Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OURotipüüdja
Purkissi töö on sirgjooneline. Ajada luureteenistuste agentide jälgi, kes võtavad pistist, sooritavad roimasid või kuritarvitavad muul viisil ametipositsiooni. Ja panna õiglus maksma. „Sirgjooneline” ei tähenda kerget… Kui ülejooksikust endist Briti meisterspiooni Fallonit märgatakse Tallinnas Vene ja Eesti presidentide ajaloolise tippkohtumise eelõhtul, saadetakse Purkiss asja uurima ning ta avastab vandenõu, mis ähvardab lõhestada Euroopa ja kogu maailma. Aga Purkissil on Falloni jälitamiseks ka isiklik põhjus. Neli aastat tagasi mõisteti Fallonile eluaegne vanglakaristus Purkissi kihlatu tapmise eest, selle mõrva tunnistajaks oli Purkiss ise. Nüüd, kui algab võidujooks ajaga enne võimalikku katastroofilist konflikti Venemaa ja Lääne vahel, peab Purkiss reetmistest ja ootamatust vägivallast ümbritsetuna talitsema oma kättemaksujanu, et tagada maailma – ja enda – ellujäämine. Lugejad on „Rotipüüdjat” kirjeldanud kaasakiskuva spioonipõnevikuna, mille suurepärase koreograafiaga märulistseenid mõjuvad lausa peadpööritavalt. See romaan, korraga adrenaliiniküllane seiklusmärul ning karm detektiivlugu, paljastab spioonide maailma, kus motiivid ja teod on haruharva mustvalged. 248 lk
Abielurikkumine
Brasiilia kirjanik Paulo Coelho (snd 1947) on maailma üks menukamaid autoreid. Tema teoseid on tõlgitud 80 keelde ja neid on müüdud üle 165 miljoni eksemplari enam kui 170 riigis. Enne lõplikku pühendumist ilukirjandusele töötas ta aja- kirjanikuna. Ta on kirjutanud ka näidendeid ja laulusõnu Brasiilia muusikutele. Coelhole tõi rahvusvahelise kuulsuse romaan „Alkeemik”. Mitmed tema teisedki raamatud – „Palverännak”, „Veronika otsustab surra”, „Accra käsikiri” – on puudutanud inimeste südameid terves maailmas. Coelho on saanud arvukalt rahvusvahelisi kirjandusauhindu. Alates 2002. aastast kuulub ta Brasiilia Kirjandusakadeemiasse ning on 2007. aastast ÜRO rahusaadik. Linda on kolmekümne ühe aastane ja tema elu näib kõigi silmis täiuslik: tal on armastav abikaasa, hästikasvatatud lapsed, töö prestiižikas ajalehes ja uhke eramu Genfis. Ometi ei suuda ta ühel hetkel enam õnnelikkust teeselda, kui märkab, et ei tunne tegelikult muud peale üha kasvava apaatia ja ükskõiksuse. Ühel päeval aga kohtub ta kooliaegse kallimaga. Jacobist on saanud mõjukas poliitik ning teda intervjueerides tärkab Lindas miski, mis on ammu unustusse vajunud: kirg. Linda teeb kõik endast oleneva, et võimatu armastus võimalikuks saaks. Et aga tõelist õnne leida, peab ta leidma tee iseenda sügavama sisemuseni.
Saja sammu teekond
Vanaisa tagasihoidliku restorani kohal asuvas korteris sündinud Hassani esimesteks elukogemusteks saavad karrikala lõhn, käigud kohalikule turule ja koos emaga võrratute gurmeetoitude maitsmine. Ent kui juhtub tragöödia, mille tagajärjel peab perekond Indiast lahkuma, lohutatakse üksteist suurepäraseid toite valmistades ning jäädakse viimaks pidama väikesesse Lumière’i-nimelisse mägilinna Prantsusmaal. Perekond Haji vallutab Lumière’i tormijooksuga. Nad avavad taskukohaste hindadega India restorani otse üle tänava mainekast Prantsuse restoranist ja täidavad unise külakese India vürtsidega. Kui aga Prantsuse restorani kuulus peakokk madame Mallory immigrandiperele kulinaarse sõja kuulutab, muutub nii külaelanike, madame Mallory kui ka Hassani elu jäädavalt ning saja sammu pikkune vahemaa kahe restorani vahel ei näigi viimaks nii ületamatult pikana. RICHARD C. MORAIS on väljaande Barron’s veebilehe „Penta” ja samanimelise neli korda aastas ilmuva ajakirja toimetaja. Šveitsis üles kasvanud ameeriklasena on Morais suurema osa elust veetnud välismaal. USAsse naasis ta 2003. aastal. Tema sulest on varem ilmunud romaan „Buddhaland Brooklyn”. Morais elab New York Citys. Raamatu põhjal on valminud ka Lasse Hallströmi menufilm, peaosades Helen Mirren, Om Puri, Manish Dayal ja Charlotte Le Bon: http://www.forumcinemas.ee/Event/299845/ 240 lk
Rööpalt maas
Kriminaalpolitseinik Thomas Ravnsholdt, hüüdnimega Ronk, on saadetud haiguspuhkusele pärast seda, kui tema armsam Eva sissemurdmise käigus mõrvati. Täis enesesüüdistusi Eva surma eest, on Ronk otsinud põgenemist oma vanal paadil Christianshavni kanalis. Siin elab ta koos Møffega – vanaldase inglise buldogiga, kellel on kroonilised kõhuhädad. Ronk kistakse oma leinast välja, kui üks lähedane sõber palub temalt abi ühe paar aastat varem jäljetult kadunud noore neiu leidmisel. Uurimine sunnib Ronka pöörduma tagasi oma vanale töökohale ja sukelduma Kopenhaageni allilma. Siin viitab kõik sellele, et neiu on müüdud paadunud kurjategijale Vladimir Slavrosile, kellel on terves Euroopas bordellide võrgustik. Jäljed viivad Stockholmi, põrgust mustemasse paika, ning Ronk peab vastumeelselt teele asuma. Võidujooksus ajaga püüab Ronk välja selgitada, kas neiu on ikka veel elus. Kuid tema uurimist komplitseerib mõrtsukas, kes on aastaid Stockholmis laastanud. Sadist, kes paneb oma ohvreid Stockholmi lammutusplatsidele välja ning kes on nüüd endale välja valinud järgmise ohvri. 256 lk
Lady Almina ja tegelik Downton Abbey
„Lady Almina ja tegelik Downton Abbey” pajatab elust Highclere’i lossis, kus leiab aset populaarne telesari „Downton Abbey”. Peategelaseks on lossi üks kõigi aegade tuntumaid elanikke, leedi Almina, viies Carnarvoni krahvinna. Põneva loo Highclere’i rikkalike arhiivimaterjalide põhjal on kokku pannud praegune krahvinna Carnarvon. Nii nagu leedi Cora Crawley filmis, oli ka leedi Almina rikka mehe tütar. Töösturi ja pankuri Alfred de Rothschildi päratu varandus päästis krahv Carnarvoni esiisade kodu, kui 19-aastane Almina 1895. aastal krahvile mehele läks. Lugeja saab suurepärase ülevaate nii tolle ajastu ühe mõjukama perekonna elust kui ka lossis töötanud arvuka teenijaskonna tegemistest. Esimese maailmasõja ajal rajas leedi Almina lossi haavatud ohvitseridele laatsareti, mille ta hiljem Londonisse üle kolis. Tema valitsusaeg lossis lõppes 1923. aastal koos krahvi surmaga. 280 lk
Täie hooga. Jalgrattaga Iirimaalt Indiasse
Kui Dervla Murphy oli kümneaastane, kingiti talle jalgratas ja atlas ning juba paari päeva pärast kavandas ta salamahti reisi Indiasse. 1963. aastal asus ta kolmekümne ühe aastasena viimaks teele, ja see raamat põhineb päevikul, mida ta igapäevaselt pidas rattamatkal läbi Pärsia, Afganistani ning üle Himaalaja mägede Pakistani ja Indiasse. Üksik naisterahvas jalgrattal (revolver püksitaskus) oli pea ennekuulmatu sündmus kõikjal, kuhu ta läks, äratades tohutut huvi. Ta ei lasknud end heidutada ehmatavatel lumekogustel, peletas oma 25-kaliibrilisega Bulgaarias näljaseid hunte ja Pärsias kiimalisi kurde, suhtus märkimisväärse leidlikkuse ja täieliku kartmatusega hädaohtudesse ning äärmistesse ebamugavustesse. Kuna seitsmekümnendateski eluaastates on ta reisinud üsna samas stiilis, imetletakse teda tänaseni, ja kohtumine noore Dervlaga tema rändurielu alguses pakub tõelist naudingut.
Soomussüda
Harry Holel on eriline anne pendeldada kõrgete tippude ja sügavate orgude vahel. Kriminaaluurijana on Hole tunnistatud geeniuseks ja elavaks legendiks. Aga medalil on destruktiivne teine pool. Ja ehkki Hole on kuulus, on ta enamasti siiski kurikuulus. Seda nii ülemustele vastu hakkamise kui ka vaibumatu alkoholilembuse poolest. See lembus on olnud talle pigem halb kaaslane ja tõuganud Harryst aastate jooksul eemale need inimesed, keda ta kõige rohkem armastab. Süütunne käib Holel varjuna kannul ka tema uues elus ning tal ei jää muud üle kui põgeneda Hongkongi räpastesse oopiumiurgastesse. Samal ajal leitakse Oslos kaks noort naist tapetuna. Nad on uppunud omaenese verre. Kuna poliseil pole ühtki juhtlõnga, juurdlus ei edene. Ainult Harryt suudaks aidata. Peagi mõistab ta, et seisab vastamisi psühhopaadiga, kes paneb tema oskused tõsiselt proovile. Jo Nesbø on (s 1960) on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani “Nahkhiir” suurt menu. Inspektor Harry Holest jutustava krimisarja eest on Nesbø võitnud mitmeid auhindu, raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 9 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud 40 keelde. Viimati on eesti keeles ilmunud Harry Holest jutustavad romaanid “Päästja” ja “Lumememm”.
Üksilduse päevad
Elena Ferrante kohta on öeldud, et ta on Itaalia kõige paremini tuntud „vähetuntud” kirjanik. Viimane osalt ka seetõttu, et tegemist on erakordselt privaatse inimesega, kellest pole peaaegu midagi teada ja keda lugejad pole isegi näinud. Arvatakse, et Elena Ferrante on varjunimi, kes aga edukate romaanide taga peitub, pole siiani teada. Intervjuudes on ta väitnud, et on oma kirjastusele kõige odavam autor, kuna keeldub igasugustest reklaamikampaaniatest. Tema romaan „Üksilduse päevad” tõusis kohe pärast avaldamist 2002. aastal Itaalias raamatumüügi edetabeli tippu, kus püsis terve aasta. Mõni aasta hiljem vändati sellest ka film. Lugu kirjeldab tavalise abielunaise järk-järgulist allakäiku, kui ta mees ta kahe väikese lapsega maha jätab. Minategelane leiab end oma koduseinte vahele lõksu püütuna ja on sunnitud oma hirmudele näkku vaatama, et kuidagi mõistuse juurde jääda ja oma eluga edasi minna.
Kellavärgiga ingel. Põrgu sõdalased I raamat
Lightwood, Wayland, Herondale, Penhallow… Nimed, millega Cassandra Clare’i “Surmava arsenali” sarja lugejad on juba tuttavad, ilmuvad selles romaanis jälle nende ette – muutunud on ainult aeg ja koht, kus hargneb teose sündmustik. Nefilimide varasema põlvkonna võitude ja kaotuste tunnistajaks on kuninganna Victoria aegne udune London ning sündmuste keerises tüdruk Tessa. Saanud teda kasvatanud tädi surma järel Londonis elava venna saadetud laevapileti, sõidab neiu New Yorgist temaga kohtuma, ent ei leia Nate’i eest. Tessa on ihuüksi võõras linnas, teadmata oma sünget sünnisaladust ning oskamata aimata, et teda jahib tema erilise võime pärast okultistlike ringkondade mõjuvõimsaim isik – kurjakuulutav Magister.
Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?
Bernadette Fox on kurikuulus naine. Microsofti imelapsele Elgie Branchile on ta ülemeelik, lennukas, andekas ja probleemne abikaasa. Teistele emadele kooliväravas tundub ta ohtlik. Disainiasjatundjatele on ta revolutsiooniline arhitekt. 15-aastasele Beele on ta parim sõbranna ja ühtlasi lihtsalt emps. Äkitselt Bernadette kaob. Bee võtab ette teekonna maailma lõppu, et ema üles leida. “Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?” on haarav lugemine: vaimukalt kirjutatud ja väga liigutav lugu ekslevast geeniusest ja ema ning tütre suhetest. “Ahmisin selle raamatu endasse pöörase mõnuga,” on romaani kohta öelnud Jonathan Franzen. Maria Semple töötas 15 aastat Los Angeleses stsenaristina, lüües kaasa tuntud saadete ja seriaalide, nagu Ellen, Saturday Night Live ja Arrested Development valmimisel. Ta elab Seattle’is.