Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUBudapest Noir
Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegiajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros´is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha.Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik ZsigmondGordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsadhakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikasteärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesseurgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkemteda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatukeegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordonsoovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist – sellest ühtaegu hiilgavast jaräpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.„Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirjapandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti.Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevalemõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitablähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavateillegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga javaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusegaliikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- jakohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõigepopulaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud2edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise jasoome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteetipaljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meiliteel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, onpärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneridiplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elabväikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.
Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas
2018. aasta sügisel teen otsuse: enam ma ei looda, et tänasest saab mu elu parim päev, vaid haaran ohjad enda kätte. Jätan kõik, et minna unistuste reisile Ladina-Ameerikat avastama.Pakin väikese seljakoti ja lendan ookeani taha, kus mind ootab neli kuud ja üheksa riiki täis pööraseid seiklusi, ootamatuid kohtumisi ning magusaid õppetunde. Pole ime, et glamuurse elu järele kodumaal ei teki mingit igatsust! Reisi sisse mahub ränkraske teekond läänepoolkera kõrgeima mäe Aconcagua tippu, kohtumine sügaval Amazonase džunglis elava hõimuga ja isegi lummava Antarktika külastamine.Ladina-Ameerikas kogetu teeb mu tänulikuks kõige eest, mis mul on, ning õpetab elu veelgi kirglikumalt usaldama ja armastama.
Jõulud Knights Bridge’is. Seitsmes raamat
Jõuluaja rõõmud ja romantika New EnglandisClare Morgan on valmis uueks alguseks, kui ta kolib koos väikese poja Oweniga Massachusettsi väiksesse Knights Bridge’i linna. Kuus aastat tagasi leseks jäänud Clare asub tööle linna raamatukogu juhatajana. Ta on tänulik sooja vastuvõtu eest, mida tema ja Owen saavad, ning tunneb tõelist rõõmu, valmistades raamatukogu ette iga-aastasteks pühadeks.
Mälestuste maja. Esimene raamat
HONEY RIDGE’I ROMAANTere tulemast Tennesseesse Honey Ridge’i, kus New York Timesi menuautor Linda Goodnight ootab teid majja, mis kubiseb saladustest ja on tulvil magusaid lubadusi.Julia Presley mälestused emadusest ja abielust on veel värsked – ehkki saatus röövis talt mõlemad juba aastaid tagasi. Enda trööstimiseks peab ta Virsikuaia külalismaja ja laseb ajaloolisel ehitisel armastusest ning perekonnast tekkinud tühimikke täita…
Serotoniin
Michel Houellebecq on kirjutanud: „Ma usun vähesesse, kuid see-eest väga sügavalt. Ma usun piiratud kuningriigi võimalikkusse. Ma usun armastusse.”„Serotoniini” peategelane kiidaks need sõnad kahtlemata heaks. Tema lugu viib meid läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma.Ta räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, nii palju kui see veel võimalik on, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.„Serotoniinis”, mida peetakse Houellebecqi romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks, räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.
Foto
Kui maastikuajaloolane Glyn Peters leiab kogemata foto, millel on jäädvustatud tema varalahkunud naine hoidmas käest kinni teisel mehel, kukub kokku tema senine arusaam minevikust, koos veedetud aastatest ja abielust. Ajaloolasena on Glyni ülesanne lugeda minevikku, nüüd on ta sunnitud professionaalseid uurimisoskusi rakendama enda isikliku ajaloo tõlgendamiseks. Kõikudes emotsionaalse peapöörituse ja sundmõtete vahepeal, asub mees uurima, kes oli tema abikaasa tegelikult. Miks alustas naine kõrvalsuhet? Kas armukesi oli rohkem kui üks? Kas kogu nende ühine elu oli vale? Glyni uurimistöö viib ta meenutustes tagasi Kathi juurde ning naise puudumisest saab tema jõulisem kohalolek mehe senises elus. Kath räägib temaga mälestustes, juhatab tegema uusi avastusi, märkama ebamugavat tõde ja mis kõige häirivam – see tõde räägib rohkem Glynist endast kui tema kunagisest abikaasast. Suurbritannia üheks andekamaks nüüdisaegseks kirjanikuks peetava Penelope Lively 13. romaan „Foto“ on autori signatuurteos, kirjanikukarjääri kõrgpunkt, mis ühendab meisterlikult suurepärase narratiivi ja psühholoogia. Raamat on kui lehekülgede pikkune meditatsioon ajast, mineviku ja tuleviku ristumisest, mälust ja mälestustest ning nende petlikkusest. See romaan räägib kahest abielust, ebakõladest inimeste vahel, mittemõistmise kurbusest ja sellest, mis juhtub, kui armumine on möödas.
Õhku haihtunud
Kunagiste ülikoolikaaslaste seltskond sõidab Londoni valgusesärast kaugele riigi ääremaale, Shetlandi kõige põhjapoolsemale saarele Unstile, et tähistada sõpruskonna ühe liikme abiellumist Shetlandi mehega. Kuid paljutõotavalt ja rõõmsalt alanud puhkusereis saab ootamatu pöörde, kui üks sõpradest kaob, otsekui oleks ta õhku haihtunud. Shetland ei ole London, siin on kõik teisiti – kesksuvine igavene poolvalgus, katkematu tuul, madal ning muutlik taevas ja hoopis teistmoodi inimesed. Ja lisaks neile veel kummitused. Sündmuste käiku sekkub tüdruk, kes uppus Unsti rannal tõusuvette 1920. aastail. Või vähemalt nii see näib.Juhtumit asuvad uurima Jimmy Perez ja Willow Reeves. Neil tuleb lahendada õhku haihtunud naise mõistatus ja ühtlasi püüda kinni kummitus. On see tõesti võimalik, et õnnetult lahkunud lapse hing käib veel nii paljude aastate möödudes elavaid kimbutamas? Või peituvad põhjused ja lahendused lähemal?
Juudas
"Hiljuti meie seast lahkunud Iisraeli ühe tähelepanuväärseima kirjaniku Amos Ozi viimaseks jäänud romaani „Juudas” tegevustik leiab aset 20. sajandi keskpaiga Jeruusalemmas. Peategelaseks on nooruke ülikoolist välja langenud Shmuel Ash, kelle täiskasvanuks sirgumise teekonna keskseks teemaks kujuneb küsimus reetmisetähendusest. Kolides elama vana vaidlushimulise mehe süngesse elamisse, armub noor mees samas majalavasse salapärasesse 40ndates eluaastates naisesse. Ühes sellega hakkab talle aga huvi pakkuma ka naisekadunud isa, mees, keda peeti Iisraeli reeturiks. Amos Oz uurib reetmise tähendust Juuda loosse süüvides. Ta teeb seda mõista soovides, kuristikke ületadas.Joon, mis on omane kogu tema loomingule. Jeruusalemmas sündinud Amoz Oz (1939–2018) õppis ülikoolis filosoofiat ja kirjandusteadust ning töötas hiljem kirjandusprofessorina. Viljaka autorina jõudis ta avaldada 20 ilukirjanduslikku teost, lisaks esseekogumikke. Tema loomingut on tõlgitud rohkem kui 25 keelde. Oz oli Iisraeli-Palestiina konflikti kahe riigi lahenduse silmapaistev toetaja, keda paljud seetõttu reeturiks nimetasid. Kirjaniku vastas, et kannab seda tiitlit auga. Eesti keeles on ilmunud Kalle Kasemaa tõlkes romaanid „Ära ütle, et öö” (Kupar, 1997), „Sumchi” (Kupar, 2000) ja „Minu Michael” (Tänapäev, 2013)."
Armastus ja petmine. Miks me murrame truudust
Abielu on rikutud sellest ajast peale, kui abielu leiutati, ja sama kaua on üritatud petmist ära keelata. Õigupoolest iseloomustab truudusetust visadus, mida abielu võib vaid kadestada.Kuidas peaksime suhtuma sellesse põlisesse tabusse, mis on üldiselt keelatud, aga mida ometi sama üldiselt tehakse? Miks inimesed petavad – isegi need, kes on õnnelikult abielus? Ja mida me „truudusetuse” all täpselt silmas peame? Kas petmiskindel abielu on üldse olemas? Kas petmine võib mõnikord abielule kasuks tulla?Sadade paaridega töötanud terapeut Esther Perel kinnitab, et reetmine teeb haiget, kuid sellest on võimalik paraneda. Truudusemurdmine võib olla uks, mis viib uude abiellu – sama inimesega. Õige lähenemise korral võivad paarid nende tormiliste kogemuste abil kasvada ja õppida, olgu siis koos või eraldi.Perel põimib päriselt juhtunud lugusid teravapilgulise psühholoogilise ja ühiskondliku analüüsiga ning kutsub lugeja kaasa ausale, arukale ja põnevale uurimisretkele mööda tänapäeva abielu keerdkäike.
Sinu laps, sinu valik
"Raamatus “Sinu laps, sinu valik” uurib auhinnatud ajakirjanik Jennifer Margulis tänapäeval tavaliseks saanud praktikaid raseduse, sünnituse ja lapse esimese eluaasta jooksul. Ta tõstatab küsimusi nõuannete kohta, mida jagatakse värsketele emadele ja julgustab vanemaid kahtlema selles, mida neile sünnituseelse ja vastsündinu hoolduse kohta räägitakse. Margulis selgitab, kuidas emade ja beebide hooldus on tihti mõjutatud ärihuvidest ning vaatleb muuhulgas lähemalt järgmisi teemasid:– Miks keisrilõigete arv suureneb- Miks üha enam naisi loobub rinnaga toitmisest- Kuidas mähkmetööstus mõjutab vanemaid potitreeningut edasi lükkama“Jennifer Margulise „Sinu laps, sinu valik“ on uuriva ajakirjanduse suurepärane näide. Küsitledes oma ala tippspetsialiste paljastab ta lõksud, millesse (Ameerika) heausksed lapsevanemad võivad sattuda, tehes otsuseid tervishoiuteenuse osutaja (kas suur või väike haigla, naistearst või ämmaemand, laste- või perearst), ümberlõikamise, vaktsineerimise, rinnaga vs pudelist toitmise või mähkmete valikul.” – Ingrid Kaoküla, 32-aastase staažiga ämmaemand (RM)"