Empaatia – see on ümbrusesse sissetundmis- ja kaasaelamisvõime, kaaslaste mõistmine, ilma milleta inimene ei saa olla emotsionaalselt intelligentne. Nagu kõigi võimete juures, omavad ka empaatia arengus tähtsust pärilikud ja mitmesugused keskkondlikud tegurid, kasvatus, matkimine ning samuti haigused. Käesolevas raamatus on antudki ülevaade empaatiast arengulises kontekstis ja välja toodud ka rida harjutusi, mis aitavad kaasa eelkooliealise lapse empaatia arengule. Teoreetiline ülevaade paneb kindlasti sügavamalt ja laiemalt mõtlema nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid lapse käitumise üle ja rohkem tähele panema, mil määral laps on võimeline empaatiaks, sest selle põhjal saab järeldusi teha ka tema tunnetusliku, emotsionaalse ja moraalse arengutaseme kohta.
Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus-Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud elavhõbedast püssikuuli ning tõrjuda jääkarude rünnakud musta püssirohu kaugjuhitava plahvatusega.
Ülo Mattheus (sünd. 1956) on mõtleja, kelle varasematele romaanidele Kuma (1989) ja Läheb ega peatu (1996) on ette heidetud liigset keerukust. Siinne kogumik näitab, et ta võib end ka lugejasõbralikumalt väljendada. Enamik kogumikku koondatud artiklitest on ilmunud viimastel aastatel Delfis ja nende teemade spekter ulatub seinast seina, elu mõttest poliitika roosamulliliste telgitagusteni. Raamatusse on lisatud ka varem ilmumata tekste. Ühes India kloostris astus mõned aastad tagasi ta juurde kirsipunases rüüs buda munk ja küsis ilma sissejuhatuseta: Kas sa oled õnnelik? See oli nii ootamatu, nii segadusse ajav, et selle küsimuse üle on Mattheus mõtisklenud siiani. Võib-olla annab see võtme ka tema vägagi eripalgeliste kirjutiste mõistmiseks
See on reportaažiraamat kohtadest, kuhu olen Venemaal sattunud alates 2007. aasta jaanuarist, kui asusin seal tööle Eesti Päevalehe väliskorrespondendina. Põhiliselt on need lood Siberist ja Kaukaasiast, kus olen kõige rohkem käinud. Seadsin eesmärgiks näidata just Venemaa provintside elu. Kuna Moskva on midagi muud kui ülejäänud Venemaa, siis olen Moskva raamatust teadlikult välja jätnud. Ainus Moskvas toimunud sündmus on Eesti saatkonna piiramine Kremli-meelsete noorteliikumiste poolt aprillis-mais 2007.
Lugu kapten Anoton Irv VIIIst, meie Vabadussõja kangelase 8. kloonitud teisiku kasvamisest inimese ja sõdurina ligi tuhat aastat pärast meie aega. Tegu on Leo Kunnase kirjutatava ulmetriloogia esimese osaga.
17-aastane Rain teeb vale otsuse, kui juhiloata autorooli istub. Süütuna tunduv olukord saab traagilise lõpu ja viib poisi noortevanglasse. See on põnev lugu maailmast, kuhu sattuda ei taha keegi, aga kus olles tuleb enda eest välja astuda. Lisaks Rainile seiklevad selles loos ka raamatust Kõik poisid ei kasva suureks tuttavad tegelased Jan ja Silver. Ootamatult põimuvad kaks täiesti erinevat maailma – sõbrad satuvad sündmuste keerisesse, mis paneks keema iga poisi vere.
Ahoi, ristirahvas! Siin on teile veidi kristlikku kirjandust! Ostke ja palvetage! Sest mis kodu see on, kust puudub jumalasõna? See pole kodu, vaid patupesa! Seda raamatut peab pereisa enne igat söögikorda valju häälega ette lugema ja kui mõni laps ei kuula ning tooli peal keerutab, siis ma saadan talle vistriku kintsu peale! Aamen! Jumal, taevane valitseja
Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis. Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus. Andres Laasik
Dorfi on väike saar Läänemeres, kus ühe suve jooksul toimub saareelanike elus mitmeid tulevikku määravaid sündmusi. Panoraamse külaelu kujutuse keskmes on kirglik armastuslugu, mis jõuab sügise saabudes oma loogilise lõpuni. Peeter Urmi kujutuslaad on ka selles teoses jõuline ja lugejat köitev.
Teet Kallase 80-ndatel kirjutatud romaan räägib keskea künnisel oleva igati keskmise eesti mehe elumuredest ja loomulikult ka väikestest rõõmudest. Peategelase eneseotsingud ja mälestuskillud teevad otsekui mosaiikse läbilõike teda ümbritsevatest kaasaegsetest ning olustikust. Loomulikult ei puudu loos ka ka kõvaltänava kaunitar kes… (aga sellest loeb igaüks juba ise).