Aktsiatega rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare

sisenesime positsiooni osade kaupa ja alles pärast 2010. aasta dividendimakset ja suuremat langust. 2010. aasta lõpu seisuga on Tallinna Vee positsioon 7 % plussis ja ootame positsioonilt 2011. aasta kevadel ca 10 % dividenditootlust.

      Aasta jooksul realiseerisime positsioonid Deutche Bankis ja Järvevanas ja tegime lühiajalise tehingu 3x võimendusega finantssektori langusele panustava FAZ-iga (väga õnnestunud ajastusega). Samuti realiseerisime 2/3 hõbeda positsioonist, et võtta pärast kiiret hinnatõusu kasumit.

      Lisaks aktsiaportfellile on ettevõte raha paigutanud ka kinnisvaraga tagatud laenudesse 610 000 krooni ulatuses.

       Investeerimisplaan 2011. aastaks

      Ettevõtte eesmärgiks on suurendada dividendiaktsiate osakaalu kuni 50 % kogu portfellist (2010. aasta lõpu seisuga 37 %). Eelkõige oleme valmis suurendama SAF Tehnika osakaalu, kuna peame seda Baltikumi üheks allahinnatumaks aktsiaks ja vahepeal õnnestus ca 25 % osalusest realiseerida tänastest hindadest oluliselt kõrgemal tasemel (~3,5 LVL tasemel). Samuti oleme nõus suurendama veelgi Tallinn Vee positsiooni, kui turg selleks peaks häid võimalusi pakkuma. Oleme veidi vähendamas TEO positsiooni, kuna aktsia on tulemustest ette liikunud (samas säilib võimalus, et Telia teeb väljaostu pakkumise).

      Tore on tagantjärele lugeda, et ma ennast „meietasin“. Ilmselt oli siin oma mõju hiljuti loetud Warren Buffetti kirjadel Berkshire'i aktsionäridele. 2011. aastal jätkasin spekuleerimist eelkõige Baltikumi börsidel ja võtsin suurimaid kasumeid Olainfarmist, Merko Ehitusest ja SAF Tehnikast.

      2012. aasta alguses hakkasin ma esimest korda mõtlema oma varade osas veidi strateegilisemalt. Senini olin ma dividende kogunud ettevõtte kontole, sest investeerisin kogu teenitud passiivse tulu aktsiatesse tagasi. 2012. aasta alguses hakkasin aga esimest korda mõtlema, et tegelikult oleks hea mõte tekitada mingi passiivne sissetulek ka eraisikule, et nii katta ära oma igapäevased elamiskulud ja teha seda maksuefektiivselt.

      Mõeldud, tehtud. Otsustasin oma eraisiku portfelli üles ehitada eelkõige Tallinna Vee aktsiast. Esimesed ostud tegin 2012. aasta jaanuari lõpus hinnaga 6,35 eurot ja ostsin kogu võimaliku vaba raha eest aktsiaid järgemööda kokku kuni 2013. aasta oktoobrini. Laenasin raha veel sugulasteltki juurde ja kasutasin LHV poolt pakutavat võimendust. Seda siiski mõõdukas ulatuses ning lisatagatiseks oli mul ettevõtte aktsiaportfell. Lisaks reinvesteerisin ka kõik kevadeti laekunud dividendid.

      Viimased aktsiad ostsin hinnaga 10,9 eurot. Kokku oli mul selleks ajaks kogunenud 28 000 aktsiat ja olin sellega jõudnud ettevõtte 50 suurima osaniku hulka. Panin mingi portsu aktsiaid 12–13 eurose hinna juures müüki ja kauplesin veidi, kuid lõpuks otsustasin mitte üritada ostu-müügiga kasumit tekitada, vaid omada tükikest sellest ettevõttest pikaajaliselt ja koguda dividende. 2016. aasta suveks oli mulle Tallinna Vee poolt kokku laekunud enam kui 90 000 eurot dividende. See tulu on olnud minu jaoks tulumaksuvaba, sest sellelt on tulumaksu juba tasunud Tallinna Vesi.

      Lisaks Tallinna Veele ostsin väiksemas koguses ka Harju Elektri, Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehituse aktsiaid. Hiljem panin ma Kaubamaja ja Harju Elektri siiski müüki ja investeerisin saadud raha taaskord Tallinna Vee aktsiasse. 2016. aasta novembrikuu seisuga on mul aga eraisiku portfellis lisaks Tallinna Veele ka Merko Ehituse, Olympic Entertainment Groupi ja taaskord ka Tallinna Kaubamaja aktsiad (küll siiski oluliselt väiksemas mahus).

      Väliskonto avamine

      2015. aasta hilissuvel otsustasin lisaks LHV-le avada endale eraisikukonto ka maailma ühes juhtivas maaklerfirmas Interactive Brokers. Minu jaoks oli IB valikul kolm olulist põhjust, mis tähtsuse järjekorras oleksid:

      • odavamad teenustasud;

      • odavam võimenduslaenu intress;

      • varade asukoht Eestist väljas ja mitte-Eesti ettevõte.

      Alustame teenustasudest. IB kontol on ostu või müügitehingu teenustasu 1 dollar (täpsemalt küll 0,005 dollarit aktsia kohta, minimaalselt 1 dollar. Ehk kui osta kuni 200 aktsiat korraga, on teenustasu 1 dollar). LHV-s maksin tavapäraselt oma tehingute eest 30–40 dollarit (tehingu suurus 6000–8000 dollarit). Näiteks ostsin 50 Berkshire Hathaway B-aktsiat hinnaga 142 dollarit tükk. LHV-s oli ostu teenustasu 36,29 dollarit, IB-s 1 dollar. Vahe on päris suur! IB-l puudub konto hooldustasu, kui tehingutasud on kalendrikuus kokku vähemalt 10 dollarit (ehk siis kui ühtegi tehingut kuus ei tee, võetakse ikkagi 10 dollarit arvelt maha). LHV-s maksin haldustasu oma 45 000-dollarilise välisportfelli eest 7 eurot kuus (Balti väärtpaberite hoidmine on tasuta). Kui portfelli väärtus on üle 100 000 dollari, siis kaob IB-s ka see 10-dollarine teenustasude miinimum. Ehk siis igal juhul tasub inimesel, kes teeb vähemalt ühe tehingu iga paari kuu tagant, eelistada tasude mõttes IB-d. Tasusid on võimalik veegi vähendada, kui valida konto seadistuse alt teenustasude struktuuriks „fixed“ asemel „tiered“. Sellisel juhul sain enamik tehinguid tehtud 20–30 sendiga. Euroopa börsidel on tehingud veidi kallimad, „fixed“ teenustasu on 4 eurot tehing.