass 10. õ.-a.	ÜlemasteV klass11. õ.-a.	Kokku
Eesti keel	3	2	15
Matemaatika	5	3	20
Loodusteaduskoos tervishoiuga	6	3	21
Maateadus kooskosmograafiaga	–	2	8
Ajalugu	2	2	10
Kodaniku- jamajandusteadus	–	2	2
Mõtteteaduseeelkursus kooshingeteaduseja eetikaga	–	2	2
I võõrkeel	4	4	20
II võõrkeel	3	3	15
Joonistamine jajoonestamine	2	2	10
Käsitöö	–	–	4
Laulmine	1	1	7
Võimlemine	2	2	10
Usuõpetus	2	2	10
KokkuValitavad ained			154
Praktilised töödfüüsikas, keemiasja bioloogias	2	2	6
võijoonestamine	2	2	6
võipoeglaste käsitöö	2	2	6
võilisatunnid IIvõõrkeeles	2	2	6
Kokku(koosühe valikainega)	32	32	160

      1926/27. õppeaasta algul peetud Reaalkooli lastevanemate koosolekul tutvustas direktor N. Kann kava, mis nägi ette tavaklassiruumidel põhinevalt õpetuselt ülemineku kabinetisüsteemile ja seda kasvõi algavast kooliaastast alates. Keemia-, füüsika-, loodusloo- ja lauluklass olid koolis juba niikuinii. Siiski pole andmeid, et hiljem muid eriklasse välja või juurde oleks ehitatud. Lastevanematele see plaan aga meeldis.

      Teise võõrkeele põhjal jaotusid kaks esimest klassi (7. õ.-a.) selgi kooliaastal „inglasteks” (54 poissi) ja „prantslasteks” (50).

      Elavat vaidlust tekitas tööõpetuse küsimus. Osa lapsevanemaid leidis, et tunnikavas ettenähtud paari tunniga ei jõuta midagi ära teha. Parem õpetatagu selle asemel mõnda võõrkeelt. Teised jälle soovisid käsitöö tundides keskenduda näiteks üksnes raamatuköitmisele, millele kahes esimeses klassis neli nädalatundi pühendades, suudetaks õpilased sellisele tasemele viia, et nad oskaks ise oma raamatuid köita. Niisiis lähtuti praktilisest, mitte pedagoogilisest vaatepunktist. Pole siiski teada, et koolis oleks hakatud raamatuköitmist õpetama.138 Küll aga kaotati 1. augustist 1926 tislermeistri ametikoht.139 Käsitööklassi koolis polnud, seetõttu tuli käsitöötunnis käia teistes koolides.

      Jätkusid vaidlused keskkoolide arvu vähendamise üle. Olemasoleva haridussüsteemi arvustajad nentisid, et senine haridus- ja koolipoliitika oli jõudnud ummikusse ning koolikorraldus ei vastanud tegeliku elu nõuetele. Kurdeti kesk- ja ülikoolilõpetajate ületoodangut. Üldhariduslik keskkool oli õpilasi ette valmistanud üksnes kõrghariduse ehk ülikooli jaoks. Üliõpilaste arv kasvas kiiresti, kuid lõpudiplomini jõudis neist vaid kolmandik. Ülejäänud, koos muude keskkoolilõpetanutega, hakkasid ilma mingisuguse eri- või ametialase ettevalmisuseta otsima rakendust, et alles töö käigus omandada vajalik oskusteave. Samal ajal tundsid ettevõtted ja asutused puudust asjatundjaist ning kutseoskustega inimestest. Üldharidusega keskkoolilõpetajad esitatud nõuetele ei vastanud ja neid oli seetõttu raske rakendada.

      Keskkooli eri astmete õppekavad olid suuresti kujunemisjärgus, seetõttu andis haridusministeerium 15. detsembri 1926. aasta korraldusega sisuliselt juhendi, kuidas terviklike õppekavade ilmumiseni seniseid kavu täita.

      Riigikaitseõpetuse lisandumine õppekavasse

      1926. aastal algas avalik arutelu riigikaitselise õpetuse (edaspidi riigikaitseõpetus) lülitamise üle õppekavadesse. Kuna uue õppeaine kavvavõtmisele eelnesid pikad arutelud ning sellele pöörati ajakirjanduses tollal ja edaspidigi palju tähelepanu, siis oleks kohane riigikaitseõpetuse küsimustel allpool pikemalt peatuda.

      Kommunistide 1. detsembri 1924. aasta mässukatse sundis lõpetama seni viljatuks jäänud vaidlused Eesti kaitseväe moodustamise põhialuste üle ning nõudis selgete otsuste langetamist. Oli suudetud lahendada Vabadussõja lõpuga kaasnenud pakilisemad praktilised probleemid, mistõttu oli aeg küps riigi sõjaväesüsteemi lõplikuks määratlemiseks, s.t. kaitseväeteenistuse seaduse (mida oli arutatud juba 1921. a. alates) vastuvõtuks.

      1924. aasta riigipöördekatse tõstis teravalt päevakorda Eesti noore ühiskonna patriotismi ja lojaalsusprobleemid, taustaks osa haritlaskonna riigivaenulik hoiak ning mõningate kooliõpilaste kuulumine mässajate ridadesse. Seetõttu nähti sõjalises õpetuses võimalust kasvatada noortes juba koolis kodumaa-armastust ja kodanikutunnet ning lõpptulemusena taastada rahvuslik ühtsus ja üksmeel. Taasasutatud Kaitseliitu oli mässukatse järel astunud hulgaliselt vanemaid koolipoisse, kelle väljaõpetamiseks vajati seaduslikku alust, aga ka programme, õppevahendeid ja instruktoreid. Haridusministeerium oli 4. juunil 1925 kinnitanud, et keskkooli kahe viimase klassi õpilaste osavõttu Kaitseliidu tegevusest ei keelata, kui see ei sega õppurite õppetööd ja -tulemusi.140 Novembris 1925 pidasid ka koolijuhid ja -nõunikud oma kokkusaamisel vajalikuks sõjalise ettevalmistuse kaasamist keskkooli