EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Viktor Niitsoo

et Austraalia eestlaste kõhklusi süvendas Sydney eestlaste moodustatud Eesti Abistamise Komitee aktivisti Hugo Lübeki Meie Kodus avaldatud artikkel tähendusrikka pealkirjaga „Enam selgust“. Lübek kirjutas, et vangistatud vabadusvõitlejate abistamisküsimust arutati juba ESTO-76 ajal peetud Rahvuskongressi rahvuspoliitika ja – side töörühmas, mille tulemusena võttis kongress vastu järgmise soovituse: „Rahvuskongress peab soovitavaks asukoha keskorganisatsioonidele organiseerida Eestis viimasel ajal poliitilistel ja usulistel põhjustel arreteeritute, vangistatute, piinatute ja töökoha kaotanute kohta informatsiooni kogumist ja avaldamist.“ Ja ei enamat, kommenteeris Lübek ning jätkas: „Ometi on REE oma abistamise plaanidesse võtnud otsese abistamise pakkide jne näol ning on välja töötanud sellekohase juhendi.“ Edasi kirjutas Lübek, et ühelgi eestlasel ei saa olla midagi kannatavate kangelaste abistamise vastu, kuid abistamise juhendit lugedes tekib tal tahtmatult küsimus, kas juhendis ette nähtud viis on abiks neile, keda abistada tahetakse. Ta lisas, et ajakirjanduses, eriti Rootsis, kostab hääli, mis selle ettevõtmise tarkuses kahtlevad või on arvamusel, et REE plaanitsetav abistamine võib abivajajatele hoopis kahju tekitada. Lübek avaldas ka kartust, kas juhendis soovitatav pagulasorganisatsiooni kontakt vangiga ei saa lisasüüdistuseks vangile või kas perekonna abistamine ei too perele kahju, näiteks laste haridusteel jne.137

      Küllap väljendas Lübek oma artiklis Rohelise Mandri eesti organisatsioonide üleüldist skeptilist suhtumist järjekordse abistamisorganisatsiooni moodustamisse. Neid organisatsioone oli vaba maailma eestlaskond aastate jooksul moodustanud kümneid ja kümneid ning nende ülalpidamiseks pidid pagulased alatasa oma kukrut kergendama. Uue abistamisorganisatsiooni sünd, mis oma tegevuskulude katteks vajas jällegi rahalisi annetusi, tekitas kindlasti paljudes vastumeelsust. Peale selle oli suhteliselt vähe teada kodumaa vastupanuliikumisest ja eriti poliitvangidest, keda kutsuti üles abistama. Seetõttu otsustati esialgu jääda äraootavale seisukohale.

      1

      Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987. Dokumentide kogumik. Koostanud Arvo Pesti. Tallinn, 2009.

      2

      http://ru.wikipedia.org/wiki/Международная_амнистия.

      3

      Nikolai Tšaikovski poolt Peterburis 1871. aastal moodustatud narodnikute ring.

      4

      http://ru.wikipedia.org/wiki/Комитет_ помощи_ политзаключенным.

      5

      Алексеева Л. М. История инакомыслия в СССР: Новейший период. РИЦ Зацепа. Москва, 2001, lk 8–9.

      6

      Алексеева Л. М. История… lk 132.

      7

      http://ru.wikipedia.org/wiki/Русский_общественный Фонд_помощи_преследуемым_и_иx_семьям.

      8

      Nõukogude Liidu riigisisene välisvaluutat asendav väärtpaber, mis on tuntud ka booni nimetuse all. Välisvaluuta sertifikaadiga sai teha sisseoste Berjožka süsteemi valuutakauplustest. Osaliselt maksti sertifikaatides töötasu välisriikides töötavatele Nõukogude esindajatele, aga ka kaugsõidu meremeestele ja – autojuhtidele.

      9

      JSK nr 44, 17.03.1977.

      10

      Алексеева Л. М. История… lk 172.

      11

      Vt Hjalmar Mäe. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. – Kirjastus Välis-Eesti & EMP. Stockholm, 1993, lk 243–266; Abistamise juhend /Eesti Rahva Ühisabi. Koostanud Otto Leesment. – Eesti Rahva Ühisabi. Tallinn, 1943.

      12

      Eesti Päevaleht, Stockholm, 08.05.1976.

      13

      Eesti Punase Risti Sihtasutuse Ühisabi põhikiri. – Autori valduses.

      14

      Eesti Päevaleht, Stockholm, 22.02.1985.

      15

      Deported person – kodumaalt sunniviisiliselt välja saadetud või vägivalla eest põgenenud isik.

      16

      Vaba Eesti Sõna 04.11.1982.

      17

      Peep Kärp. Piletita külmale maale. – Kirjastus Olion. Tallinn, 1991, lk 134–135.

      18

      J. Isotamme teade 27.04.2013.

      19

      Juskevitši kohta avaldatud materjalides on eesnimena kasutatud venepärast nimekuju Artjom. Juskevitš ise rõhutas alati oma ukraina päritolu ja soovis, et teda kutsutaks ukrainapäraselt Artemiks.

      20

      Sergei Soldatov. Loojuva päikese kiirtes: meenutusi tegevusest Läänes ja mõtteid tulevikule. − Ajaloo ja Filosoofia Uurimiskeskus Katharsis. Tallinn-Stockholm-Frankfurt/Main: West-Ost Renaissance, 2000, lk 25.

      21

      Sergei Soldatov. Eesti saatuse keerdsõlmes: tunnistusi elust, võitlusest ja tegevusest. − Ajaloo ja Filosoofia Uurimiskeskus Katharsis. Tallinn-Stockholm-Frankfurt/Main: West-Ost Renaissance, 2000, lk 83–

      22

      Intervjuu L. Parekiga 29.01.2013.

      23

      Selliselt nimetab Parek hellitavalt endisi poliitvange ning vastupanuliikumise järjepidevuse kandjaid Enn Tartot, Erik Udamit, Mart Niklust ja Endel Ratast. Antud juhul peab Parek silmas Tartot, kellega ta oli sõbrunenud ühiste tuttavate kaudu.

      24

      Intervjuu L. Parekiga 29.01.2013.

      25

      Intervjuu L. Parekiga

137

Meie Kodu 12.7.1978.