Väike lohe Kookospähkel ja võimas võlur. Ingo Siegner

Kookospähkel ja võimas võlur

      Kohtumine Rahnurabas

      Kord aastas, kui Lohesaarele saabub sügis ning puulehed värvuvad punaseks ja kollaseks, käivad Kookospähkel ja Matilda Rahnurabas seenel.

      Täna on nad terve päeva usinalt korjanud, nende korvid on juba kuhjaga täis. Kui nad valmistuvad tagasiteeks, tõstab Matilda pea ja tõmbab ninaga õhku.

      „Mida sa seal nuhutad?” küsib Kookospähkel.

      „Ma haistan kitse,” vastab Matilda.

      Kookospähkel naerab: „Su nina on vist nässus, Rahnurabas ei ole mingeid kitsi!”

      Aga Matilda jätab oma korvi maha ja suundub sinnapoole, kust lõhn tuleb.

      „Oota mind ka!” hüüab Kookospähkel.

      Üsna pea hakkab kitselõhn tallegi ninna. Mõlemad jäävad kui paigale naelutatult seisma.

      „Ei või olla!” sosistab Kookospähkel. „Ehtne kits, siin, Rahnurabas!”

      Läbi põõsaste näevad nad valget kitse, kes püüab meeleheitlikult avada võimsa puu juurte vahele pistetud pudelit.

      „Oh sa sindrinahk!” kirub kits. „Tobe kork, totakad sõrad!”

      Kookospähkel ja Matilda astuvad puu tagant välja: „Kas sa vajad abi?”

      Kits potsatab ehmatusest oma kitsepepule: „Kust teie välja ilmusite?”

      „Seenelt,” kostab Matilda. „Aga sina?”

      Kits piidleb kõigepealt noorukest tulelohet, seejärel väikest okassiga ja heidab enda ümber vargsi pilke.

      „Kas te saladust oskate hoida?”

      „Oskame.”

      „Ma ei ole tegelikult kits, vaid võimas võlur.”

      Kookospähkel ja Matilda vaatavad teineteisele otsa ning purskavad siis valjusti naerma. Nad naeravad nii kõvasti, et kukuvad istuli.

      Kits solvub: „Kui te mind ei usu, ei räägi ma teile midagi!”

      Kookospähkel silmitseb kitse ja hüüatab siis hirmunult: „Ega sa ometi võlur Kitsehabe ole?”

      „Kitsehabe? Kogu maailma maagide nimel, muidugi mitte! Ma olen Holunder, Pudelimaa valitseja.”

      „Pudelimaa?”

      Kits osutab pudelile: „Tähelepanelikult vaadates näete Pudelimaad.”

      Kookospähkel ja Matilda põrnitsevad läbi rohelise klaasi pudeli sisemusse. Tõepoolest, päris lähedalt uurides, mõistavad nad, mida kits silmas peab – pisikest maad pudeli sees.

      „Räägi meile oma saladus,” palub Kookospähkel.

      Holunderi lugu

      „Veel mõne päeva eest olin ma võimas võlur Holunder, Pudelimaa valitseja, valitsesin Pudelimaa üle hommikust õhtuni. Arvan, et ma olin hea valitseja. Aga paari päeva eest juhtus…”