Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid. Isa põnevad unejutud ajaloost. Jaak Juske

meresõitjad ja piraadid. Isa põnevad unejutud ajaloost

      Josefi unistused ja üllatuslik ajalugu

      Josefile meeldib väga reisimisest unistada. Kui ta suureks saab, on neid kohti, kuhu reisida tahaks, ikka väga palju. Senikaua tuleb aga unistada. Unistamist soodustavad igasugu põnevad lood kaugetest maadest ja aegadest.

      Isa on rääkinud Josefile mitmeid lugusid kuulsatest meremeestest ja maadeavastajatest, aga ka kardetud mereröövlitest. Uskumatult põnevaid asju on ikka vanasti juhtunud. Kõige põnevamad olid Josefile lood Eestist pärit meremeestest. On ju Eesti mereäärne maa. Ja mere ääres elav rahvas ihkab ikka merele. Juba muistsel ajal käisid meie esivanemad merel kala püüdmas, aga mitte ainult.

      Inimesed on merd sõitnud aastatuhandeid ja sama kaua on olnud ka neid, kes meredel seilanud laevu rünnanud ja röövinud. Vanal ajal olid Euroopa peamised mereteed Vahemerel, keskajal tõusis aga esiplaanile Läänemeri. Saaremaalt pärit viikingid olid kardetud sõjamehed kõigi Läänemere-äärsete rahvaste jaoks.

      Tavaliselt meri siiski ühendab rahvaid. Merel on läbi sajandite liikunud suuremad ja väiksemad kaubalaevad. Just merekaubandus tõi keskajal rikkuse Tallinnale.

      200 aastat tagasi kuulus Eestimaa Vene keisririigi koosseisu. Vene keisrid rahastasid mitmeid suuri maadeavastusretki, et kaardistada peamiselt oma suure riigi veel uurimata piirkondi ja liita sellega uusi alasid. Aga mitte ainult. Need tihti hulljulged mereretked avardasid kogu inimkonna teadmisi meie planeedist. Mitmeid toonaseid ekspeditsioone juhtisid seejuures mereäärsest Eestist pärit mehed, baltisakslased. Saksamaalt pärit mõisnikud olid Eestimaal seitsme sajandi jooksul valitsevaks seltskonnaks. Nad on lahutamatu osa Eesti ajaloost.

      Aga ega eesti soost mehedki samal ajal meresõitu ära unustanud. Ka hulk eestlasi on viimase enam kui saja aasta jooksul võtnud ette julgeid merereise. Neist kõigist on isa Josefile rääkinud. Et leida üles kõiki neid kaugeid paiku, kuhu meie kaptenid oma laevadega jõudnud on, võttis Josef gloobuse ja hakkas seda põhjalikumalt uurima. Nii sai ta need merereisid oma kodus oma voodis enne magama jäämist ka ise läbi teha.

      Saaremaa viikingid hirmu külvamas

      Enam kui 1200 aasta eest hakkasid tänapäeva Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa linnu ning kloostreid ründama Skandinaaviast laevadega saabunud viikingid, keda kutsuti normannideks ehk põhjala meesteks. Kardetud sõdalastena olid viikingid ka kuulsad meremehed, kes jõudsid esimeste eurooplastena Ameerikasse tänapäeva Kanada rannikule. Rootsi viikingite ehk varjaagide kaubatee viis aga Soome lahe kaudu Venemaale. Sealt edasi aga Venemaa jõgede ja Musta mere kaudu rikkasse Konstantinoopoli linna, tänapäeva Türgi Istanbuli. Varjaagid panid aluse ka Vene riigile.

      Kui aga Skandinaavias elavate norrakate, rootslaste ja taanlaste esivanemad tuhatkond aastat tagasi ristiusu vastu võtsid, katkesid ka viikingite röövretked. Esile kerkisid uued mereröövlid, kelle kodurannikuks Läänemere idakallas.