MREADZ.COM - много разных книг на любой вкус

Скачивание или чтение онлайн электронных книг.

Hull suvi

Mariann Rückenberg

Rõokse on väike õdus alevik, kus kõik üksteist tunnevad. Alevikust voolab läbi oja, läheduses on kaunis järv, järve kaldal rüütlimõisa maalilised varemed. On juunikuu, kummel lõhnab, järv kutsub suplema. Sulnile taustale rivistuvad romaani noored kaunid põhitegelased Maiki ja Teet, Merka ja Rolts; lisaks veel vanatädi Saima ja hulk teisigi aleviku asukaid, üks värvikam kui teine. Selles loos on kõige tähtsamad suured tunded. Särtsu ja elektrit jagub noortel põhitegelastel juba silmavaatessegi, rääkimata lähematest kontaktidest. Ent päikeselisse romanssi lisandub tumedamaid toone, kui Eesti politsei narkotalituse uurija Teet avastab üht juhtumit harutades, et sellesse on segatud ka tema naabritüdruk Maiki, kellega ta on Rõoksel suvitades hoolega tutvust sobitanud. Ja siis selgub, et nii mõnigi tegelane on salapärasem, kui oskaks esmapilgul arvata. Mõned minevikuvarjud on aga nii sünged, et pole kindel, kas nendega on üldse võimalik toime tulla.

Armuvalu

Ángeles Mastretta

Liberaalse kasvatusega ning igas ettevõtmises kirglik ja jõuline Emilia Sauri teeb elus valikuid, mis XX sajandi alguse Mehhiko meestekeskses maailmas on lausa ennekuulmatud: ta võtab vabaduse armastada kahte meest, laseb end haarata revolutsiooni- ja sõjakeerisesse ning pühendab elu oma suurele kutsumusele – arstiametile. Emilia on moodne Ladina-Ameerika naine, kes pöördub ühtviisi nii kaasaegse kui traditsioonilise meditsiini poole ning tegutseb ühesuguse loomulikkusega nii New Yorgis kui ka kõige kehvemas Mehhiko kolkakülas. Ángeles Mastretta kuulub silmapaistva Mehhiko autorina kaheldamatult Ladina-Ameerika kirjanduskaanonisse, oluline on ka tema tegevus naiste õiguste eest seismisel. Ligi kahekümnesse keelde tõlgitud romaani „Armuvalu“ eest pälvis Mastretta 1997. aastal esimese naisena Ladina-Ameerika tähtsaima kirjandusauhinna, Rómulo Gallegose preemia, mida antakse välja aasta parima hispaaniakeelse romaani eest.

Vana aja ütlemisi – ropu suuga lausumisi

Leelo Kassikäpp

Rahvasuus liigub igasuguseid lugusid, ka uskumatult roppe. Tuleb välja, et meie esivanemad ei olnud sugugi nii ontlikud, kui arvata võiksime. Leelo kogus kokku rahvasuus liikunud ütlemisi, lõbusaid lookesi, lorilaule ja kahemõttelisi krutskitega mõistatusi. * Ega metsa puid kaasa võeta. (Kui ilma abikaasata peole mindi). Viska maha, muidu kukub. Kes on loodud orjama, see orjaku hea meelega! Tee puust ja punaseks. Puhas kui prillikivi. Kui pole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. Tramm nr.11, ehk – kõnni jalgsi. * Harjutamine teeb harjutajaks, aga meistriks sünnitakse. Ära sitta sega – hakkab haisema. Kes öösel tilli liigutab, see päeval hälli kiigutab. Kiirustama peab aeglaselt. Tulgu taevast kasvõi pussnuge. Läbi siidiussi munni. (Kui midagi väga raskelt või aeglaselt tuli) Hädas nagu mustlane mädas. Valega ei jõua kaugele, aususega ei saa paigastki. Piss on pähe löönud. Käsi kullas või perse mullas. Valetab nagu sitta lõikaks. * Kaks laulu on Saepuru-Sassist ja Sita-Aadust: I Vändra metsast leidsin ma, armastuse masina. Vändra metsast leidsin ma, armastuse masina. Läksin seda uurima, selgus- kuulipilduja. Läksin seda uurima, selgus- kuulipilduja. Saepuru-Sass ja Sita-Aadu…

Lumiina ennustus

R.K. Topkin

Needusest moonutatud näoga noor naine Lana oli Torrenisse tulles lootnud õhinal oma silmaga näha kuningriigi müstilisi olevusi ning maagia praktiseerimist. Ta sai paraku rohkem kui oli eales karta osanud, mis tähendas, et ellujäämise nimel võitles ta nüüd nii inimeste eelarvamuste kui iseenda süveneva depressiooniga. Kui tema tee ristus tagaotsitava Rownov Tristesiga, pakkus viimane talle ajutist peavarju väikeses räämas majakeses keset metsi, eelduselt et naine nõustub mehe ja ühe upsaka neiu, Bethany, asukohta mitte reetma. Meeleheitel naine sõlmib kokkuleppe, aga see tõmbab teda ennast ootamatult kaasa afääri Torreni kroonprintsessi kadumisega ja sõja puhkemise ohuga naaberriigist Swilundist. Nagu naine poleks piisavalt ebamugavas olukorras, et Lana armub majaperemees Rownovi, siis pärast peaaegu surmavat õnnetust Necroni võlumetsas, ootab Lanat ees maagiline muundumine, mis annab tõuke täiesti uuele sündmuste ahelale ja identiteedi tekkimisele.

Korter

Monika Rahuoja-Vidman

Uurija Marje Selter, kel on küll teatud kaht lused, saadab Julia toimiku siiski arhiivi, kirjutades surma põhjuseks õnnetusjuhtum ja omanik saab oma Kalamajas asuva korteri taas välja üürida. Lindi on väga rõõmus, kui ta leiab uue üürikorteri ja seda lausa mõistliku hinnaga. Kõik paistab olevat nüüd hästi, lisaks vürtsitab neiu argipäeva ka uus silmarõõm. Rahutuks teeb teda vaid kellegi kummaline, nähtamatu juuresolek tema korteris. Kui Lindi kuuleb majanaabrilt, et tema üüritavas korteris on umbes aasta tagasi surnud üüriline, noor neiu, tekitab see temas kõhedust, kuid ta ei oska aimatagi, mis juhtuma hakkab.

Veenja

Ли Чайлд

Pooleldi juhuse tahtel kaasatakse endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher operatsiooni, mille eesmärk on üles leida FBI kadunuks jäänud agent. Saadud ülesannet täites satub ta Maine´i osariigi rannikul asuvasse majja, mille asukad on lasknud end muust maailmast eraldada kõrge kivimüüriga. Ja on ka põhjust. Maja peremees näikse tegelevat idamaiste vaipade importimisega USA-sse, kuid loo arenedes selgub, et see on tema jaoks kõigest kattevari. Jack Reacherit ajendab tegutsema ka üks isiklik motiiv: kümme aastat tagasi luhtus tema ja ta toonaste kolleegide katse vahistada armeeluures kõrgel ametikohal töötav isik, kes müüs pärast Lahesõda Lähis-Ida riikidele USA ülisalajaste relvade jooniseid.

The Soup

Jorma Rotko

The Soup is an amazing story of seafaring and wars around the Baltic Sea from sixteenth to the nineteenth century. It’s written by Jorma Rotko, an Estonian Finn who has worked as a fisherman, skipper, journalist, and tv-producer and lived years in the Finnish archipelago. He usually writes in Estonian and Finnish languages. The Soup is his first novel in English.

Viktoriaanid

A. N. Wilson

19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika Ühendriikide omaga. Suurbritannia ühel vilunumal elulookirjutajal ja romanistil Andrew Norman Wilsonil on silma hea loo tabamiseks. Oma mastaapses teoses käsitleb ta kirjanikke, riigimehi, teadlasi, filosoofe ja sõjaväelasi, kelle elu ja arusaamad selle ajastu pöördelist ajalugu kõnekalt illustreerivad: loodusuurija Charles Darwin, filosoof ja majandusteadlane Karl Marx, poliitikud William Ewart Gladstone ja Benjamin Disraeli, kardinal John Henry Newman, kirjanikud Charles Dickens, George Eliot ning Rudyard Kipling jt. Wilson on selles raamatus selgitanud, kuidas pani Victoria-aegne Inglismaa aluse revolutsioonile, mis ei ole lõppenud siiani. Wilsonilt on varem eesti keeles ilmunud monograafia „Kuninganna Victoria” (2016). E-raamatus pilte ei ole.

Leegitsev rist, I raamat

Diana Gabaldon

1771. aastal püsib Põhja-Carolina koloonias habras tasakaal, kus ühel vaekausil on rikas koloniaalaristokraatia, teisel sisemaa vaesed uusasukad. Nende kahe rahvakihi vahel seisab aumees, ent nüüd juba ka varakas mees Jamie Fraser. Armsalt Šotimaalt väljasaadetuna on ta siin saanud lõpuks maad, mida on alati ihaldanud. Tema kõrval on ebatavaline teekaaslane, oma ajast ja kohast väljakistud naine Claire, kellel lasub õnnistuse, kuid paraku ka raske koormana imetabane võime teada, mida toob tulevik. Varem on säärane teadmine tõuganud Jamie ja Claire’i ohtudesse, ent aidanud neil ühtlasi pääseda. Nüüd võib see saada vilkuvaks tõrvikuks, mis valgustab neile teed läbi eelseisvate ohtlike aastate, või süüdata tulekahju, mis põletab tuhaks kogu nende ühise elu. „Leegitsev rist” on ühtaegu südantliigutav ja põnev, ajalootruu ja põletavalt kirglik. Kirjaniku Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „Võõramaalane”, „Kiil merevaigus”, „Rändaja” ja „Sügistrummid”.

Miniaturist

Jessie Burton

1686. aasta sügispäeval koputab 18-aastane Nella Oortman Amsterdami kõige jõukamas linnaosas suursuguse maja uksele. Ta on tulnud maalt linna, et alustada uut elu silmapaistva kaupmehe Johannes Brandti abikaasana, kuid vastu võtab teda hoopis mehe teravkeelne õde Marin. Johannes ilmub alles tükk aega hiljem ja annab Nellale eriskummalise pulmakingi: nende kodu vähendatud koopia. Seda hakkab sisustama mõistatuslik miniaturist, kelle pisikesed meistritööd peegeldavad oma päriselulisi teisikuid ootamatul moel. Esialgu on Nella hämmingus Brandtide majapidamise suletud maailmast, ent kui ta avastab sealsed saladused, mõistab ta, et neid kõiki ootavad ees aina suuremad ohud. Kas nende saatus on miniaturisti kätes? Ja kas temast saab nende kõigi päästja või paneb ta aluse nende hukule? Kaunis ja joovastav, täis südant põksuva panevat põnevust, jutustab Jessie Burtoni vaimustav debüütromaan loo armastusest ja kinnisideedest, reetmisest ja kättemaksust, näivustest ja tõest.