Ihusoe äng. Aare Kristoforos Arndt

are Kristoforos Arndt

      Ihusoe äng

      Ihusoe äng

      segaseil tunnituil päevil

      hommikust keskööni

      uinutav kullide vada

      sulgunud ohakanuttide

      ümber tiirutav päike

      siiasinna seiereid

      vihtuvad käokellad

      munemas mune

      kollaboratsionistide

      koristamata hoovidesse

      seismograafid jälgivad

      tüllkardinate tagant

      igapäevaidülli

      valmis väärtegudeks

      ja võngeteks

      kaos on osa korrast

      kõik korrasolnu

      on tallel

      segipaisatud riiuleil

      usteta kappides

      põhjatuis karpides

      kivi pole kivi peal

      mitte miski enam

      endine ega arulik

      kappidele vastsed uksed

      karpidele põhjad

      riiul riita uuesti

      looja loob

      lustiga lugusid

      kui on nii valus

      et meeleldi ütleks ai

      võiks enne mõelda

      mitte öelda ühtegi

      tähendusega ürgset

      tähekombinatsiooni

      kes teab mis iganes

      neis üminais on

      või veel hullem

      mida mitte

      vahel uhub jõgi

      läbi käärude nii

      et pead ei jäägi

      vaid sirge hallus

      pärast on kõik

      puhtam kui eile

      oluliseks saab

      varemmärkamatu

      ja märgatu hajub

      kuid ka sirguses

      on vältavad

      käändkonnad

      ja välditavad

      pöörded

      radiaatorite rongkäigus

      sammus teiste seas

      lõdisev refrižeraator

      punetavil paraadlasil

      polnud temast

      ei sooja

      ei külma

      uskumatu kui

      õrnad me oleme

      pole vaja maarabandust

      ei lihet ei müürlainet

      kõik kõigub niigi

      pakpoordist teise

      täiskõhust tühisusse

      pöörab põrnasid

      pahempidi

      isegi kakskümmend viis

      grammi konjakit

      ei silu neid triikimata

      erisuunalisi viike

      madallaupäevased

      seisatud istungid

      varistavad pilvelõhkujad

      ahikahjulikeks

      rehielualusteks

      peegelduvaid kõlinaid

      ja klirisevaid kilde

      on kõrvus

      nii valus

      on liigutada

      ja liigituda

      kellegi terminoloogiasse

      kahemõõtmeliste kaante

      kolmandaks kiireks

      tulgu dimensioonitus

      geomeetriata juurruum

      jõuetu füüsika

      ainetu keemiaga

      õigekirjata

      keeletus

      uuenevad aastad

      veel mõneti

      siis seiskub

      see joonlaud

      ja kellade

      hammasrattad

      hambuvad

      üheks

      üks planeet möödus

      meist lähedalt

      ilus kui maakera

      jäi kahjuks käimata

      puudus redel

      ja liikus ka

      ei näinudki ta

      orge mägesid

      metsa ja vulkaani

      kõik läks

      kust tuli

      oh millal

      me kasvame täis

      unustame solvu

      ülekohu

      ei tee seda ka ise

      kas see kasv

      ei muuda meid

      ontlikeks

      äkki on siiski

      parem solvuda

      ja solvata

      vaekoja kaussidele

      asetatud mitmikud

      jagunevad vaagijate

      tõttu äärmiselt

      ebavõrdselt

      olgu nad siis

      vaegkodalased kojasuse

      ebaproportsionaalsuse

      tõttu

      mannergutäied mandrid

      ümbritsetud liikumatu veega

      annavad keskmiseks

      üsna tüma soo

      sootuks kasutu

      elamiskõlbmatu

      nabatu keskkonna

      kuid kuskil on põhi

      oma lõõmava leitsakuga

      seal kohtuvad kaared

      loetamatuis kirdkaguseis

      edevkompassides

      koonduvad koletuks

      koalitsiooniks

      kõikluse vastu

      ihk imbuda

      loojani

      läbi maise

      lootekoti

      on teekonna

      algus

      reprodutseeritud näärivana

      kohendas kotti ja läks

      ei tulnud jälgi

      ega minnud

      kehad lähevad

      aeglasel sammul

      nahklähkritesse

      sulgevad prundi

      ning itsitavad

      kuni prantsatavad

      möödapääsmatusse

      geneetilisse tühimikku

      kus pole ei