Rändaja õhtulaul. Ernst Enno

vaikind linnulaulud;

      Öö tukub lehtedes.

      Nüüd tuhat aastat juba

      Ta sonib magamas;

      Püüd unenäoks muutund,

      Võim uduks hangumas.

      Mets seisab orupõhjas,

      Aur tõuseb ülesse

      Ning päiksekiired kurtes

      Teed ots’vad südame.

(1904)ÜKSILDUSE MAA

      Mu meeles mõlgub teine vaikne maa,

      Kus kadund surm

      Ning aja vahutavas vallas elu

      On siniveteks hilju silinend, -

      Mu meeles üksilduse maa. -

      Sääl valitsemas vaikus

      Ja peidul selguses

      Me igatsusi tasandamas

      On kaduvuse kauged mälestused,

      Kui kurblik-õnnis unenägu,

      Mis hinge jäänud üksi järele. -

      Sääl kujuneme oma valguses

      Ning võimu kogume,

      Mis murepisarates, ohetes

      Jäi ilmas peidule,

      Ja mille vaimu meelitusel aimas

      Siin meie hing

      Me äranägemise kõikumata tõde,

      Mis põrmu kadumata eluleek. -

      Sääl valitsemas vaikus, õitel ilu,

      Mis leidis hing,

      Ning uueks sõiduks elu vahuvalda