Õhtumaa allakäik. II köide: maailma-ajaloolised perspektiivid (AER). Oswald Spengler

suundumusi ilmutasid isegi India Maurja ning Sunga dünastia. Indialikku loomust arvestades võisid need olla ainult segased ja tagajärjetud.

      20

      Vrd. II kd., III ptk.

      21

      Iseseisev kuningriik Mesopotaamia loodeosas aastail 132 e.Kr. – 244 p.Kr.

      22

      Järgnev visand tugineb kahe ameerika teose andmetele: L. Spence. The civilization of ancient Mexico. Cambridge 1912 ja H. J. Spinden. A study of Maya art, its subject, matter and historical development. Cambridge 1913. Teineteisest sõltumatult püüavad need luua kronoloogiat ning on jõudnud mõningase üksmeeleni.

      23

      Need on praeguste külade nimed säilinud varemete lähedal. Tõelised nimed on kaotsi läinud.

      24

      Zur Theorie und Methodik der Geschichte (Kleine Schriften, 1910) – parim ajaloofilosoofiline tekst, mille on kirjutanud igasuguse filosoofia vastane.

      25

      Jaapanlane kuulus varem hiina ja praegu kuulub ta ka veel õhtumaisesse tsivilisatsiooni; jaapani kultuuri sõna otseses mõttes ei ole olemas. Nii et jaapani amerikanismi tuleb teisiti hinnata.

      26

      Nero-vastane ülestõus aastal 68, mille lõppedes tunnistati keisriks Hispania Tarraconensis’e provintsi asehaldur Servius Sulpicius Galba.

      27

      Cäsars Monarchie und das Principat des Pompejus (1918), lk. 501 jj.

      28

      ar. idžmā‘, vrd. II kd., lk. 100 jj.

      29

      R. Hirzel. Die Person (1914), lk. 17.

      30

      õigusvõime osaline kaotus (ld.)

      31

      L. Wenger. Recht der Griechen und Römer (1914), lk. 170. R. von Mayr. Römische Rechtsgeschichte II, I, lk. 87.

      32

      Rooma kodanike kohta kasutatud nimetus.

      33

      Antiikse õiguse “sõltuvust” Egiptuse omast saab juhuslikult veel kindlaks teha: atika õigust luues võttis suurkaupmees Solon klauslid võlaorjuse, obligatsiooniõiguse, tööpõlguse ja sissetulekute puudumise kohta üle Egiptuse seadusandlusest (Diodoros I, 77, 79, 94).

      34

      Teisel sajandil e.Kr. kehtestati Roomas kaks lex Aebutia-nimelist seadust. Nimetus seostub suguvõsa nimega (gens Aebutia = Aebutiused).

      35

      L. Wenger. Recht der Griechen und Römer, lk. 166 j.

      36

      Beloch. Griechische Geschichte I, I, lk. 350.

      37

      Kelle taha jääb etruski õigus, vanarooma õiguse algvorm. Rooma oli etruski linn.

      38

      Busolt. Griechische Staatskunde, lk. 528.

      39

      Seega pole meile Kaheteistkümne tahvli seaduste juures ajalooliselt tähtis nende väidetav sisu, millest Cicero ajal võis vaevalt mõni ehtne lause säilinud olla, vaid kodifitseerimise poliitiline akt ise, mille suundumus on kooskõlas Tarquiniuste türannia kukutamisega senati oligarhia poolt, ja mis kahtlemata pidi nende ohustatud edu tulevikus kindlustama. Tekstile, mida Caesari ajal poisikesed pähe õppisid, sai küllap osaks sama saatus nagu vanema aja konsulite nimekirjale, kuhu kanti üha sisse suguvõsade nimesid, kes olid palju hiljem rikkuse ja mõjujõu saavutanud. Hiljaaegu on Pais ja Lambert kogu selle seadusandluse olemasolus kahelnud, ning neil võib õigus olla selles, et Kaheteistkümne tahvli sisu polnud selline, nagu hiljem arvati – mis siiski ei muuda ebareaalseks 450. aasta e.Kr. paiku aset leidnud poliitilist sündmust.

      40

      Viis Sparta kõrget riigiametnikku, kes valiti üheks aastaks.

      41

      Vrd. II kd., II ptk., 1.

      42

      Sohm, Institutionen (1911), lk. 101.

      43

      Lenel. Das Edictum perpetuum (1907). L. Wenger, lk. 168.

      44

      Isegi laste ükskordüks eeldab, et arvutaja on tuttav liikumismehaanika elementidega.

      45

      R. von Mayr, II, I, lk. 85. Sohm, lk. 105.

      46

      Lenel, vt. Enzyklopädie der Rechtswissenschaft I, lk. 357.

      47

      Sabiniaanide õigusteaduslik koolkond sai nime rooma juristi Massurius Sabinuse järgi. “Antiigileksikon” (1983) kasutab ka lühemat nimetust ‘sabiinid’ (mis tähistab ka üht itali hõimu).

      48

      Eraõiguse õpik; institutiones = õpetused (ld. ).

      49

      Vastandina antiiksele ning dharmasuutrate India õigusele pidid hüksoslaste-aegne Egiptuse ja “võitlevate riikide” aegne Hiina õigus olema rajatud hoopis teistsugustele põhimõistetele kui kehalised isikud ja asjad. Juhul kui saksa uurijatel õnnestuks need kindlaks teha, tooks see kaasa vabanemise rooma “muististe” survest.

      50

      Sohm, lk. 220.

      51

      Ap 15; siit pärineb kirikuõiguse mõiste.

      52

      Islamist kui juriidilisest isikust: M. Horten. Die religiöse Gedankenwelt des Volkes im heutigen Islam (1917), lk. XXIV.

      53

      Vrd. II kd., lk. 265 jj. Seda väljendit õigustab asjaolu, et vagas ühistundes hoidsid kõik hilisantiiksete kultuste kummardajad samamoodi kokku nagu kristlike üksikkoguduste liikmed.

      54

      R. von Mayr III, lk. 38. Wenger, lk. 193.

1

See, millele järgnevas on osutatud, põhineb metafüüsilisel raamatul, mille loodan peatselt välja anda. [Spengler peab silmas lõpetamata jäänud teost “Urfragen”.]

2

zwei Kreislauforgane des kosmischen Daseins

3

Spengler piirdub sõnaga Wachsein, inglise tõlkija kasutab enamasti mõistet waking-consciousness (virge teadvus), selle kõrval siiski ka waking-being (virgeolek). Meiegi oleme kasutanud kahte vastet (virgeolek ja virge teadvus).

4

Sealt pärineb kas