Minu Armeenia. Aus vastus. Brigitta Davidjants

Читать онлайн.
Название Minu Armeenia. Aus vastus
Автор произведения Brigitta Davidjants
Жанр Книги о Путешествиях
Серия
Издательство Книги о Путешествиях
Год выпуска 2017
isbn 9789949608102



Скачать книгу

rinda: „Nad on kõik minusse! Viimane kui üks! Kus ma ka lapsi ei teeks – Eestis, Saksamaal või kus iganes –, kõik nad tulevad omavahel sarnased, nii siinsed kui ka sealsed. Tead, miks? Sest ma olen eestlane! Nad kõik tulevad kartulikoore karva. Mu geen on väga tugev!“

      „Ma mõtlesin, et te olite väimeestest ju kõige truum?“ tahan ma seepeale küsida. Aga härrad on hoogu sattunud ega kuule mind…

      „Pere, see on meile…“ alustab Griša onupoeg, ja Feliks lõpetab: „…püha! Armeenlasele on pere kõige püham kirik! Kirik algab perest ja kodust. Vaat minu naine on armeenlanna, ta suhtub väga hoolitsevalt oma lastesse. Ta on nagu emahunt. Mu lapsed on juba suureks kasvanud, pojad on ammu täiskasvanud. Aga mul on hea elu. Ma ei ole 59 aastat suitsetanud, joon õlut, head konjakit. Surrogaati ei joo mitte kunagi. Joon ja söön normaalselt, pooltoorest liha.“

      „Miks pooltoorest?“

      „Nagu viiking. Räägitakse, et pooltoores liha säilitab noorust. Ma ei lase iial liha lõpuni praadida. Söön koos verega.“

      Oma eesti identiteeti seob Feliks pöördvõrdeliselt Armeeniaga. „Sel maal elades on mul selle maa ees kohustus. Kuid ma säilitan oma eesti vaimu. Ma pole iial öelnud, et pole eestlane. Ma naasin viimane kord Eestist väga pettunult, paljud asjad ei meeldinud mulle seal sugugi. Esiteks presidendi suhtumine eestlastesse, kes ei oska sada protsenti eesti keelt.“

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      „Rahvusluseta rahvad“ – Julia Kristeva raamatu pealkiri, 1993.

      2

      Novaja Gazeta – mitte ajada segi märksa kuulsama samanimelise Vene ajalehega.

      3

      Viide konfliktile Mägi-Karabahhi territooriumi pärast armeenlaste ja aserbaidžaanlaste vahel aastail 1988–1994.

      4

      „Tõmba nüüd väheke tagasi, nii hull ma ka pole!“ protesteerib ema mu käsikirja üle lugedes. „Emm, see on ju kirjandus!“ vaidlen mina talle vastu. „Hea küll, ma olin väga vihane, aga millal sa mind nutmas oled näinud?“ küsib ema. „Aga nuttes kõlab ju nii palju paremini,“ püüan mina veel nõrgalt protesteerida, aga tean juba, et olen vaidluse kaotanud.

      5

      Armeenlasest väeülem Gaja Gai (kodanikunimega Hajk Bžiškjants).

      6

      Mer aghpery – meie vend. (armeenia k)

      7

      Zviad Gamsahhurdia – Gruusia esimene demokraatlikult valitud president pärast Nõukogude Liidu lagunemist, aastail 1991–1992.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAQCAwMDAgQDAwMEBAQEBQkGB

1

„Rahvusluseta rahvad“ – Julia Kristeva raamatu pealkiri, 1993.

2

Novaja Gazeta – mitte ajada segi märksa kuulsama samanimelise Vene ajalehega.

3

Viide konfliktile Mägi-Karabahhi territooriumi pärast armeenlaste ja aserbaidžaanlaste vahel aastail 1988–1994.

4

„Tõmba nüüd väheke tagasi, nii hull ma ka pole!“ protesteerib ema mu käsikirja üle lugedes. „Emm, see on ju kirjandus!“ vaidlen mina talle vastu. „Hea küll, ma olin väga vihane, aga millal sa mind nutmas oled näinud?“ küsib ema. „Aga nuttes kõlab ju nii palju paremini,“ püüan mina veel nõrgalt protesteerida, aga tean juba, et olen vaidluse kaotanud.

5

Armeenlasest väeülem Gaja Gai (kodanikunimega Hajk Bžiškjants).

6

Mer aghpery – meie vend. (armeenia k)

7

Zviad Gamsahhurdia – Gruusia esimene demokraatlikult valitud president pärast Nõukogude Liidu lagunemist, aastail 1991–1992.