Sina, mina ja vihm. Tawny Michell

mitte sinu praegune sõbranna?”

      “See on arusaamatus… Sulle on vale mulje jäänud,” pomises mees häbelikult naeratades. “Ta ei ole minu sõbranna, ta jättis mind eelmisel nädalal maha.”

      “Ta jättis sind maha? Te ei elanud ju kooski?” naeris Serena. “Ma arvasin, et ainult mind jäetakse maha.”

      “Nalja teed või? Olen kindel, et lõpuks nimetasid asju nende õigete nimedega ja tegid sellele loole lõpu, olles väsinud romaanist kirjades ja postkaartidel.”

      Seda mainis David küll õigesti! Tõepoolest, miks ei ole ta ise teinud lõppu nendele mittekuhugiviivatele suhetele Patrickuga?

      Tegelikult ei olnud ükski viimase kümne kuu jooksul naisel olnud meestest leidnud vastukaja Serena hinges.

      David vajus lõdvalt diivani seljatoele seniks, kuni ettekandja asetas tellitud toitu lauale. Pärast ettekandja lahkumist mees küsis:

      “Mis siis ikkagi sinu ja Rändaja vahel toimus?”

      “Patrick läks reisima, et leida inspiratsiooni. Selgus, et see on Jumas,” neiu keeras spageti ümber kahvli. “Sinna ta jäigi.”

      “Arvan, et tema eksirännakud mööda maad annavad talle parema võimaluse… kuidas seda nüüd paremini öeldagi…?”

      “Imeda endasse igasugu elujuhtumeid ja siis triumfiga tagasi pöörduda ning sünteesida neid oma töödes,” tsiteeris neiu.

      “Just, no ja siis, mitte mingit sünteesi?”

      “Ei tea, kas on ettekandjale hilja öelda, et olen joogi suhtes ümber mõelnud,” mõtles Serena.

      “Just Jumas ta sünteesibki, kutsus mindki sinna. Ta teatas, et ei saa Atlantas töötada. Tead, lõpetame selle jutu,” tegi Serena ettepaneku.

      “Saa minust õigesti aru. Ma ei kahtlegi, et ta on andekas kunstnik,” nüüd võis David olla suuremeelsem kui sel ajal, mil Serena Patrickuga kohtus. “Närune inimene on ta siiski. Ma ei öelnud sulle seda sellepärast, et olid temaga koos.”

      Tõsi, David püüdis alati olla tolerantne nende suhtes, kellega Serena kohtus, ja naine vastas talle samaga. Ülikooli ajal oli Davidil enne Serenat terve rida efektseid blondiine, kellega ta oli kohtunud. Serenat piinas kogu aeg küsimus: kas David armastas neid tõepoolest? Tuleb välja, et David esitas endale täpselt samasuguse küsimuse tema ja Patricku suhtes.

      Serena kehitas õlgu.

      “Ma töötan palju ja olen just puhkepäevadel hõivatud. Mul ei ole aega käia kohtingutel, kuid ma ei usu ka, et ta sellepärast ära läks. Ma helistan talle, kui tahan millestki rääkida. Sünnipäevaks ja tähtpäevadeks teeb ta mulle ikka veel kingitusi. Midagi tollest endisest suhtest on säilinud… peale fantastilise seksi.”

      David asetas kahvli lauale ja heitis Serenale pika pilgu.

      “Serena, on ka teisi, kes võivad sind rahulikult ära kuulata, teha sünnipäevaks kingitusi, pakkuda igasuguseid meelelahutusi ja… fantastilist seksi.”

      Nüüd ei suutnud Serena enam vastu panna.

      Need sõnad helisesid Serenal veel kõrvus, kui ta ärkas päikesepaistelisel laupäevahommikul. Ta oli vähe ja halvasti maganud, sest ei suutnud kuidagi uinuda.

      Naist piinasid läbielamised, mis olid seotud Davidi saabumisega ja korteris valitseva palavusega. Kliimaseade oli hingusele läinud ning Serenal oli hea meel, et oli keelanud mehel enda juurde koju tulla. Vastasel juhul oleksid nad veetnud sõna otseses mõttes kuuma öö.

      Kui David tõi Serena kontori juurde jäetud auto juurde, tegi mees veel kord ettepaneku neiu koju saata. Väga armas temast, aga tarbetu katse. Rajoon, kus Serena elas, ei olnud küll prestiižne, kuid see-eest vaikne ja küllaltki rahulik. Parem oleks Davidit enda elamisest kaugemal hoida.

      Miks ta küll sellega nõustus, et mees talle täna hommikul järele tuleb? Kuidas õnnestus mehel ta ära rääkida? Mispärast nõustus ta meest uue elukoha leidmisel abistama?

      “David on lihtsalt minu valvsuse uinutanud ja suutnud sisendada ohutusetunde. See on vale!” ütles Serena endale, seistes jaheda veejoa all.

      Juba õhtusöögi ajal polnud mees talle enam seksuaalseid vihjeid teinud ning see rahustas. Siis oligi David palunud abi korteri leidmisel. Serena tunneb ju linna paremini kui mees, kes on siin vaid läbisõitude ajal viibinud.

      “Kas ta kasutas ära minu hooletuse või olen ise rõõmus selle üle, et saan temaga rohkem aega veeta?”

      Sisehääle skeptilisust ignoreerides seebitas Serena keha, ajades raevukalt vahtu nuustikuga mööda keha laiali. Suurepärane seep peab pehmendama nahka ja hingeseisundit. Kogu öö vähkres ta fantaasiast ja meenutustest kuumadel linadel. Isegi praegu tundus Davidi käsi tema siledat keha hellitavat… Serena vedas märja sõrmega mööda puusajoont, siledat rinda ja oigas vaikselt. Dušš tuli kiiresti külmemaks keerata, et kerkinud iha alla suruda. Lükanud kardina kõrvale, hüppas naine dušši alt välja.

      Jutt, et vastandid tõmbuvad, on täiesti õige. Kuid vaevalt võib seda õnneks nimetada. Ere näide selles on Trischa ja James. Nad on üpris erinevad inimesed. Tunnete ajel lõid nad perekonna, kuid pärast kahetsesid tehtut kibedalt. Ka tema suhted Davidiga võivad sellise pettumusega lõppeda. Kõige targem on sellele üldse mitte mõtelda.

      Serena keeras rätiku ümber pea, et juuksed just sellises asendis kuivaksid. Niimoodi moodustasid juuksed lopsaka hobuselakaga sarnanevaid kiharaid. Serena armastas kunstilist korrapäratust. Peale selle ei viitsinud ta kunagi eriti soengu tegemisega vaeva näha.

      Ta riietus roosadesse kapripükstesse ja õlapaeltega särgikesse, millel olid kohaliku kunstniku maalingud, ning tõmbas jalga rihmikud. Serena mõtles erutusega, et varsti on David kohal. Kontoreid, mis elamispinna üürimisega tegelesid, ei avata enne üheksat, kuid mees oli avaldanud soovi temaga koos hommikust süüa. Ta peab ohverdama Davidile kogu laupäeva!

      Serena piirdus harilikult võileibadega. Ta sõi siis, kui tekkis vaba aega. Arvestades firma kiratsemisega, ei tee paha vahelduseks teiste kulul süüa. Las olla see veel üheks tõestuseks sellest, et neil Davidiga on erinevad elud. Asi ei ole ainult finantsides, vaid ka selles, et nad olid saanud erineva kasvatuse ning praegu liiguvad erinevas sotsiaal- ja kultuurisfääris. Mees külastab ooperit – Serena kohalikke baare, kus esinevad tema sõbrad kitarristid. David sai magistrikraadi, püüdes saavutada veelgi enamat.

      Serena õppis ärikorraldust selleks, et saada aimu reeglitest, mida pärast rikkuda. Kui Serena ei oleks pidanud üle elama katsumust vanemate lahutuse näol, jätkuks tal ikkagi kainet mõistust, saamaks aru sellest, et ta ei sobi Davidile. Tiffani – seda küll! Aga too naine on ju Bostonis ning nende suhe on läbi. Aga Serena on siin, koos Davidiga.

      Muidugi võib veeta mehega terve päeva, et teda kui sõpra aidata. See on pea sama, mis veeta päev koos Alisoniga. Kuid mida teha seksuaalse tõmbega?

      Serena mõtisklused katkestas koputus uksele. Neiu tuli akna alt ära ja läks esikusse.

      “Tere hommikust!”

      David tervitas reipalt naeratades ja ulatas Serenale pakikese, millest eritus magusat, erutavat aroomi.

      “Tõid ikkagi süüa?”

      “Ma ju lubasin sulle,” vastas mees jalalt jalale tammudes ja justkui imestades, miks tal ei paluta sisse astuda.

      “Jah, aga ma arvasin…” venitas Serena hajameelselt.

      Ta on ikka tore küll! Jumal, anna jõudu endaga toime tulla ja vastu pidada.

      “Vabandust, astu sisse.”

      Mees sisenes, teadmata, kuhu minna. Ta seisis vaikselt, vaadates kujuteldamatult siniste silmadega Serenat.

      “Loodan, et sul midagi selle vastu ei ole, et üksinda otsustasin? Tahtsin sulle väikese ja naljaka üllatuse teha.”

      “Oled niigi üllatusi täis,” pobises neiu.

      “Ka sina, Serena, oled ettearvamatu!”

      Huvitav,