Külm Kui Jää. Anne Stuart

mõtles Genevieve. Ta oleks olnud ärritunud, aga Jenseni “mõistlik” tegu andis talle vajaliku ettekäände.

      “Teist oli väga kena seda püüda teha, härra Jensen. Näib, et mul oleks ikkagi parem oma lennule minna.”

      “Ma teen vaid oma tööd, preili Spenser,” pomises mees. “Käskisin kaatri tunni aja pärast valmis seada.”

      “Noh, sa saad selle käsu lihtsalt tühistada,” lausus Harry suurejooneliselt. “Preili Spenser jääb siia ööseks. Ära ütle, et pardal pole ühtegi rõivaeset, mis ei sobiks temasugusele kenale naisele, sest ma tean, et on. Pealegi on täna seitsmes aprill ja sa ju tead, et seitse on mu õnnenumber. Vean kihla, et teie sünnipäev on seitsmendal oktoobril, preili Spenser. Eks ole?”

      Hetkeks imestas naine, kuidas mees oli sellise imeliku mõtte saanud, aga siis meenus talle, et oli äsja nõustunud, kui too oli temalt küsinud, kas ta on kaalude tähtkujust. Kas Van Dorn loobuks proovimast teda siin hoida, kui ta ütleks, et on sündinud viieteistkümnendal?”

      “Te olete tõesti imetlusväärne,” sõnas naine kergel toonil, vältides seda teemat täielikult.

      “Ma kardan, et kõik pardal olevad naisterõivad sobivad suurema tõenäosusega suurustele kaks või neli. Teie tellimusel, härra,” lausus Jensen.

      Genevieve ei teadnud, mis teda rohkem vihastas, kas see, et Harry Van Dorn eeldas, et ta täidab tema tahtmist või see, et Peter Jensen vihjas tema täidlusele.

      “Ma kannan number kuus suurust,” sõnas ta magusalt. Tegelikult kandis ta kaheksat ja mõnikord isegi kümmet ning ta kahtlustas, et odavamate rõivaste puhul võis asi isegi hullem olla, aga ta ei kavatsenudki seda tunnistada. Ta pidi vaid lootma, et Jensen ei leia ühtegi number kuus rõivaeset, millesse ta peaks püüdma end sisse pigistada.

      Mehel polnud skeptiline ilme – ta teadis arvatavasti, mis suurust Genevieve kandis, kingadeni välja –, aga ta oli selleks liiga hästi koolitatud.

      “Põrgu päralt, me pole siin nii formaalsed,” lausus Harry. “Sa kindlasti leiad talle midagi, Jensen. Sina suudad kõike.” Ta pöördus Genevieve’i poole. “Pidage meeles, et ta on Jäära tähtkujust. Jäik tõbras, vabandage väljendust, aga teeb oma tööd hästi. Samas kui mina olen Veevalaja – rohkem nagu ideedemees. Ma ei saa tavaliselt Kaaludega läbi, aga loodan, et teil on kuratlikult hea tõusumärk.”

      Ainus asi, mis Genevieve’is tõusis, oli viha, aga sinna ei saanud ta midagi parata. Ta ei pääse sellest, mõtles ta. Kui arvestada, et ta töötab mehe heaks, võib too temalt oodata üldjoontes kõike, mida süda ihkas. Seetõttu surus ta hambad kokku ja naeratas. “Küll ma hakkama saan,” sõnas ta.

      Peter Jensen noogutas, ilme tuim nagu alati. Genevieve ootas pooleldi, et ta eemaldub tagurpidi nagu mõni keskaegne Hiina teener, kuid mees pööras ringi ja lahkus ning Genevieve vaatas teda minemas, tundes tema vastu hetkelist huvi. Tagantpoolt nägi mees teistsugune välja – pikem, saledam, vähem ilmetu. Võib-olla muutsid prillid ja üle pea silutud juuksed ta välimuse nii tavaliseks. Või vajas naine puhkust veel rohkem kui oli arvanud, kui ta fantaseerib paranoiliselt mingist mittemidagiütlevast assistendist.

      Lõppude lõpuks polnud see tähtis. Sarmikas teksaslane oli ta edukalt oma võrku püüdnud – ta kavatses lasta Harry Van Dornil end veiniga joota ja sööta ning homme asub ta teele, jättes töö ja oma elu seljataha. Ta ei kavatsenud mehega magada – seda oli ta otsustanud juba mõne aja eest, kuigi ta polnud kindel, millal. Tal oli tuju vaid põgeneda ja vaikida.

      Ta elab üle veest ümbritsetuna magama jäämise põrgu paari rahusti abiga, et ärevust leevendada. Ja samal ajal homme on kõik vaid kauge mälestus.

      Jensen polnud rahul. Asjad ei läinud üldse nii, nagu ta oli plaaninud, aga ometi juhtus seda sageli. Ta polnud arvestanud, et Genevieve Spenser sinna jääb või et Harry Van Dorn hakkab naisesse suhtuma nagu kutsikas uude piuksuvasse mänguasja. Jensen võis naist enda huvides teretulnud tähelepanu kõrvalejuhtijana ära kasutada, aga see ei pidanud talle sellegipoolest meeldima. Raskused olid vajalikud, aga tema oli mees, kes kõrvaldas raskused. Ta oleks pidanud korraldama asjad nii, et preili Spenserist oleks lahti saadud juba enne, kui ta saartele saabub.

      Ta raiskas harva aega tagantjärele targutamisele. Ta võis arvata, et tuleb kena bimbo, tühine tülitekitaja, kellest ta suudab kiiresti vabaneda. Aga naine oli väga ilus niisugusel silutud, hoolitsetud moel, mis kippus teda ärritama, kui ta lubas endale luksust üldse midagi tunda. Pealegi oli Genevieve’is midagi enamat, kuigi too püüdis seda varjata. Ta oli targem kui tahtis teistele välja näidata, ja vihasem.

      See viha oli kahtlemata paeluv. Tähelepanu hajutav. Need naised, keda Peter tundis, varjasid oma viha hästi, suunates seda nurjatumatesse tegudesse. Tundus, et Genevieve Spenser polnud oma väljundit veel leidnud ning mees nägi seda tema rahulikes pruunides silmades helklemas. Blondid juuksed ja pruunid silmad – huvitav kombinatsioon. Kuigi tema juuksed olid loomulikult kindlasti rohkem hiirekarva.

      Ja ta mõtles liiga palju sellele naisele samal ajal, kui tal oli töö, mis tahtis tegemist. Hans oli ohutult kambüüsi sisse seatud, ta oli selleks tööks hästi koolitatud, nii toiduvalmistamise kui ka nugade mõttes, ning Renaud oli ametis jahi sisemuses, vaadates, et kõik oleks valmis, kui nad käsu saavad. Ülejäänud viis oli Isobel Lambert isiklikult välja valinud ning nemad olid peaaegu sama tõhusad ja professionaalsed kui tema. Nad olid uutesse ametitesse suurema pingutuseta sulandunud. Harry Van Dornil polnud aimugi, et teda ümbritsesid Komitee liikmed.

      Samas aga, kui ta oli nii rohmakas kui näis, siis polnud tal aimugi, mis Komitee on. Vähesed inimesed teadsid seda, aga Peter ei uskunud eriti Harry teadmatusse. Selline võim ja raha, mida tema kontrollis, tõi kaasa palju privilegeeritud informatsiooni.

      Mingil põhjusel hakkas Peter kärsituks muutuma.

      Harry Van Dorn oleks pidanud olema lihtne töö. Megalomaanist miljardär, kellele meeldib kõik okultne ning kellel on keerukas plaan takistada maailma kaubandusvoolu ja finantsstabiilsust, nii et see talle kasuks tuleks.

      Probleem seisis selles, et Harry oli kõik ära lahterdanud. Tema inimesed töötasid iga plaani haru kallal ning kõik Seitsme Reegli osad olid iseseisvad, mistõttu oli iga sündiva katastroofi üksikasju veelgi raskem avastada. Üks ei viinud kunagi teiseni ning mehe teenrite armee töötas kooskõlastatult paralleelsete katastroofide kallal. Peter oli ise kohal olnud vaid neli kuud – üsna lühikest aega võrreldes Marcello Ricettiga, Sitsiilia relvakaupmehega, kellele olid meeltmööda sadism ja noored poisid. Peteril oli temaga veedetud aasta jooksul teatud hinnaga õnnestunud teda lastest eemal hoida. Ta oli pidanud niikuinii samaga maksma, aga ta polnud selle ees hetkekski kõhelnud. Isegi kui ta lõpuks oli oma naisest ilma jäänud.

      Vähemalt ei palutud tal Harry Van Dornile isiklikumaid teeneid osutada. Peteri lihvitud aseksuaalne isiksus oli väärtus omaette – sihtmärk pidas teda selleks, kelleks tahtis teda pidada ning Harry soovis vaid, et keegi kõik tema palved täidaks. Oma seksuaalsetele vajadustele leidis ta ise rahulduse.

      See viis Peteri mõtted taas Genevieve Spenserile. Arvatavasti oleks parem, kui naine magaks Harryga. Kui naine oleks üksinda tüürimehe kajutis, oleks raskem takistada Renaud’d tema kõri läbi lõikamast. Kuigi lõppude lõpuks pole neil ehk teist valikut – oleks ohtlik lasta naisel naasta oma mugava elu juurde New Yorki ning vastata Harry Van Dorni ja tema jahi kadumisega seotud küsimustele. Sõjakaotus, oleks Thomason öelnud. Aga Thomasoni polnud enam ning Peter oli lootnud, et Komitee üheks osaks olnud halastamatust saab piiramisega ohjeldada.

      Aga inimesed, kes teadsid liiga palju, olid alati olnud probleem. Väljatöötatud ained polnud püsiva toimega, need võisid pühkida ära liiga palju või liiga vähe mälestusi. Kui panused olid piisavalt kõrged, ei võinud endale riski lubada.

      Aga võib-olla ei jõua asjad üldse selleni. Äkki saab ta naise siiski jahilt ära viia – ta tundis seda ise meeleheitlikult soovivat. Selleks ei kuluks kaua aega – kui Van Dorni eralennuk on katki, peaks ta võtma tavalennu ning tal oleks siis piisavalt lihtne korraldada üks lend koidikul, mistõttu peaks naine öö saarel veetma. Genevieve oli muidugi teda näinud, aga talle ei jää temast midagi