Giidi käsiraamat. Vanalinn. Kadri Tähepõld

võis kaupu Venemaale vedada üksnes läbi Tallinna, Riia ja Pärnu meresadamate

      Saksa ordu aeg 1346–1561

      Tallinn on Saksa ordu, perioodi lõpukümnenditel Liivimaa ordu ülemvõimu all. 14. saj teisel poolel elab linnas umbes 4000 elanikku, koos Toompeaga 5000.

      1361 – rüüstasid taanlased Visby, seni regiooni õitsvaima linna; Tallinnast sai Hansa Liidu põhjaosa suuruselt ja tähtsuselt teine linn Riia järel. Visby kõrgetasemelised ehitusmeistrid leiavad tööd ja asuvad elama Revali linna

      15. saj algus – ehitada tohib vaid kivist maju; puud, põõsad ja peenrad asuvad linnamüürist väljaspool, samuti karjamaad loomadele

      1404 – valmis Tallinna raekoda, vaba hansalinna võimu sümbol; 15. saj on Tallinna kui hansalinna õitseaeg

      1478 – vallutas Vene tsaar Ivan III Novgorodi; algas Venemaa jõuline ühendamine

      1494 – suleti Hansa kaubahoov Novgorodis

      1523/24 – luterliku reformatsiooni algus Tallinnas

      1558 – alanud Liivi sõda laostas Tallinna majanduse

      1561 – linn vandus truudust Rootsi kuningale; hansalinn Tallinn lakkas olemast

      Rootsi aeg 1561–1710

      Liivi sõja ajal annab Tallinna linn end Rootsi kuninga ülemvõimu alla ja jääb sinna Põhjasõjani.

      1631 – asutatakse Tallinnas esimene gümnaasium

      1633 – avatakse Tallinnas esimene trükikoda

      1684 – suur tulekahju Toompeal, hävib suurem osa Toompea hoonetest

      Tsaariaeg 1710–1917

      Vene tsaaririigi võimu ajal säilivad linna privileegid kuni 19. saj teise pooleni.

      1710 – katkuepideemia, peale seda Tallinnas vaid ca 2000 elanikku

      1722 – Katariina II keelab kirikutesse matmise tervishoiulistel põhjustel; viinapõletamine mõisates vene riigi tellimusel

      19. saj keskpaik ca 24 000 elanikku

      1857 – Tallinn kustutatakse kindluste nimekirjast

      1870 – avatakse raudteeliin Reval – St. Petersburg etikukivide lammutamine kodanikemajadel

      18. saj lõpp/19. saj linnamüüri väravate lammutamine vabrikute teke

      1877 – Tallinnas hakkab kehtima Vene linnaseadus; valitakse esimene linnavolikogu ja linnavalitsus; omavalitsuse võim laieneb ka Toompeale; raad jääb tegutsema vaid kohtuasutusena

      1889 – magistraadi laialisaatmine, saksa keele kasutamine asjaajamises keelatakse, ainsaks ametlikuks keeleks jääb vene keel

      1904 – eestlased saavutavad Tallinna linnavolikogus esmakordselt enamuse

      1906 – esimest korda valitakse Tallinna linnapeaks eestlane Voldemar Lender

      Vabariigi aeg 1918–1940

      24.02.1918 – Tallinnas kuulutatakse välja Eesti Vabariik

      1918–1940 – Tallinn on iseseisva Eesti Vabariigi pealinn

      1918, veebruari lõpust novembrini – Saksa okupatsioon Tallinnas

      28. november 1918 – algab Narva lahinguga Vabadussõda

      23. juuni 1919 – purustatakse Võnnu all Landeswehri väeosad

      2. veebruar 1920 – kirjutatakse alla rahuleping Nõukogude Venemaaga

      15. juuni 1920 – Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse

      1934 – Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostavad riigipöörde

      1938 – Konstantin Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks

      1939 september – kirjutatakse alla „Baaside lepingule”

      Okupatsioonide aeg 1940–1991

      1940–1941 – esimene Nõukogude okupatsioon

      1941–1944 – Saksa okupatsioon

      09.03.1944 – Nõukogude õhurünnakus hukkub umbes 600 inimest, hävib 11 % vanalinnast ja üle poole elamispinnast

      1944–1991 – teine Nõukogude okupatsioon

      1945 – elanikke 127 100

      1989 – elanikke 479 000

      1980 – Tallinnas toimub Moskva olümpiamängude purjeregatt

      1991–1993 – 23 000 inimest rändab välja

      Taasiseseisvuse aeg

      alates 1991 – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi pealinn

      1993 – paavst Johannes Paulus II külastab Tallinna

      1997 – vanalinn võetakse UNESCO maailmapärandi nimekirja

      2003 – 386 000 elanikku

      2011 – Tallinn on Euroopa kultuuripealinn

      1940 – Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt. Nõukogude Liit määrab ametisse uue valitsuse

      14. juuni 1941 – massiline küüditamine Balti riikidest

      22. juuni – algab Saksamaa-NSV Liidu sõda

      28. august – Saksamaa väed vallutavad Tallinna

      9. märts 1944 – Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale

      November – kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla

      1944–1945 – Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu

      25. märts 1949 – suurküüditamine. Eesti sundkollektiviseerimine

      1950 – stalinismi kõrgperiood Eestis – küüditamine Petserimaal

      1951 – „Ameerika Hääl” alustab eestikeelsete saadete edastamist

      1954 – moodustatakse pagulasvalitsus

      1955 – eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade

      1965 – avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel juuli 1972 – viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos

      1978–1982 – uusvenestuse aeg

      1979–1989 – Afganistani sõda

      08.1980 – Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas

      1986–1987 – fosforiidikampaania, mis äratab Eestimaa

      23. august 1987 – toimub poliitiline meeleavaldus Hirvepargis

      26. september – esitatakse Isemajandava Eesti idee – IME

      12. detsember – luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts

      1988 – veebruaris tähistatakse Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva. Aprillis toimub loominguliste liitude ühispleenum – intelligentsi