Priius, kallis anne. Elu ja surm vabadussõja kõige raskemal ajal. Alo Lõhmus

Jevsei Hersch Radomõslski) oli 1918–1919 Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Kesktäitevkomitee ja komissaride nõukogu esimees, 1919–1926 Komiterni Täitevkomitee Presiidiumi esimees. B. Posern oli Petrogradi sõjaväeringkonna staabi komissar ja samuti Põhja Oblasti Kommuunide Liidu komissar.

25

Rakvere jäeti Eesti vägede poolt maha 16. detsembril.

26

Põhja Oblasti Kommuunide Liit (Союз коммун Северной области) oli 1918. aasta aprillist kuni 1919. aasta veebruarini Põhja- ja Loode-Venemaal eksisteerinud sotsialistliku riigikorraldustega piirkondlik omavalitsuste liit.

27

Valga hõivati punavägede poolt ööl vastu 18. detsembrit.

28

Iidse Wesenbergi müüride all (vene k.)

29

Narva järel Tapa, Tapa järel Tallinn! (vene k.)

30

Solotnik, vene kaaluühik, 4,265 g.

31

Palderjan.

32

Punaväelased pidasid tahmaste nägudega soomusronglasi neegriteks.

33

Punaväed vallutasid Tapa juba 24. detsembril ja Eesti soomusrongid vabastasid Tapa 9. jaanuaril.

34

Jakob O(o)mer (Orasmäe) (1893–?), veltveebel, 5. jalaväepolgus, vr ii/3.

35

M.I. „Õppursõdurina kodu kaitsmas.” Kaitse Kodu nr. 4, 1928.

36

Karl Tikk (1892–1938?) sündis Rannu vallas Tartumaal, 1916. a-st Vene armees lipnik, 1918. a. Punaarmees Eesti kommunistlikus pataljonis ja 1. Tallinna kommunistlikus kütipolgus 5. roodu komandör, 1920. a. Eesti diviisi luureosakonna ülem, pärast akadeemia lõpetamist töötas Kindralstaabis, represseeriti 1938.

37

Tanel (Daniel) Uustalu (1896–1942), teenis 23. novembrist 1918 lipnikuna 4. jalaväepolgus, 1919. a. 31. jaanuarist 5. jalaväepolgus ja septembrist suurtükiväes, lõpetas sõja leitnandina. Arreteeriti 13. juunil 1941 ja hukati Sverdlovski oblastis 19. augustil 1942.

38

No on jänesed! Vaatame, kes meist see jänes on! (vene k.).

39

Punaväe 6. diviisi vasakpoolses kolonnis oli 47. polgu üks pataljon, 49. polgu kaks roodu, 3. soome punase polgu pataljon ja kaks rannakaitsesalka, kokku ca 1000 tääki ja mõõka 4 suurtükiga. Esimene 150–200-meheline salk tuli üle jõe Vasknarva juures juba 7. detsembril.

40

Eesti 4. polgu allüksused taandusid Jõhvist 8. detsembri hommikul, kuid soomusronglased jätkasid võitlust jaama pärast veel terve päeva.

41

Leonhard Laast-Laas (1894–1939), leitnant, 5. jalaväepolgu nooremohvitser, 31. jaanuarist 1919 polgu kuulipildurite komandos, maist Järva maakonna kaitseliidu ülema abi, 1923–24 piirivalves, 1924. a-st reservis.

42

Hugo Vilhelm Leonhard Jürgenson (1894–1918), alamkapten, 1917–1918 Eesti tagavarapataljonis 2. roodu ülem, novembris 1918 Rakvere Kaitseliidu kompanii ülem, 5. jalaväepolgu I pataljoni ülem, langes lahingus Jõhvi lähedal 8. detsembril, postuumselt Vabadusrist, vr ii/3.

43

Balti pataljonis võitles Vabadussõjas viis parunit Stackelbergide suguvõsast.

44

Ernst Altmann (1896–?), lipnik, teenis 5. jalaväepolgus, lõpetas sõja alamleitnandina, teenis edasi kaitseväes, 1928. a-st kapten, reservi 1929. a.

45

ERA.2124.3.18

46

Küla Aseri lähedal Virumaal.

47

Tõenäoliselt lipnik Elmar Sangernebo (1896–1919), sündis Aidu vallas Viljandimaal. Teenis Vene armee ohvitserina I maailmasõjas. 6. detsembrist 1918 ohvitseride reservis, 22. detsembrist Järvamaa kaitsepataljonis, hilisemas 7. jalaväepolgus. Lahingus Petseri rindel langes 4. märtsil 1919 vangi. Pärast piinamisi ülekuulamistel mõrvati ta Petseris 19. märtsil. Postuumselt vr i/3.

48

ERA.2124.3.1856

49

Inglise laevastikukoondis 10 sõjalaevaga saabus kahes jaos Tallinna 12. detsembril.

50

2. jalaväepolgu 1. ja 2. rood võitlesid koos kaitseliitlastega 17.–18. detsembril Kõnnu ja Torma all pealetungiva Soome punase kütipolgu pataljoniga (ca 350 tääki ja mõõka) ning taganesid, osa sõdureid jooksis laiali.

51

Jõgeva mõisas olid ilmselt 2. jalaväepolgu ja 2. roodu ohvitserid ja mehed.

52

ERA.2124.3.107. Edgar William Eik (1902–?), tallinlane, vr ii/3.

53

Ajutine Valitsus paiknes hoones Raekoja plats 14, kus hiljem oli Ohvitseride Keskkogu kasiino.

54

Hans Riiberg (Riiberk) (1901–1933), pärit Lätimaalt Luiste vallast, vr ii/3.

55

ERA.2124.3.943

56

Nõukogude allikail sai surma kaks töölist, neist üks oli enamlane.

57

Evald Pärn (1902–1942), kooliõpilane Tartu Kaitseliidus, 1930. aastatel töötas poliitilises politseis. Arreteeriti 31. juulil 1940 Tartus, hukati Kirovi oblastis 16. veebruaril 1942.

58

Adolf Luha (1900–1919) astus Kaitseliitu ning 24. detsembril Kuperjanovi partisanide salka (hiljem pataljon), 13. jaanuarist vanemallohvitser. Sai haavata 25. jaanuaril Rõngu lahingus ning suri Tartu Haavakliinikus 17. veebruaril. Postuumselt vr ii/3.

59

ERA.2124.3.1056

60

Alice Kuperjanov (Johanson) (1894–1942) abiellus Julius Kuperjanoviga 26. veebruaril 1918. 1925. a-st Naiskodukaitse organiseerija ja üks juhte, arreteeriti 14. juunil 1941 Tartus ja hukati 17. juulil 1942 Sosva vangilaagris Sverdlovski oblastis.

61

Julius Urm (1894–?), teenis 1916–17 Vene armees, 1917. a algul Eesti tagavarapataljonis Tartus, Vabadussõja algul oli Kaitseliidus, 29. jaanuarist 1919 kuni 1920. alguseni Kuperjanovi partisanide pataljonis, algul 3. roodu sõdur, hiljem sidemees, pärast sõda talupidaja Pühajärve vallas.

62

ERA.2124.3.1596.

63

Lohusuu lahingus langes või tapeti haavatuna 7 kaitseliitlast, 2 sai haavata. Üks suri hiljem siiski haavadesse.

64

Aleksander Mitnits (1885–1919) töötas kooliõpetajana, 1912. a-st Saadjärve ministeeriumikooli juhataja, 1917 lõpetas Petrogradis Vladimiri sõjakooli lipnikuna, Vabadussõja algul võitles Äksi Kaitseliidu salgas, 3. jaanuarist Kuperjanovi partisanide salgas (pataljonis) 2. roodu nooremohvitser, langes Paju lahingus 31. jaanuaril.

65

ERA.2124.3.664.

66

Ülemleitnant Arnold Kiima (1897–1919) teenis 24. novembrist 2. jalaväepolgus 1. roodu ülemana, sai 27. veebruaril 1919 haavata lahingus Petserimaal ning suri 7. märtsil Tartus Haavakliinikus.

67

Hei, Fritz! Sul on külm, tule napsu võtma! (saksa k.)

68

Teise ilma (vene k.).

69

See ei olnud mingi tikkimisnõel, aga ikka varastati ära (saksa k.).

70

ERA.2124.3.1588

71

Baltisakslaste kasutamine mässajate vastu oleks võinud tekitada ettearvamatuid tagajärgi, seadnud ohtu baltisakslaste elud. Seega oli baltisaksa roodu lahkumine antud olukorras õige.

72

Villem Jakobson (1896–1942), lipnik, teenis 2. jalaväepolgus ja lõpetas sõja leitnandina, vr ii/3. Pärast sõda teenis edasi polgus (pataljonis) ja 2. diviisi staabis, 1934 sai majori auastme. 1941 viidi Venemaale, kus suri haigusse.

73

Villem Jakobson. „Tartu langemine detsembris 191