Ants Antson. Tiit Lääne

hooaja edetabelis on Antsoni kohad järgmised: 1. 3000 m 4.27,3; 1. väike mitmevõistlus 176,300; 1. suur mitmevõistlus 180,842; 3. 1500 m 2.09,8; 4. 5000 m 7.43,5; 6. 10 000 m 15.57,7.

      Norralased valivad Antsoni 1964. aasta maailma parimaks kiiruisutajaks ja talle antakse Oscar Mathiseni auhind.

      Antson valitakse Eesti aasta sportlaseks.

      1965

      Oslos 16. ja 17. jaanuaril toimuval Norra – N Liidu maavõistlusel on Antson 1500 meetris 2.13,2-ga kolmas.

      Jaanuari viimastel päevadel Göteborgis peetavatel EM-võistlustel saavutab kokkuvõttes 6. koha. 1500 meetris võidab pronksmedali.

      MM-võistlustel Oslos 13. -14. veebruaril saavutab Antson mitmevõistluses 4. koha. Üksikdistantsidest on 500 meetris neljas isikliku rekordi 41,1-ga.

      Nädal hiljem kaitseb Sillamäel Eesti spordiau matšil Lätiga, võites ülekaalukalt kõik esikohad.

      N Liidu meistrivõitlustel Gorkis võidab pronksmedalid 500, 1500 ja 5000 m distantsil ja on mitmevõistluses Eduard Matussevitši järel teine.

      Maailma hooaja edetabelis on 1500 m 7. (2.08,4), 5000 m 10. (7.45,6) ja suures mitmevõistluses 7.

      1966

      Alustab hooaega Moskvas N Liidu-Norra matšil, kus on 1500 m teine ja 5000 m kolmas. Mitmevõistluses Valeri Kaplani järel ja Fred Anton Maieri ees teine.

      EM-il Deventeris saavutab kokkuvõttes 12. koha.

      Esindab Eestit Riias matšil lätlastega, kus võidab ülekaalukalt kõik esikohad.

      MM-võistlustel Göteborgis ebaõnnestub 500 m ja saab mitmevõistluses 15. koha.

      N Liidu meistrivõistlustel, mis on ühtlasi II rahvaste talispartakiaadiks, võidab pronksmedalid 1500 m, 5000 m ja mitmevõistluses.

      1967

      N Liidu ja Norra matšil Oslos on mitmevõistluses seitsmes.

      Jaanuari lõpus Lahtis toimuval EM-il võidab hõbemedali 1500 ja pronksmedali 3000 meetris. Kokkuvõttes on neljas.

      Oslos peetaval MM-il saavutab taas mitmevõistluses 4. koha.

      Moskvas toimuval viie riigi matšil on mitmevõistluses Cees Verkerki järel teine. 1500 meetris on teine Ard Schenki järel.

      N Liidu meistrivõistlustel Gorkis pälvib esikoha 1500 meetris ja võidab 4. märtsil kulla ka mitmevõistluses.

      Detsembri lõpus võidab Tšeljabinskis toimuvatel Jakov Melnikovi mälestusvõistlustel N Liidu paremiku ees 1500 m, 3000 m ja mitmevõistluse.

      1968

      Jaanuaris Medeos toimuvatel N Liidu meistrivõistlustel võidab esikoha 5000 meetris ja hõbemedali 10 000 m ja mitmevõistluses.

      Kuu lõpul Oslos peetaval EM-il saavutab mitmevõistluses 16. koha.

      Võistleb 16. veebruaril Grenoble’i taliolümpial 1500 meetris. Püstitab isikliku rekordi 2.07,2, millest piisab 12. kohaks.

      Alustab uut hooaega detsembris Saksamaal.

      1969

      Viimane hooaeg suures spordis saab otsa jaanuaris Moskvas N Liidu meistrivõistlustega.

      1972

      Alustab tööd Kalevi Jalgrattaspordikooli direktorina.

      1975

      Lõpetab Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri teaduskonna.

      1977

      Antsonist saab Tallinna linnavalitsuses spordijuht, millist tööd teeb kuni 1999. aastani. On järgnevatel aastatel Oktoobri rajooni spordikomitee esimees, Lääne rajooni spordikomitee esimees ja Kesklinnavalitsuse nõunik.

      Tiitlivõistlustelt 9 medalit (1964 – 1967)

      Püstitanud 2 maailmarekordit

      11-kordne N Liidu meister

      Eesti meister mitmevõistluses 1957 – 1963

      N Liidu koondises 1963 – 1969

      Maailma parim kiiruisutaja 1964

      Vaata pildina

Tagasi

      Hilise alustaja tulek

      “Oli päris tavaline lapsepõlv nagu teistelgi Kopli kandi poistel, ka neil, kes elasid Kaluri tänavas. Aeg oli teisem, kui 7-aastane Ants 1946. aasta sügisel tollasse 26. algkooli läks. Kool oli nagu kool ikka, aga esimestel sõjajärgsetel aastatel oli täiskasvanutel tähtsamat teha kui laste vaba aja veetmisele mõelda. Suusad olid, saapale allakeeratavad onu “nurmised” olid – mida veel tahta! Kui meri oli jääs, aga lund veel polnud, sai uisutada, lume tulekul võttis võimust suusatamine.”

      Raamatus “Spordi kuulsuseks”, Tallinn 1976

      “Õppisin 26. algkoolis IV klassis. Tollal lõpetas kooli Charles Vallmann. Minu esimeseks sportlikuks elamuseks oli kooli lõpupäev, kus Charlesile kui kooli parimale spordimehele anti üle auhinnaks nahast võrkpall. Siis tärkaski mõte, kas ka mina ei võiks endale saada sellist palli.”

      Anst Antson raamatus “IX taliolümpiamängud Innsbruckis”, Tallinn 1964

      “Kord võitis kolm aastat vanem mängukaaslane Charles Vallmann, erinevalt paljudest juba teadlikum spordimees, auhinnaks palli, ehtsa nahkpalli. See oli niisugune haruldus, et tõstis mehehakatiste eneseteadvust kohe mitme kraadi võrra. Hiljem tõi ka isa Antsu mangumiste peale Leningradist palli. Üheksandas klassis (22. keskkoolis) saadi hokipantsid.”

      Raamatus “Spordi kuulsuseks”, Tallinn 1976

      “Nii kummaline kui see ka pole, kuid esimest korda tutvus Ants süstemaatilise treeninguga 1954. aastal hoopiski tenniseväljakul. Sügisel hakkas Ants N Liidu teenelise treeneri E. Kree käe all õppima tennisemängu. Esimese õhinaga spordiala meeldis, kuid hiljem ei tahtnud enam klappida.”

      Heino Kask raamatus “IX taliolümpiamängud Innsbruckis”, Tallinn 1964

      “1955. aasta märts. Mitšurini tänavas asuvale Spartaki liuväljale kogunes üha rohkem noori. Need olid “algajad”, kellele spordiühing korraldas hooaja lõppemisel omavahelise jõuproovi. Keset tavalist sagimist äratas tähelepanu poistegrupp, kus millegi üle elavalt mõtteid vahetati. Lõpuks eraldusid sealt paar hakkajamat, kes seadsid sammud treener Olav Olmani poole.”

      Ajakiri Kehakultuur, aprill 1963

      “Paps oli mul allveelaevade spetsialist, remondilukksepp vist, ja pärast sõda tuli ta just Leningradist remonditöödelt. Tõi mulle palli. See oli see kirsapall või kuidas seda nimetati. Sellega me mängisime küll nii, et sel olid tükid taga.”

      Ants Antson, ajakiri Sporditäht, veebruar 1993

      Esimeseks tõsisemaks võistluseks oli aga hoopis jõuproov jäähokis. Esimene võistlusreis ja esimene kuldmedal. Tallinna 22. keskkooli meeskond tuli jäähokis vabariigi koolinoorte meistriks. Edurivis oli koos praeguste tunnustatud hokimängijate Vaino (Ants Vaino – toim.) ja Lillaga (Rein Lilla – toim.) ka Antson. Esimene samm suurde sporti oli astutud. Kui jäähoki läks libedalt, siis kiiruisutamine ei tahtnud esialgu sugugi kiirelt minna – ikka üle kivide ja kändude. Ja võta sa kinni, jää kippus olema libedam, kui seda ootasid. Nii läks ka esimestel võistlustel. 500 meetris oli jää nii libe, et niitis Antsul jalad alt.”

      Heino Kask raamatus “IX taliolümpiamängud Innsbruckis”, Tallinn 1964

      “Aga edasi hakkas midagi olema. 1956. aastal tuli Antson jäähokis koguni vabariigi koolinoorte meistriks, aga juba aasta varem oli maadlejast tuttav viinud Antsoni Rataskaevu tänavale Spartaki raskejõustikumajja. Seal nägi