Ajastaja. Peep Ilmet

jastajaKulgaastaLiivi aastaLiivingudMeelemõlgutuseks

      AJASTAJA

Tahtes kuhugi kaugele…

      Jää sulab ennäe

      nii siriseb nireke

      kaevusilmaveeks.

Avinurme…

      Suurvee sulinais

      koevad avid nurmele

      koduse nime.

Viljapuuaias ei tea mida oodates…

      Vaevalt pudenes

      juba uibuoks viipas

      jumalaga jää.

“…Kuhu mullused lumed said?..”

      Allikasilmas

      jahib vesilik vilkalt

      toonatalvist lund.

Musttuhandeid naeratusi teades…

      Esimene lõo

      teeb lõõritades meele

      ytlemata hääks.

Yle nõmme…

      Lõolõõri saatel

      inimluupindudel käid

      syda täis torkeid.

Mine võta kinni…

      Hiirekõrvul kõiv

      lõolõõri ei kuulegi

      kõrvad vaiku täis.

Pää pööritab…

      Vihmast või lõhnast

      lehed kaasikus liikvel

      või tont seda teab.

Nuudasjärve viiren…

      Visilahäitsme’

      satava maalle maha

      saiva’ki kodo.

Sõprade meelekindlust imetledes…

      Ploomikivike

      kruusakivikeste seas

      hiljuksi viljub.

Kevadkurvastades…

      Suislepa õied

      matab langeva lume

      hilinemine.

Mõeldes Raadi kalmistule, isale teiste seas…

      Leinaliivikul

      sireliõiepilved

      varjamas varje.

Nii lyhidalt kui võimalik…

      Õis

      koduneb

      maas

Muinasmaa väraval…

      Näe kuldking õitseb

      eile siugles siin nastik

      kaarnakivi suus.

Tupelkäijatar…

      Jaanikutydruk

      silm lausa metsa poole

      võta või jäta.

Jaaniõhtul purjuspäi…

      Lõkkekumadest

      pimeneb laas – varjates

      sõnajalaõit.

Ylekavaldatult mossitades…

      Pinina saatel

      kaob sääsk silmist teisale

      kandes katseverd.

Mõeldes sygava austusega Porgandi-pere igapäevasest lõppematust tööst…

      Yks must pilv läks siit

      märg on nyyd mets tee hein loog

      meel on must mis must.

Vana aedniku ohe…

      Ilmast ilma veel

      ikka mullas mu sõrmed

      murdumiseni.

Mõeldes nälja kurjale näole…

      Põuapäikse pilk

      kaetab kaevude silmad

      sandil suleb suu.

Mõeldes kõikide igapäevasest leivast…

      Põualongus hein

      seisab kui varjusurmas

      surma vari yll.

Peenralt maasikaid korjates…

      Keskpäevalõõsas

      yks varjunud kastetilk

      viivitab veidi.

Hukkunuid meenutades…

      Tomp merevaiku

      veereb lainest liivale

      verevaiku kus!

Metskyla poest tulles…

      See sajune öö

      ravis praod põllupeenralt

      murekortsud näost.

Kolm kaunist sõna…

      Peipsi järv õitses

      kolm sõna sain liivale

      siis tuli laine.

Meelega mõista…

      Rukkililleõis

      suitsupääsukese lend

      taevas maa kodu.

Ammendavalt ammendamatu…

      Sini – must – valge

      pääsu lendu jälgiv silm

      Jumal Maa Valgus.

Lend mööda õhu liivapaberit…

      Mesilind jõuab

      õitsva lõhmuse juurde

      lõppude lõpuks.

Pajuvitsakesega sõrmede vahel…

      Risti yle tee

      tallab sipelgarodu

      inimkeelujoont.

Kes otsib kohta kus ta saab…

      Rukkiräägu rõkk

      hull tulitöö naer rukkis

      kodus kustund kirg.

Noil imelisil hommikuil…

      Seitse veepiiska

      helkleb ämblikuvõrgul

      hingumiseni.

Kõik nõnda põgus…

      Vihmapiisk haihtub

      juustelt laubalt põselt peolt

      tahes-tahtmatult.

Oh iga tähesaju aegu…

      Kuusirbi lõikest

      pudeneb põimukuu öös

      tähtedeteri.

Öökylmakartuses…

      Tasahiljuksi

      sirutab end kastehein

      kastes veel jootvas.

Vilja lamandumist peljates…

      Pihelgas punab

      tormiks ässitab tuule

      nyyd nukrutsev nälg.

Läänemere laugel rannal…

      Loodetuul surub

      luitemännid maadligi

      taeva kõrgele.

Laiulapikesel…

      Kylm kõrge laotus

      männid kooldund maadligi

      vahe kõik täis tuult.

Ikka otsides vanadest raamatutest…

      Kesk