Ado Reinvald'i Laulud. Ado Reinvald

ma,

      Kes wõib mull’ tröösti tuua?

      Silm, nuta, nuta sa!

      Siin kaswasin ma meheks,

      Siin tegin wirgalt tööd,

      Siin isamaa mul ehteks,

      Tall’ laulsin mitu ööd.

      Nüid kaugele ma lähe’,

      Nüid lahkun waluga,

      Ei kodumaad saa nähe –

      Silm, nuta, nuta sa!

      Kõik armud jätan sulle,

      Mu õitsew Eesti pind!

      Sa olid kaua mulle,

      Kui kallim emarind!

      Ma wannun isa õues

      Sull’ truudust surmani,

      Oh hoia omas põues

      Mull’ aset wiimati!

      Wõeral maal

      Kaugel kodust, wõera piiri peal,

      Laulab leinates nüid minu heal,

      Wara, lapse meelel, lustiga

      Läksin kodu rüpest rändama;

      Nüid mull’ kurwalt kaebab igatsus:

      Kodus õitseb õnn ja iludus!

      Kodus, kuldse koidu kaisu sees

      Liigub lepik sooja tuule ees;

      Seal mu kaasikute kahinad

      Õrna õhtu sülle surewad,

      Ei neid minu kõrw siin kuulda saa –

      Pean, wäeti, wõersil wiibima!

      Kodus lill mul päikse sooja saab,

      Ööpik lehte rüpes laulu a’ab!

      Linnu kari kisab kuldsel kuul

      Rohelisel, õitswal toome puul –

      Iluhealed, ei nad ulata,

      Minu kõrwu üle kauge maa!

      Koduorus, kõrge kalda all,

      Keerleb hõbehallik kõlinal;

      Tähed kullatawad selge wee,