LasseMaia detektiivibüroo. Haiglamõistatus. Martin Widmark

elena Willis

      LasseMaia detektiivibüroo Haigla-mõistatus

TEGELASED:

      1. PEATÜKK

      Kohutav õnnetus

      Igal talvel tehakse Vallebysse liuväli. See asub täpselt hambaarsti maja taga. Lapsed ja täiskasvanud saavad seal uisutada ja jääpalli mängida.

      „Vaata, Lasse,“ ütleb Maia ja uisutab ilusa kaheksa.

      „Lahe!“ hõikab Lasse.

      Rääkides tuleb neil suust valget auru. On ilus ja külm jaanuaripäev.

      Liuväli on inimesi täis ja kõlaritest kostab muusikat.

      „Kas ma tohin tantsule paluda?“ küsib Maia ümber Lasse tiirutades.

      „Lõpeta ära,“ ütleb Lasse. „Mul hakkab pea ringi käima.“

      „Jumala rahu olgu teiega,“ ütleb kirikuõpetaja, kihutades Lassest ja Maiast täie vaardiga mööda. „Nii kiiresti ei lenda isegi mitte inglid taevas,“ naerab ta.

      Maia jääb Lasse kõrvale seisma ja näitab talle midagi. Ühel pingil istuvad Dino ja Sara, kes seovad uisupaelu kinni.

      Dino annab Sara põsele musi.

      „Küll nemad on ikka armunud,“ ütleb Lasse. „Kaugele on näha, kui väga nad teineteisele meeldivad.“

      Sara lehvitab neile ning Lasse ja Maia uisutavad neid tervitama.

      „Tere,“ ütleb Dino.

      Maia näeb, et Saral on ilusad kõrvarõngad.

      „Küll sul on ilusad kõrvarõngad!“

      „Dino käest sain,“ vastab Sara. „Kullast.“

      Siis jääb ta hetkeks vait, enne kui jätkab:

      „Sain need kihlumiskingiks.“

      „Kas te kihlusite? Palju õnne!“ ütleb Lasse. „Nii tore!“

      „Ja suvel abiellume,“ jätkab Sara.

      „Maailma kõige ilusamal tüdrukul peavad olema kõige ilusamad kõrvarõngad,“ ütleb Dino.

      Sara tõuseb püsti ja tonksab Dinot.

      „Sina oled kull,“ ütleb ta ja kihutab liuväljale.

      „Mis ta ütles?“ küsib Dino, kes ei ole kunagi varem kulli mänginud. „Mis kull?“

      „Ta tahab, et sa ta kinni püüaksid,“ selgitab Maia.

      „Ah nii,“ ütleb Dino ja paneb kiivri lõua alt kinni.

      Lasse ja Maia näevad, kuidas Sara kiiresti uisutades üle õla Dinole lehvitab.

      Ent just samal hetkel liugleb talle vastu kirikuõpetaja.

      Sara põrkab kirikuõpetajaga kokku ja lendab kõrgele õhku. Maandudes kukub ta oma jala peale.

      „Ai!“ teeb ta.

      Lasse, Maia ja Dino sõidavad jääl lamava Sara juurde. Kirikuõpetaja seisab sealsamas kõrval ja vaatab Sarale pahaselt otsa.

      „Kes siis niimoodi uisutab?“

      Saral on pisarad silmis ja ta ütleb:

      „Ma vist murdsin jalaluu!“

      2. PEATÜKK

      Dino minestab

      „Ai,“ oigab Sara ja pisarad voolavad mööda ta põski alla.

      „Helistage polizia…!“ karjub Dino. „Ei, tegelikult tuuletõrrje, ei, helistage l’ambulanza. Mamma mia!“

      Dino on endast väljas. Tal ei tule enam rootsikeelsed sõnad meelde.

      Ja ta unustab isegi selle, et tal on uisud jalas. Äkki vajuvad ta jalad alt ja ta maandub Sara kõrvale istuli.

      Lasse ja Maia saavad aru, et Dinol on Sara eest hoolitsemisel abi vaja.

      Maia võtab telefoni ja helistab 112.

      Ta räägib, et üks noor naine nimega Sara Bernard on liuväljal viga saanud.

      Paari minuti pärast kihutab kohale kiirabiauto.

      Sara pannakse ettevaatlikult kanderaamile ja viiakse kiirabiautosse. Dino võtab uisud kiiresti jalast ja istub Sara kõrvale istmele. Aga siis pistab ta pea välja ning küsib Lasse ja Maia käest: