Viies Rahva nali. Matthias Johann Eisen

“Kas seitse tundi nii ruttu täis?”

      Peremees vasta: “Mis seitse tundi?”

      Sulane jälle: “Ega sest lebameest ei soa, kes leva peale seitsmet tundi ei leba!”

      Ütelnud ja keeranud külge.

      33. Saja, vihm

      A. Kivi Hõbedalt.

      Hiidlane teinud heinamaal heina. Heinad kuivanud just päikese paistel, kui korraga vihma sadama hakanud.

      Hiidlane sõnuma: “Saja, saja vihm! Küll sa saad siis näha, mis ma talvel hoostele ette anna, kui sa ei lase heina kuivada!”

      34. Hiidlase naese surm

      J. Neublau Jootmalt.

      Hiidlase naene olnud haige, palunud surma.

      Mees toonud metsast öökulli, pannud ahju peale sooja.

      Naene näinud. Mõtelnud surma olevat. Hakanud paluma: “Suur surm, suured silmad, kallis surm, karvased jalad, aga küll on kurjal küüned! Jäta mind veel järele!”

      35. Ma sain ühe suvega

      A. Kivi Hõbedalt.

      Hiidlane olnud suve otsa podrätsiku juures. Teised töölised nimetanud teda rassnossikuks.

      Hiidlane arvanud selle auu nime olevat.

      Kodu kiitnud Hiidlane: “Teised on elu aja podrätsiku juures, ei saa rassnossikuks! Aga vaata, kus mees, sain ühe suvega rassnossikuks. Kell on niisugune hea hakamine!”

      36. Üksi ehk kaksi – ikka roppis

      A. Kivi Hõbedalt.

      Hiidlane kiidelnud korra:

      “Mede mehed käivad ikka nii: Olgu üksi ehk kaksi – ikka roppis. Kui tuleme üle väina sada meest roppis, kõige ees torupilli mees, kõige taga veske-kiviga mees. Lähme Tallinna purjutama. Kui purju jääme ja torupilli mees ees pikali kukub, siis kukuvad taga järele kõik 99 pikali!”

      37. Sööks paljugi

      A. Kivi Hõbedalt.

      Hiidlane küpsetanud korra suurel maal tööl olles ühte lugu silku.

      Teised imestama. Hakanud ütlema: “Mis sa neist küpsesilkudest alati närid? Eks söö vahest ka paremat!”

      Hiidlane vastu: “Jah, eks kõhtu mahuks paljugi, aga kes seda jõuab täita!”

      38. Kudas sool veli kat läts?

      M. Rekkaro Raikülast.

      Trobikond Hiidlasi läinud suiks suurele maale kraavi lamutama. Üks olnud laisk, ei läinud teistega kaasa.

      Sügisel tagasi tulles küsinud teised ta käest: “Noh kudas sool veli ka läks kodumaal?”

      Kodune Hiidlane vasta: “Muidu läks kat heasti küll, aga lebaga oli peenike peos!”

      39. Mis kella aeg

      T. Viedemann Koselt.

      Korra läinud Hiidlane õpetaja juurde. Tahtnud last üles kirjutada, kelle vaderiks teda kutsutud.

      Õpetaja küsinud: “Mis kella ajal laps sündis?”

      Vader vasta: “Ei tea, kulla herra seda ühtigi. See oli nii suitsu aeg!”

      Õpetaja uuesti: “Millal see suitsu aeg siis oli?”

      Vader vasta:”See oli see aeg, kui mehed metsast tulivad ja me sõime küpse tuhvleid!”

      40. Hiidlaste kaev

      M. Rekkaro Raikülast.

      Hiidlased teinud enestele kaevu. Olnud väga sügav. Toodud metsast poolteist süllane lepa latt; selle ülevelt otsast võetud ahjuhark ja roobi vars. Mis üle jäänud olnud paras kaevu kooguks.

      Nüüd hakanud Mats oma poja Tähvega nõuu pidama, kuhu mulla hunikut panna.

      Viimaks ütelnud Mats: “Tarvis teine auk maa sisse kaevata. Sinna ajame mulla!”

      Tähve aga küsima: “Kuhu me selle mulla paneme, mis uuest august välja loobime?”

      Mats vasta: “Sa oled ikka rumal poiss! Kaevame siis nii sügava augu, et mõlemad hunikud sisse mahuvad!”

      41. Hiidlase kätki küsimine

      T. Viedemann Koselt.

      Hiidlane istunud pulmapäeva õhtul söömalaua taga. Küsinud: “Isa, kus meie va lapse kätki on?”

      Isa vasta: “Mis sa nüüd sellega teed? Seda ei ole kodugi! See on teises peres!”

      Peigmees vasta: “Olen nüüd naesemees. Eks maja asjad pia ikka kodu olema!”

      42. Kuntori kirjutaja

      T. Viedemann Koselt.

      Korra läinud Käina mees tapetud siaga Kärdla vabrikusse.

      Ostjad tulnud, vaadanud siga, leidnud aga üht, teine teist viga.

      Üks ütelnud, et sea silmad ei ole hästi puhastatud.

      Käina mees vasta: “Kas ta siis öte teile kontoli kirjutajaks pannakse!”

      43. Tark tundja

      J. Neublau Jootmalt.

      Hiidlased leidnud siili. Pidanud aru, mis loom see on.

      Ütelnud: “Ei tea, ons ta noor hunt või vana kukulind, mere või maa nosi, aga kurivaim ta ei ole. Oleks meie Kõpukuia Pärt siin, küll tema teaks! Ta on ammugi üle kuue jala pikk ja suure laeva timmermann! Küll tema teaks!”

      44. Tuleks suurem tüli

      N. Traks Vatkust.

      Kaks Hiidlast kiskunud kõrtsis tutti pidi. Läinud kohtusse.

      Kohus pannud mehi leppima.

      Teine Hiidlane vastanud: “Meie lepiksime küll ära, aga kui liiku hakkame jooma, tuleks veel suurem tüli kui enne oli.”

      45. Tihase süü

      M. Rekkaro Raikülast.

      Hiidlane teinud naesega esimest korda kuhja. Terve päev kulunud kuhja kallal ära.

      Õhtu läinud kuhja tegijad sööma. Tihased lennanud kuhja otsa.

      Mees naesele ütlema: “Mine, aja tihased kuhja otsast ää! Kuhi alles vajumata. Tallavad teised kuhja lõhki!”

      Ei naene läinud.

      Natukese aja pärast tulnud tuule hoog, lükanud kuhja ümber.