Anonüümsed logistikud. Kevin ja bidee. Katastroof. Armin Kõomägi

naise silmis pisimatki tunnustust. Olgu selle tunnustusega kuidas on, tühja sest emotsioonist. Aga ma tundsin, et mu naine lihtsalt ei mõista mind. Tema, kes paneb pesumasinasse pulbrikoguse, millega võiks puhtaks küürida kolme jalgpalli meeskonna pesu, tema, kelle juuksekarvad ummistavad meie kraanikausi ja vanniäravoolu, sest ei suvatse kammida prügikasti kohal, tema, kes viskab ära kartulikoored, millest võiks söönuks saada meie naabrite kõik neli last, tema, kes tassib poest kokku terve tonni kreeme, et siis pool nendest pirtsutades minema visata, tema, kes klõpsutab telekapulti sellise sagedusega, et ma ei mõista, mida teevad teletupsud Urmas Oti vestlussaates ja millises rallitiimis sõidab järgmisel aastal Marje Aunaste. Tema ei mõista mind. Mamma mia!

      Olgu. Ka selle vaikse mõistmatusega võis leppida, aga ühel õhtul ületati seegi piir. Istusin diivanil ja jälgisin telekast saadet kaskadööride trikkide ettevalmistusest. Nad on seal üsna tasemel kutid, aga mõnikord läheb ikka mõni mutter või poldike meelest ja siis korraldavad nad meeldejäävad kaskadöörimehe matused. Istusin ja tundsin kahte asja: vajadust urineerida ja janu. Ootasin reklaamipausini, siis tõusin, haarasin vasaku käega laualt alla poole joodud õlleklaasi ja suundusin wc poole. Köök asus wc-st meetri jagu edasi. Teel kempsu avasin parema käega püksiluku ja tõmbasin oma liikme välja. Kuna wc uks oli lahti, siis nägin, et ka prill-laud oli üles tõstetud asendis. See andis mulle olulise ajalise eelise, kuna sain sulgurlihase vabaks lasta juba paar sammu enne poti ete seisma sättimist. Nii ka toimisin. Lisan veel, et kogu selle toimingu ajal rüüpasin ma käigu pealt õlleklaasi tühjaks. Loomulikult läksid mu arvestused täppi. Uriinijuga, mis purskus mu liikmest just viimase sammu ajal, jõudis täpselt õigel ajal õige sihtmärgini jätmata potiservale ainsamatki märget hooletust möödalaskmisest. Kui wc-st rahulolevalt väljusin kohtasin köögiuksel seisvat naist. Tal oli suu ammuli ja pilk ähmane. Möödusin temast, et premeerida end külmikust uue õllega. Naine seisis tardunult seljaga minu poole. Valasin õlle oskuslikult klaasi, nii et vahu paksus püsis pidevalt kahe kuni kahe poole sentimeetrine. Ja siis ta hakkas rääkima. Ta lausus, et oli mind kui aegluubis näinud. Näinud kuidas ma tulin nina õlleklaasis, kuidas samal ajal mu valvas silm wc-d mõõtis, kuidas ma oma liikme püksist urgitsesin ja, issand halasta, kuidas kollane juga lendas mu tilli otsast välja, ja kuidas ta kartis, et ma lasen üleni täis nii põranda, kui seinad, kui ka tema enda, aga kuidas see juga siis viimasel hetkel kõrge kaarega poti sulpsatas. Ta oli nii vapustatud, et ei saanud kogu õhtu jooksul sõnagi suust.