Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMetsiku südame ligi
Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi võimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on öeldud, et ta nägi välja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf. Seal, kus on kahvatu näoga hetked, oimetud seinad, kus hämarad ruumid lainetavad minestuse äärel, hägused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia üks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispector, oma lugeja viib. Romaani peategelase, isepäise Joana metsik süda aimdub tema sisekaemusest ning tundmustest, mida ümbritsevad inimesed ja elusündmused temas tüdrukupõlve, armumise ja abielu jooksul äratavad. Tundmatu 23-aastase noore naise avaldatud romaan tekitas ilmudes oma uudse ja väga isikupärase stiiliga tõelist sensatsiooni ning andis kirjanikule hüüdnime Orkaan Clarice. Lispector sündis Lääne-Ukrainas, kuid juutide massilise tagakiusamise tõttu oli perekond sunnitud põgenema ning emigreerus Brasiiliasse, kui Clarice oli kaheaastane. Tema tuntumate teoste seas on novellikogumik „Peresidemed”, romaan „G.H. passioon” ning veidi enne surma ilmunud „Tähetund”. Kirjanik loob oma teostes unenäolise maailma täis ähma, tavatuid võrdlusi, segaseid sõnu; aeg on segi paisatud, asjad ja tegelased ilmuvad ootamatult, muudavad kuju, moonduvad ja segunevad üksteise sisse. Juba esikteoses „Metsiku südame ligi” (Perto do coração selvagem, 1943) on esindatud Lispectori loomingu eriomased jooned: kiretu sisekaemus, argisuse analüüs, õõvastav neutraalsus, poeetiline ja võõrastav keelekasutus.
Mängu lõpp
XX sajandi Ladina-Ameerika buumi vaieldamatu suurkuju argentiinlane Julio Cortázar (Brüssel 1914 – Pariis 1984) on eelkõige lühiproosa meister, aga ka buumi üheks peateoseks peetava, läbinisti eksperimentaalse ja mängulise romaani „Keksumäng” autor. Eesti keeles on Cortázarilt seni ilmunud kogumikud „Tseremooniad” (1984) ja „Salarelvad” (2011). Käesolevas jutukogus „Mängu lõpp” (1956) jõuabki Cortázar oma tõelise olemuse – mänguni. See tekst võiks samahästi olla Cortázari manifest: mäng on inimelu üks eesmärke ning üks olulisemaid komponente. Autori mäng avab portaali maagilisse reaalsusse, millesse pilku heita on võimalik vaid mängus teadlikult osaledes. Nendes jutustustes reaalsuse ja fantastika piirimail haarabki Cortázar ka lugeja lausa häbitul viisil endaga kaasa mängima.
Uno Naissoo. Põgene, vaba laps!
Uno Naissoo, andeka helilooja, mitmekülgse muusiku, džässifestivalide korraldaja, muusikaõppejõu, mitmete ansamblite organisaatori ja juhi elutöö ei vaja pikki ja igavaid akadeemilisi ülevaateid ega kommentaare. Tema eest kõneleb tema looming, tema ideed elavad edasi arvukates õpilastes ja nende loomingus, tema algatatud ürituste jätkuvuses ja populaarsuses. Tema säravat, alati heatahtlikku ja leebet isiksust tundsid ja mäletavad paljud. Mälestuskildudest koosneb seegi, Eesti levimuusika grand old man’i Valter Ojakääru ja tema poja, samuti tuntud muusikapublitsisti Jaak Ojakääru koostöös valminud raamat, mis võimaldab pilguheite ka Uno Naissoo elu neisse soppidesse, mis seni on laiema üldsuse eest varjule jäänud.
Intelligentsuse psühholoogia
"Intelligentsuse psühholoogia" on raamat sellest, kuidas ja miks erinevad inimesed oma vaimsete võimete poolest ning miks need erinevused on olulised. Toimetanud René Mõttus, Jüri Allik ja Anu Realo 10. juunil 2011 esitlevad Tartu Ülikooli teadlased TÜ Kirjastuselt ilmunud uut raamatut "Intelligentsuse psühholoogia". Raamat kõneleb sellest, kuidas ning miks inimesed erinevad oma vaimsete võimete ehk intelligentsuse poolest ning millised on nende erinevuste tagajärjed inimestele endile ning ühiskonnale laiemalt. Pole kahtlust, et inimeste intelligentsuserinevused on psühholoogia ning ühiskonna üks põletavaimaid kokkupuutepunkte. Selle tõenduseks on arvukad raamatud ja artiklid, mis lahkavad inimeste intelligentsuserinevuste sotsiaalset tähendust ning veelgi arvukamad – ja tihti väga häälekad – vastukajad neile kirjutistele. Eesti keeles on seda teemat siiani paraku häbiväärselt vähe kajastatud. "Intelligentsuse psühholoogia" täidab selle lünga, püüdes ühel või teisel moel vastata enamikule olulisematest inimeste intelligentsuserinevustega seotud küsimsutest. Raamatu autorite hulka kuuluvad enam kui kümme Eesti teadlast, kes ühel või teisel moel on seotud intelligentsuse uurimisega või selle tagajärgedega. Seetõttu ei sisalda raamat vaid ühte “tõde” selle vastuolusid tekitava teema kohta, vaid on süntees erinevate teadlaste teadmistest ja vaadetest sellele.
Käsk tappa
„Käsk tappa” on James Dashneri populaarse triloogia („Labürindijooksja” ja „Põlenu katsed” – eesti keeles 2014, ning „Surma ravim” – eesti keeles 2015) eellugu, mis leiab aset 13 aastat varem, enne kui moodustati MOOLOK ja ehitati labürint. Päikeseplahvatused on tapnud suurema osa rahvastikust ja nüüd levib maailmas viirus, mis täidab inimese mõrvarliku raevuga. Lõpp on alles algus ja kõige hullem ootab ees.
Kuus kuud kuumust. Estcoy missioon Afganistanis
Enne järjekordse patrulli algust valdab sind alati pisike ärevus või hirm – suuremalt jaolt pelgad astuda isevalmistatud lõhkekehale –, kuid kontrollpunktist väljudes ei mõtle sa enam muule kui vaid ülesande täitmisele. Sa ei kuuletu sealjuures mingile massoonimaffiale ega poliitikule, vaid oma jaoülema käskudele ja korraldustele. Ühel hetkel avab vaenlane su üksuse pihta tule, püüdes teid tappa. Ta ei soovi, et sina oma kaaslastega külaelanikele eluliselt vajalikku veetruupi parandama saabunud ehitajaid julgestaksid. Samas kohalikud olidki ise need, kes põllu niisutussüsteemi parandamist palumas käisid. Lahingutegevuses ei ole sa tõesti mures demokraatia pärast selles riigis. Tulistades vaenlase suunas, on tähtsaim sinu enda ja kaaslaste tervis ning täitmist vajav ülesanne. * * * Martin Kukk on sündinud 1976. aastal Tapa linnas. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima tollase Riigikaitse Akadeemia sõjakooli, kust ta suunati haridusteed jätkama Saksamaa Liitvabariiki. Ta lõpetas Bundeswehri ülikooli, soomusvägede kooli, sõjakooli ja hiljem ka Saksa armee kindralstaabikursuse. Major Martin Kukk on teeninud Eesti Kaitseväe Scoutspataljonis ja Maaväe Staabis ning osalenud kahel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis. Alates 22. oktoobrist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoni ülem.
Pimeda mehe aiad
Käesolev romaan on seni luuletajana tuntud Kaur Riismaa (1986) esimene proosateos. See on impressionistlik vaade eludele ja hingedesse läbi klaaskuuli, mis kapriisselt värvib, suurendab, mahendab vaatenurka. Kaur Riismaa debüteeris 2011. aastal luulekoguga „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“, (kirjastus Jumalikud Ilmutused). 2014. aastal ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest sai ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Romaan „Pimeda mehe aiad“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Dorian Gray portree
> Oscar Wilde’i lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge igavese nooruse ja ilu saavutamiseks, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal 1890 märgatava skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.
Omal häälel
Kuigi käesolevas raamatus räägitakse ka president Toomas Hendrik Ilvese elust ja tõekspidamistest, ei ole tegemist eluloo- ega mälestusteraamatuga. Iivi Anna Masso poolt kirja pandud kõneluste eesmärk on tutvustada ja avada lugejale Ilvese mõtlemist võimalikult mõistetavas vormis. Raamat esitleb Ilvest kui riigimeest ja mõtlejat, aga ka kui inimest ja huvitava taustaga eestlast. Seetõttu räägitakse nii Rootsis kui USA-s möödunud aastatest, tööst Raadio Vaba Euroopas, Eestisse naasmisest, arutatakse Eesti praeguse hetke sõlmprobleemide ja tulevikuväljavaadete üle. Tekst on varem ilmunud sarnasel kujul soomekeelses raamatus "Omalla äänellä", mis avaldati 2011. aasta sügisel. Raamat sisaldab nii erakogust kui pressilt pärinevaid fotosid.
Imaago
Laiahaardeline portree inimestest, nende erinevatest iseloomudest ja saatustest ajaloo tõmbetuultes. Raamatu peategelased on kolm lähedast sõpra, muusik, fotograaf ja luuletaja. Ajaliseks raamiks on Jossif Stalini ja Joseph Brodsky surmade vaheline periood. See on tõeline põlvkonnaromaan, kus on palju tegelasi, suhteid, sündmusi ja kõike seda, millest kokku koosnebki elu. Ljudmila Ulitskaja (snd 1943) on kaasaja populaarsemaid ja auhinnatumaid vene kirjanikke. Tema raamatutest on eesti keeles varem ilmunud „Lõbus matus“, „Kukotski juhtum“ ning „Medeia ja tema lapsed“.