Kohalised Eesti muinasjutud. Matthias Johann Eisen

Harjasarnane mets seisis mitu sada aastat, kuni kahe saja aasta eest Rootslased Poolakatega Liivimaal sõdisivad. Poolakad olivad sääl metsa sees varjul, aga Rootslased pistsivad metsa põlema ja põletasivad ta suutumaks ära. See mägi aga, mis Rannapuura õunast üles kasvas, seisab tänapäevani, kuid raudkalju ei ole ta enam, vaid paas.

      Peipsi järve sündimise lugu peame kauniks toodeks rahvaluules nimetama, aga paraku ilmub loos võõrast maiku. Ma ei tea, kes lugu Eesti keelde kirjutanud. Rahvaluule korjanduses ei ole mulle ühtki sellekohast teisendit silma puutunud, siiski täiesti tundmata ei ole lugu mitte. Nii näituseks seisab mul praegu käe pärast, D. Jõgeva Vastseliinast üles kirjutatud lugu: