Neli aastat tagasi ilmus arvamuslugu, mis kandis pealkirja "Väike valge riik ja must president". Sellest ajast on Abdul Turay sulest taolisi Eesti elu julgelt ja otsekoheselt lahkavaid arvamusveerge ilmunud hulgi. Oma raamatus võtab ta teema ette põhjalikumalt. Abdul Turay on sündinud 1967. aastal Inglismaal Chelmsfordis ning õppinud Londoni Metropolitani ülikoolis (London Met), New Yorgi osariigi ülikooli Cortlandi kolledžis ja Soomes Tampere ülikoolis. Enne 2008. aastal Eestisse tulekut töötas ta mitmel kohal Briti valitsuse juures, muu hulgas kõnekirjutajana, kes koostas vastuseid ministritele parlamendis esitatud küsimustele. Ehkki Turay on veetnud suurema osa tööaastaid ajakirjaniku ja võrgulehe toimetajana Ühendkuningriigis, on ta saanud reporteripraktikat ka Kaug-Idas, töötades Taipeis ajalehtede Hong Kong Standard ja China News jaoks.
Maakera on peaaegu kolme neljandiku ulatuses mereveega kaetud ja meri on seega inimkonna arengus alati kesksel kohal olnud. Seda nii andide, transpordi, teabevahetuse kui ka strateegilise ülevõimu mõttes. Geoffrey Tilli tunnustatud teos “Merevõim. Teejuht 21. sajandisse” on mõeldud laiale lugejaskonnale – tegev meremeestele, akadeemilistele uurijatele, merenduse õppuritele ja kõikidele, kellele pakub huvi merevõimu muutuv ja otsustav roll 21. sajandil. Raamatu koostamisel on kasutatud laia ringi eriala spetsialistide abi ja nõuandeid. 21. sajandi maailm on globaliseerumise kui inimkonna arengu vältimatu etapi juba omaks võtnud. Üha enam vaadeldakse maailma kui poliitiliselt ja majanduslikult üksteisega püsivalt seotud riikide ja piirkondade võrgustikku, millest sõltuvad nii maailma rahu kui heaolu. Samas on globaliseerumine otseselt merega seotud protsess. Just sellele tõdemusele ongi Geoffrey Tilli raamat üles ehitatud, kusjuures süüvitud on mereväe rolli rahvusvahelisse konteksti. Tähelepanu on koondatud Hiina, Jaapani, India ja Ameerika Ühendriikide mereväe poliitikale maailma üldise mereväearengu kontekstis. Samuti uuritakse tänapäeva merejõudude postmodernset tegevust, nagu korra tagamine, koalitsioonioperatsioonid ja mitmepoolne terrorismivastane võitlus. viitseadmiral Tarmo Kõuts
Kahe lühiromaani põhiteemaks on kultuuriprobleemid, kuid käsitlemist leiavad ka perekonnasuhted ja olme. Kummagi teose väga erinevaid peategelasi vaevavad ligikaudu samad mured, mida autor on mõnikord näidanud humoristliku vaatenurga alt.
Harri pilgutas Joonasele silma, torkas rätiku sees heeringa taskusse ja tegi kööki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii õnnestus Harril heeringas külmkappi sokutada. Ta läks tuppa tagasi ja näitas Joonasele rahulolevalt ülestõstetud pöialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui äkki kostis köögist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid jäid uksel kohmetult seisma. Köögilaual rätiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema sõnatult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks üllatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis õhku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema nõutu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma tõesti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka kõik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju rääkida, kuidas asjalood tegelikult olid.
Sellest raamatust saab Teile suurepärane õpetaja kaunite naistega tutvumiseks ja nende edukaks võrgutamiseks. Sa suudad leida oma teise poole või kui ta on Sul juba olemas, siis olen kindel, et leiad tulevikus oma suhtest enda jaoks nii mõndagi uut ja põnevat.
„Eesti ajaloo raudvara” annab ülevaate Eesti ajaloo kõige olulisematest sündmustest ja liikumistest ning väljapaistvatest isikutest. Õpilasel on võimalik sellega tutvuda lühikese aja ja suhteliselt kerge vaevaga. Õppematerjal aitab aru saada ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest ja vastastikusest mõjust; mõista kultuurilise mitmekesisuse ja demokraatia tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust; õppida hindama üldinimlikke väärtusi.
Ponimaal kuulab Videvikusära läbi akna sisse tulvavat kevadmuusikat. Ta laseb end helidel rokkmuusikat täis unelmasse kanda… DJ näeb Equestria tüdrukuid Kenterloti keskkooli kevadkarnevalil laulmas ja tantsimas ning soovitab tüdrukutel kevadpeo ajaks bändi kokku panna. Tüdrukud asuvad kohe usinalt asja kallale, sest nad tahavad kindlasti endast parima anda! Arvukatest sekeldustest hoolimata laabub lõpuks kõik, sest õnneks teavad Equestria tüdrukud, et edu võti peitub koostöös!
Linna politsei kratsib nõutult kukalt – linnakeses on käibel tulnud valeraha ja keegi ei tea, kes võib võltsimisega tegelev kurikael olla! Lasse ja Maia mõistavad, et detektiivibüroo peab aitama sellele salapärasele loole valgust heita.
Pym Petterson on 11 aastat vana, tal on isa ja ema ja kaksikutest õde-venda Sigmund ja Sanna. Pym (mis kummaline nimi!) tunneb huvi veidrate faktide vastu, temaga juhtub alati midagi, ja tema seltsis ei hakka kunagi igav. Tuntud Norra kirjaniku Heidi Linde humoorika raamatusarja esimeses osas saab Pym ülesandeks kirjutada tõestisündinud loo oma perekonnast. Kuid Pymil ei tule ühtegi head mõtet pähe. Sest tema perekond on ju nii…ÄPARDUNUD!