Punased. Jaak Valge

ZK RKP(b) – VKP(b) i Komintern, lk. 6.

      [39] Grant Adibekov, Eleonora Šahnazarova, Kiril Širinja. Organizatsionnaja struktura Kominterna (ot kongressa k kongressu), lk. 13.

      [40] Donald Sassoon. One hundred years of socialism: the West European Left in the twentieth century. London, I. B. Tauris, 2010, lk. 32.

      [41] George Douglas Howard Cole. Communism and Social Democracy 1914–1931, lk. 167.

      [42] Samas, lk. 168.

      [43] Julius Braunthal. History of the International, lk. 160, 230.

      [44] Samas lk. 231–235.

      [45] George Douglas Howard Cole. Communism and social democracy 1914–1931, lk. 339; Julius Braunthal. History of the International, lk. 231–235.

      [46] Leonardo Rapone. Otto Bauer. A Dictionary of 20th-century communism. Princeton University Press, 2010, lk. 45.

      [47] Otto Bauer. Klassivõitluse strateegia. – Uus tee. Marksistliku teooria ja praktika koguväljaanne. Evald Priksi kirjastus 1934, lk. 91–92.

      [48] Leedu, Läti ja Eesti delegatsiooni liikmete nõupidamise protokoll 19.06.1921. – Eestimaa Kommunistliku Partei II kongress. Dokumente ja materjale. Toim. R. Majak. Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, lk. 135; Richard Majak. Jaan Anvelt. Lühike elulugu. – Jaan Anvelt. Mälestusi ja dokumente Jaan Anveldist. Toim. R. Majak. Eesti Raamat, 1965, lk. 16.

      [49] August Koni. Killukesi revolutsiooniradadelt. Dateerimata. ERAF 247-55-103, 15.

      [50] Saara Kutsar-Zabrodskaja. Elsa Kingissepp-Lell. – Revolutsiooni lipukandjad I. Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, lk. 75.

      [51] Kommunist, 30.07.1921. ERAF 27-1-550, 74.

      [52] Duncan Hallas. The Comintern. Bookmarks, 1985, lk. 57, 64, 66; Kermit E. McKenzie. Comintern and World Revolution 1928–1943, lk. 51.

      [53] Kommunist, 04.02.1922. ERAF 27-1-550, 154.

      [54] Julius Braunthal. History of the International, lk. 241.

      [55] EKP KK koosoleku protokoll 26.09.1922. ERAF 25-1-113, 42–44; August Koni. Killukesi revolutsiooniradadelt. Dateerimata. ERAF 247-55-103, 15.

      [56] Jakov Drabkin. Ideja mirovoi revolutsii i ego transformatsija, lk. 39.

      [57] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 72.

      [58] Frederick Joseph Breit. The Bolshevization of Comintern, 1919–1924, lk. 116.

      [59] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 86. Frederick Joseph Breit. The Bolshevization of Comintern, 1919–1924, lk. 229–230.

      [60] Warren Lerner. Karl Radek. The last internationalist, lk. 184.

      [61] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 69.

      [62] Stark Koppile 26.09.1923. AVPRF 04-47-292-54210, 12.

      [63] Herbert-Armin Lebbin. Sotsiaaldemokratismi pankrot Eestis, lk. 105; Jüri Ant. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Rahvusarhiiv, 2012, lk. 106.

      [64] Protokollen des Internationalen Sozialistischen Arbeiterkongresses in Hamburg, 21. bis 25. Mai 1923. Berlin, Dietz Nachfolger 1923, lk. 97; viidatud tööst: Mark Gortfelder. Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei mõjutatus Sotsialistlikust Töölisinternatsionaalist. Bakalaureusetöö. Tartu, 2013, lk. 12. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi uusima aja osakonnas.

      [65] Jüri Ant. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Rahvusarhiiv, 2012, lk. 106–107.

      [66] Julius Braunthal. History of the International, lk. 165–267, 270; Protokollen des Internationalen Sozialistischen Arbeiterkongresses in Hamburg, 21. bis 25. Mai 1923. Berlin, Dietz Nachfolger 1923, lk. 96; viidatud tööst: Mark Gortfelder. Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei mõjutatus Sotsialistlikust Töölisinternatsionaalist, lk. 13. Käsikiri Tartu Ülikooli uusima aja ajaloo osakonnas.

      [67] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 100, 102.

      [68] Kevin F. McDermott. Social fascism. – A dictionary of 20th-century communism. Princeton University Press, 2010, lk. 720.

      [69] Nelli Komolova, Marianna Kortšagina, Kiril Širinja, Vadim Damje. Komintern protiv fašizma. – Istorija Kommunistitšeskogo Internatsionala 1919–1943. Dokumentalnõje otšerki. Nauka, 2002, lk. 87.

      [70] Julius Braunthal. History of the International, lk. 297–299.

      [71] EKP KK mandaat 03.05.1924. ERAF 24-2-2114, 129.

      [72] Warren Lerner. Karl Radek. The last internationalist, lk. 130–131.

      [73] George Douglas Howard Cole. Communism and social democracy 1914–1931, lk. 707.

      [74] Kermit E. McKenzie. Comintern and World Revolution 1928–1943, lk. 284–285; Jakov Drabkin. Ideja mirovoi revolutsii i ego transformatsija, lk. 55–59; Kevin F. McDermott. Social fascism, lk. 719–720.

      [75] Marie Ehder-Ježova. Eesti töörahva uhkus. – Jaan Anvelt. Mälestusi ja dokumente Jaan Anveldist. Toim. R. Majak. Eesti Raamat, 1965, lk. 143; Nikolai Karotamm. Tema nimi läheb jäädavalt ajalukku. – Jaan Anvelt. Mälestusi ja dokumente Jaan Anveldist. Toim. R. Majak. Eesti Raamat, 1965, lk. 224.

      [76] Sotsism ja fashism. Kaks 20 sajangu värdjat. – Edasi, 06.10.1928.

      [77] Nelli Komolova, Marianna Kortšagina, Kiril Širinja, Vadim Damje. Komintern protiv fašizma, lk. 92.

      [78] Marcel van der Linden. Western marxism and the Soviet Union, lk. 20–21.

      [79] Julius Braunthal. History of the International, lk. 309–311, 318–319.

      [80] Emilio Gentile. The sacralization of politics: definitions, interpretations and reflections on the question of secular religion and totalitarianism. – Totalitarian movements and political religions 2000, nr. 1, lk. 41–42.

      [81] Hans Maier. Political religion: a concept and its limitations. – Totalitarian movements and political religions 2007, nr. 1, lk. 8.

      [82] Daniel Palgi. Murduvas maailmas. Mälestusi I–III. Eesti Päevaleht-Akadeemia 2010, lk. 78.

      [83] Gordon Martel. Introduction. Europe in agony, 1900–1945. – A Companion to Europe 1900–1945. Toim. G. Martel. Blackwell Publishing, 2006, lk. XXII–XXIII.

      [84] Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997, lk. 215, 230.

      [85] Johannes Semper. Mälestused. Eesti Raamat, 1978, lk. 85.

      [86] Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917, lk. 265.

      [87] Lea Altnurme. Kristluse tähenduse ja tähtsuse muutumine eestlaste seas 1857–2010. – Tuna 2013, nr. 4, lk. 40–41.

      [88] Elsbet Parek. …ja põlvest põlveni kajab. Mälestused. Kunst, 2010, lk. 208.

      [89] Individualiseerumise kohta vt. nt. Ulrich Beck, Elisabeth Beck-Gernsheim. Individualization. Institutionalized individualism and its social and political consequences. Sage, 2002, 202–203.

      [90] Thomas J. Saunders. The Jazz Age. – A Companion to Europe 1900–1945. Toim. G. Martel. Blackwell Publishing, 2006, lk. 343.

      [91] Kuidas võita lugupidamist? Büroo Universum, 1928, lk. 23.

      [92] Voldemar Teppich-Kasemets. Põrandaaluste juhi paljastusi. – Akadeemia 2002, nr. 2, lk. 634.

      [93] Semper Vares-Barbarusele 03.09.1928. ERA R-39-1-16, 15; Semper Vares-Barbarusele 31.07.1929. ERA R-39-1-16, 37.

      [94] Eric Hobsbawm. Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand 1914–1991. Varrak, 2002, lk. 209.

      [95] Teofil Teder. Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastus, 1939, lk. 362.

      [96] Lesley A. Hall. Sexuality and Psyche. – A companion to Europe 1900–1945. Toim. G. Martel. Blackwell Publishing, 2006, lk. 94.

      [97] Heiki Raudla. Hans Pöögelmanni kirev ja heitlik elukäik. – Sakala kalender 2015. Loominguline kollektiiv Sakala