Must-kuldne müts me peas I. Märt Karmo

küllaltki viljakas aasta, sest ilmus koguni neli juubeliväljaannet. Gustav Adolfi Gümnaasiumi 350. aastapäevale pühendati kodumaal koguteos „Tallinna 1. Keskkool 1631–1981”,90 mida võib pidada esimeseks ühele koolile pühendatud tõsisemaks akadeemiliseks uurimuseks, ehkki üksikute peatükkide autorid pidid kohati esitama kohustuslikke poliitilisi allüüre ning kasutama okupatsiooniajale iseloomulikku „metakeelt”. Vilistlased eksiilis sekundeerisid juubelile sõja eel ilmunud raamatukestest koostatud faksiimiletrükisega „Gymnasium Revaliense 1631– 1981”.91

Tallinna Peetri Reaalkooli 100. sünnipäeva puhul avaldati eksiilis kahe selle järglaskooli mälestusteosed – Tallinna Reaalkooli „Mehed Vabaduse Puiesteelt”92 ning Tallinna Saksa Reaalkooli „Revaler Deutsche Oberrealschule”.93

1983 kinkis pagulasvilistlane Arno Niitme H. Treffneri Eragümnaasiumi 100. juu­be­liks koolile meenutusraamatu „Noorus ja kooliaastad Treffoonias”94. See oli juba teise trefneristi pühendusraamat oma koolile. Kui A. Hanko rohkem kui 40 aasta eest ilmunud oopus meenutas tsaariaegset Treffnerit, siis A. Niitme vaatekaarde jäi omariiklusaegne kool.

1980. aastatel tuli teisel pool raudset eesriiet välja veel kolm algupärast mälestusraamatut-albumit: „Pärnu Poeglaste Gümnaasium läbi aegade” (1985)95, „Tallinna Prantsuse Lütseum LXV, 1921–1986” (1986)96 ja „Mälestusi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumist” (1988).97 Lisaks faksiimiletrükis Westholmi Eragümnaasiumi 1937. aasta kogumikust „Jakob Westholm ja tema kool 1907–1937”.98

Tervikpildi huvides võiks 1988. aasta saaki lisada ka esimese ja seni ainsa ilukirjandusliku oopuse ühe kooli kohta, romaani 1930. aastate Westholmi Eragümnaasiumist – J. Krossi „Wikmani poisid”.99

      Mingi mõttelise murdejoone märgiks võib J. Krossi raamatut pidada ka selles mõttes, et liikumine iseseisvuse taastamise ning turumajanduse poole tõi kaasa sõna- ja trükivabaduse ning avaramad võimalused kooliajalooliste raamatute üllitamiseks kodumaal. Siit alates hakkas Eestis sääraseid raamatud ilmuma ülekaalukalt rohkem kui paguluses. Oma osa mängis ka pagulaseestlaskonna paratamatu vananemisprotsess.

Kümnendi lõpetaski kodukamaral avaldatud raamatuke 60-aastasest Nõmme Gümnaasiumist100 ning Tartu Õhtukeskkooli vilistlaste nimekirjad.101

1990. aastad juhatasid sisse kaks sisukat mälestusteost eksiilis elavatelt vilistlastelt – „Reaali Teine Raamat” (1991) Tallinna Reaalkooli 110. juubeliks102 ja „Tallinna Prantsuse Lütseum 70 a. matrikkel 1991” kooli 70. sünnipäevaks103. Viimane album sisaldas 160 lõpetanu ja õppinu (kuni 1944. aastani) fotod ja elulood, lisaks ka aastail 1930–40 lõpetanud ja õppinud isikute nimekirja.

      Üheksakümnendad kujunesidki kooliajaloo raamatute jaoks väga viljakaks, üllitati veerandsada väljaannet, enamik Eestis.

1992. aastal panid kodu- ja välisvilistlased ühendatud jõududega kokku „Per aspera ad astra II. Jakob Westholm ja tema kool”.104

1993. aastal ilmusid raamatud omaaegsest Tallinna Linna Tütarlaste Kom­merts­güm­naa­siu­mist,105 Prantsuse Lütseumist106, Läänemaa Ühis­güm­naa­siu­mist107 ja Tartu Saksa Ühishumanitaargümnaasiumist.108

1994. aastal vääristasid õppeasutuse juubelit ajalooraamatuga kaks keskkooli – Treffneri Gümnaasium109 ja kahe kogumikuga Nõmme Gümnaasium110. Järgnevail aastail ka Rapla keskkool (1995)111, Saaremaa Ühisgümnaasium (1996)112 ning Rakvere Gümnaasium (1997).113

1998. aastal anti kodumaal välja juba kuus kooliajaloo raamatut – „Viljandi Maagümnaasium 1877–1997”114, „Jakob Westholmi Gümnaasium 100”115, „Tallinna Üldgümnaasium 80”116, „Tallinna Juudi Gümnaasium 1923–1940 (1941)”117, „Lihula Gümnaasiumi esimesed lennud 1938–1947”118 ja Väike-Maarja keskhariduskooli kohta.119

Kolmanda raamatuni, sedapuhku kooli kasvandike elulugusid koondava kogumikuni („Per aspera ad astra III”,1999)120 jõudsid Westholmi vilistlased, esmikraamatuga said maha Tapa121 ja Paide Gümnaasium.122

Saksamaal avaldati kokkuvõte Narva saksa kooli tegevusest aastail 1919–1939.123

Aastal 2000 tegid oma koolile ilusa ja soliidse annetuse E. Lenderi Gümnaasiumi endised õpilased. Ilmus kaunilt kujundatud mahukas mälestuskogumik, samuti kordustrükk direktriss E. Lenderi 1967. aastal ilmunud raamatust.124 Tulemuslikult tegutsesid väiksemad koolid – esimene ajalooraamat anti välja Kärdla kooli125 ja juba teine Lihula Gümnaasiumi126 kohta. Narva Muuseumi 2000. aasta kogumik toob ära põhjaliku ülevaate Narva Poeglaste Gümnaasiumi ajaloo kohta.127

Samal 2001. aastal pidasid juubeleid mõnedki vanad ja väärikad haridustemplid. 370-aastane Gustav Adolfi Gümnaasium avaldas väikese raamatukese konverentsiettekannete ja meenutustega.128 120. asutamisaastapäeva tähistanud Tallinna Reaalkool vääristas juubelit ainulaadselt põhjaliku vilistlaste nimekirjaga – „Tallinna Reaalkool 1881–2001. Vilistlased” (2002).129 Juba neljanda ajalooraamatu kirjastas Tallinna Prantsuse Lütseum.130 Täienduse131 koolivendade varemilmunud (1999) eluluguderaamatule panid kokku Westholmi kooli vilistlased ning ilmus ka pealinna sõjaeelsete kommertskoolide väljakujunemist seirav „Tallinna Majanduskool 1911–2001”132.

2002. aastal jõudis lugejateni jälle üks harvadest sooloraamatutest „Riiklik Õppeasutus Inglise Kolledž”133 – köitvad meenutused kinkis oma, kahjuks lühiaegselt tegutseda saanud koolile Lauri Vaska. Sellesse aastasse mahtusid ka tagasipilk Lihula kooli ajaloole134, Türi Gümnaasiumi135 õpetajate-lõpetanute nimekirju sisaldav raamatuke ning Tõrva Gümnaasiumi kahe sõjaeelse lennu õpilastele pühendatud mälestusteos136.

2003. aastal aitasid kooliajalugude varasalve elavdada ja rikastada Otepää Gümnaasiumi kauase direktori Heino Mägi ülevaade oma kolleegidest-koolijuhtidest137 ning Viljandi Maagümnaasiumi vilistlaste elulugusid tutvustav üllitis138. Küllaltki põhjaliku kokkuvõtte omaaegse Petseri Gümnaasiumi kujunemisloost leiab 2003. aastal välja antud raamatust „Eestikeelne kooliharidus Petseris”.139

Vormiliselt võib nimetada veel kolme üllitist – 120. juubelini jõudnud H. Treffneri Gümnaasiumi (väikesemahuline trükis) 140 ja 105. sünnipäeva pidanud J. Westholmi Gümnaasiumi141 kohta. Mõlemad olid pühendatud ülekaalukalt kaasajale, lisaks raamatuke Prantsuse Lütseumi taastamise loost.142

Aastal 2004 tähistas 85. sünnipäeva ajakohase mälestusteraamatuga ja lõpetanute nimekirjaga Valga Gümnaasium.143

2005. aastal sai Treffneri kool oma ajaloole täiendust „Treffoonia Toimetiste I”144 ja Petseri Gümnaasium raamatu „Petseri eesti kool. Minevik, olevik, tulevik” näol.145 Tagasipilgu õppeasutuse möödanikule heitsid Nõmme Gümnaasium146 ja Lihula kool.147

2006. aasta kujunes n.n. Suurte Raamatute Aastaks. Väga esindusliku ja 25 aasta varem, okupatsiooniajal (1981) ilmunud juubeliraamatu täiendatud ja nüüd juba deideologiseeritud edasiarenduse avaldas vanim, 375 aastat järjepidevalt töötanud gümnaasium – Gustav Adolfi Gümnaasium.148

Eakaim emakeelne gümnaasium – Miina Härma Gümnaasium pühendas oma 100. sünnipäevale ilusa mälestusteraamatu ning ka õpetajate-õpilaste nimekirjad.149

2002. aastal Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledži 70. sünniaastapäeva tähistanud vilistlased põlistasid oma kunagise kooli loo sisutihedasse ja ulatuslikku mälestusteosesse „Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail”.150 Läbi aegade üks mahukamaid (783 lk.) ühe kooli arengut ja kasvandike elulugusid käsitlev raamat ilmus Pärnu Ühisgümnaasiumi kohta.151 Otepää Gümnaasiumi saamise eelloost koostas ülevaate H. Mägi.152

2007. aastal toodi lugejateni neli üllitist – „Ajaraamat II” Türi Gümnaasiumilt,153 juubelikogumikud 100. aastapäeva pidanud Otepää Gümnaasiumilt154 ja 90. sünnipäeva pühitsenud Tõrva Gümnaasiumilt155 ning Tallinna sõjaeelsete kommertskoolide kujunemist kaardistav raamat „Tallinna