Mälestused. Ilmar Raamot

kohta oli andmeid, et ta on kommunist ja et ta oli Eesti Vabadussõja ajal esinenud ettekannetega meie vaenlaste rindel. Sõrmuse kontsert Tartus tundus olevat eestlastele, eriti Vabadussõjast osavõtnud üliõpilastele rahvusliku solvamisena. Nii kujunes arusaamine, et see kontsert tuleb lihtsalt luhta ajada. See jutt ulatus ka Tartu punaste kõrvu ja nad asusid korraldama Sõrmusele kaitset. Samal ajal ilmus „Postimehes” kontserdi eel kuulutus, et ostetakse mädamune. Igale tartlasele oli selge, mida see kuulutus tähendas. „Poolt ja vastu” elevust oli muidu vaikses Tartus rohkesti.

      1

      Lähemalt loe Mari Raamoti „Minu mälestustest”.

      2

      Vt. Mari Raamoti „Mälestustes” ptk „Maapäev kuulutab enda kõrgemaks võimuks”.

      3

      Ivar Reinvaldt suri 1982. aastal. – K. N.

      4

      Leonhard Martinoff (Mardna) suri 1982. aastal. K. N.

      5

      Johannes Ostrat suri 1979. aastal San Franciscos. – K. N.

      6

      Koguteoses „Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas” (Lund 1972) ilmus minu nime all kirjutis „Naissõdurid meie Soomusrongil”, mis ei ole minu kirjutatud.

      7

      Vt. I. Raamoti kirjutist ajaloolises koguteoses „EÜS 100 aastat”, Toronto, 1971, lk. 73–91.