Köögiviljakasvataja aabits. Tiina Paasik

jäänused. Sügisel võib sisse kaevata lehtpuude (kask, paju, lepp) lehti. Köögiviljataimed vajavad kasvuks ja arenguks süsihappegaasi, millega rikastavad mulda kõdusõnnik ja kompost. Orgaanilist väetist saanud muld sisaldab hulgaliselt mikroorganisme. Kõrgpeenra servad võib ääristada okaspuulaudadega, samuti võib laduda telliseid või katusekive. Laudadest ääriseid tuleb töödelda erivahenditega, mis pikendavad puidu eluiga. Kõrgpeenras saab kasvatada erinevaid taimi ja viljavaheldus on lihtne.

      Väikeaias ja rõdul kasvatatakse köögiviljataimi sageli anumates, mille sügavus võiks olla umbes 30 cm või rohkem. Anumad täidetakse köögiviljataimede kasvatamiseks sobiva kasvusubstraadiga, näiteks universaalse kasvuturbaga. Erinevad mullasegud koosnevad turbast, kompostist, liivast, savist.

      Kähar ja punane peakapsas.

      Kapsad

      Kapsaid kasvatatakse ammusest ajast, sest neid saab kasutada toiduks toorelt, hapendatult, külmutatult. Kapsad sisaldavad rohkelt C-vitamiini, mineraalaineid, valke, suhkruid.

      Kapsaste bioloogilised iseärasused on sarnased. Nad on külmakindlad taimed, kasvavad paremini mõõdukates ilmastikutingimustes, on tundlikud liigsele soojusele. Peale valge peakapsa võiks koduaias kasvatada ka teisendeid. Eriti maitsev on spargelkaspas ehk brokoli, kus on palju mineraalaineid ja vitamiine.

      Hiline valge peakapsas enne koristamist.

      Peakapsad

      Kapsad kuuluvad ristõieliste (Brassicaceae Burnett, nom. cons.) sugukonda, on kaheaastased rohttaimed ja levinumad nii kasvatatavad kui ka tarvitatavad köögiviljad. Kapsastes on palju C-vitamiini ja värskelt ning hapendatult on nad kõrge dieetilise väärtusega, sisaldades inimorganismile vajalikke toitaineid. Kasulikud on seedimist soodustavad ballastained ja antibiootilise toimega sinepiõlid. Meie ilmastikutingimustes saab kasvatada kõiki kapsaliike, sest need kuuluvad külmakindlate taimede hulka. Kapsaste kasvatamine on lihtne, saagikus hea, samuti on mitmekülgsed kasutamisvõimalused.

      Peakapsad:

      • valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba DC.),

      • punane peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. tubra (L.) Thell.),

      • kähar peakapsas ehk savoia peakapsas (Brassica oleracea var. saabuda L.).

      Peakapsaid kasutatakse värskelt ja hapendatult. Kähar peakapsas on valgurikas, seega ei sobi eriti hästi hapendamiseks. Kapsa maitse sõltub sordist, kasvutingimustest (mullastik, ilmastik, väetamine).

      Kasvukoht. Peakapsad ei ole mullastiku suhtes nõudlikud, kasvavad hästi sügavalt haritud, suure huumusesisaldusega liivsavi- või saviliivmuldadel. Mulla pH peaks olema 6,0–7,5. Happelistel muldadel esineb sageli nuuter (Plasmodiophora brassicae), taimede lehed närbuvad, kolletuvad. Mullast üles tõmmatud taime juured on pahklikud ja jämenenud. Mulla neutraliseerimiseks sobib dolomiidijahu 6–10 kg/m².

      Kähara peakapsa taimed.

      Kapsataimede istutamine.

      Eelviljadeks sobivad kõik teised köögiviljataimed peale ristõieliste. Head eelviljad on kaunviljad, kartul, heintaimed ja teravili.

      Sügisene kasvuala ettevalmistamine eeldab sügiskündi 22–25 cm (30 cm) või kaevamist. Võimalusel võiks enne kündi või kaevamist anda kõdusõnnikut või komposti 20–30 kg/m² (20–30 t/ha). Kevadel alustatakse mulla ettevalmistamist esimesel võimalusel, et säilitada mullas niiskust ja hävitada tärganud, idulehtedega umbrohud. Kevadel võib koos mulla harimisega kasutada erinevaid väetisi (kompleksväetised). NPK (lämmastik, fosfor, kaalium) ja mikroelemendid kindlustavad peakapsaste kvaliteetse ning suure saagi, mikroelementidest on vajalikud boor, molübdeen, mangaan, raud. Erinevate väetiste valimisel tuleb jälgida nimetatud mikroelementide olemasolu kompleksväetises.

      Taimede istutamine kasvukohale. Varajaste sortide taimed on vaja ette kasvatada, alustada tuleks juba märtsi keskel. Varajaste sortide taimed istutatakse kasvukohale aprilli lõpul, taimede reavahe on 50–60 cm ja vahe reas 30–35 cm. Kasvukohale istutataval kassetitaimel peaks olema 4–6 pärislehte ja väljaarenenud kompaktne juurestik.

      Taimede käsitsi istutamisel tuleb jälgida istutussügavust, sest kasvupung ei tohi jääda sügavale mulla sisse. Pärast istutamist tuleb taimi kindlasti kasta, vett kulub pool liitrit ühele taimele, kastmine soodustab kiiret juurdumist. Taimed katta looriga, kinnituseks on parem kasutada mulda. Katteloor kaitseb taimi kahjurite, näiteks maakirbu ja kapsakärbse ründe eest. Kevadel varjab katteloor taimi öökülmade eest, sest juurdumata taimed on külmaõrnad. Noored taimed taluvad öökülma 5 °C kuni 6 °C. Varajastel sortidel võib katteloor olla taimedel kuni saagikoristuse alguseni.

      Hapendussordid istutatakse kasvukohale alates mai keskpaigast kuni juuni alguseni. Reavahe on 50–60 cm ja taimede vahe reas 50–60 cm.

      Säilitussordid istutatakse kasvukohale mai keskel, sest nende taimede kasvuaeg on 160–180 päeva. Reavahe on 50–60 cm ja taimede vahe reas 50–60 cm.