Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураTeisipäevanaiste pudru ja kapsad
„Kõik peab muutuma!” otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust, pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta. Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb haigutav tühjus. Õnneks saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline, kellel on slepis kahtlust äratav mees. Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon. Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid „Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud film. Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998. aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.
Uju koos uppujatega
1971. aasta sügisel hukkuvad Prantsusmaal Esimese maailmasõja lahingupaigas noor norralane ja tema prantslannast elukaaslane. Nende kolmeaastane poeg Edvard kaob jäljetult. Neli päeva hiljem ilmub laps välja kadumiskohast sadakond kilomeetrit eemal. Edvard kasvab üles vanaisa juures üksildases Norra mägitalus. Kui vanaisa sureb, seisab 23-aastane Edvard silmitsi mitme mõistatusega. Miks läksid tema vanemad ohtlikku metsa, ja kas see oli juhus, et sõjaaegne gaasimürsk nende jalge all lõhkes? Ja kes saatis vanaisa matusteks imeilusa haruldasest puidust puusärgi? Vastuseid otsides satub Edvard Shetlandile ja Prantsusmaale ning kaevab mineviku hämaratest soppidest välja oma perekonna loo, mis on tihedalt seotud nii 20. sajandi Euroopa suurte tragöödiatega kui ka ühe rahutu hingega tisleriga, kes läks kolmekümnendatel aastatel Pariisi õnne otsima.
Novembriöö kirjad
Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just müüri taha jäävas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. Käesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele. Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja sõjaväeline osa polnud arenenud tänasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid õnnetusi. Nüüdseks on linn õppinud, kohandunud ümber, valmistunud probleemideks ja samas neid märksa paremini vältiv. Mina ja veel paarkümmend õnnetut olime Tamsalu viimased „äärmised ebaõnnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga välja! Vähemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte õnnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja või oskamatult. Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.
Keelatud vilja tänav
Yvonne Carmichaelil on suurepärane karjäär, ilus kodu ja hea abielu. Aga kohtumine võhivõõraga toob kaasa kirgliku kõrvalhüppe. Kahe elu lahus hoidmine näib esmapilgul lihtne. Kuid siis leiab ta end süüpingist. Ja kohtusaalis sõltub kõik ühest õhtust pimedal tupiktänaval. … see hetk ongi käes. Hetk, mil kõik variseb kokku ja ma tean, ja ka sina seal süüpingis tead, sest langetad pea käte vahele. Teame mõlemad, et kaotame mõne hetke pärast kõik: meie abielud on läbi, karjäärid hävinenud, ma olen kaotanud oma poja ja tütre austuse ja, veelgi enam, mängus on meie vabadus. Kõik, mille nimel oleme tööd teinud, kõik, mida kaitsta püüdnud … Kõik laguneb peagi koost. Inglise kirjaniku Louise Doughty (1963) romaan „Keelatud vilja tänav“ („Apple Tree Yard“) on psühholoogine põnevik salasuhtest, pimestavast kirest ja ohust, mis tabab täiesti ootamatult. Väärtustest, mille järgi elame, ja valikutest, mida teeme.
Minu soovide nimekiri
Jocelyne on 47 ja tal on väike pudupood. Ta on natuke ülekaaluline, tema abikaasa Jocelyn on täiesti tavaline ja tema parimad sõbrannad on kaksikud, kes peavad kõrvalmajas ilusalongi. Jocelyne on jõudnud punkti, kus ta hindab oma elu ja võrdleb seda oma teismeliseea unistustega. Kui Jocelyne oli 17, suri ta ema, isa invaliidistus veidi hiljem ja nii pidi Jocelyne noorelt alustama tööd pudupoes, selle asemel et jätkata oma unistuste poole pürgimist. Aga on ta siis tõesti õnnetu? Tal on vabad nädalavahetused, sõbrad, tema kudumisblogi, tema töö ja tema väikesed naudingud. Siis ostab ta kaksikute pealekäimisel lotopileti ja võidab 18 miljonit. Ta võiks muuta oma elu täielikult, aga mida ta tegelikult tahab? Ta ei räägi kellelegi oma võidust, veel mitte … Ta asub koostama oma soovide nimekirja: uus mantel, vannitoavaip, tütre külastamine Inglismaal. Ta astub sisse Chaneli poodi Pariisis, mõeldes, et võiks osta kõike, mida tahab, kuid kas uus kott teeks ta tõesti õnnelikumaks kui võileib, mille abikaasa hommikul valmistas? Vahepeal saab tema käsitööblogi üha populaarsemaks, tuues uusi sõpru ja äripakkumisi. Jocelyne tunneb end oma harjumuspärases elus turvaliselt ja kõhkleb raha välja võtmast. Ta vaid koostab üha uusi oma soovide nimekirju, et mida kõike võiks selle rahaga teha. Kuid ühel päeval variseb kõik …
Varaste tänav
See moodne odüsseia, mille minajutustajaks on seitsmeteistkümneaastane marokolane Lakhdar, kulgeb poisi kodutänavast Tangeris vanglasse Barcelonas. Vahemere Aafrika-poolsed kaldad süttivad järjest, vastasrannikul vaagub hinge Euroopa. Selles apokalüpsisehõngulises kaoses otsib onutütrega liiga lähedalt tutvust teinud ja seetõttu vanematekodust välja visatud Lakhdar oma teed, järjestikusteks peatuspaikadeks kerjuste urkad Tangeri parkimisplatside taga, radikaalislamistide sekti raamatupood, odavat Maroko tööjõudu hindav Prantsuse ettevõte, pankrotis kaubalaev Aafrika ja Euroopa mandri vahel, Hispaania vetes uppunud illegaalsete immigrantide laipade kokkukorjamisest ja transpordist elatuv matusebüroo ning lõpuks Barcelona kloaak – Varaste tänav. Seal tapab Lakhdar kööginoaga oma alter ego ja parima sõbra Bassami, kes tunnistab talle seda, mida poiss on ammu aimanud – sõbrast on saanud terrorist ja tema hingel on mitmekümne inimese elu. Arabist Mathias Enard (snd 1972) on jõudnud elada mitmes paigas Lähis-Idas ja Euroopas. Tema kuus romaani on tõlgitud 22 keelde ja need on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh 2015. aastal ka Prantsusmaa olulisima kirjandusauhinna Goncourt’i preemia. Peale ladusa jutustamisoskuse ja silmapaistva eruditsiooni on Enardil üks omadus, mis teeb temast 21. sajandi alguse maailmas väga vajaliku kirjaniku. Tundes põhjani araabia kultuuri, kuid olles ise eurooplane, suudab ta kõnelda nii, et Teine ei jää mõistetamatuks, ent samas ei jää autor kinni ka klišeedesse või eksootikasse.
Püha misiganes
Sydney karismaatiline vanem vend Peyton on alati olnud perekonna staariksning saanud endale lõviosa vanemate tähelepanust ja hiljem ka hoolitsusest. Kuiseadusega üha rohkem pahuksisse läinud Peyton teeb purjuspäi avarii jasaadetakse vanglasse, tuleb hooletusse jäetud Sydneyl hakata otsima endalekohta nii perekonnas kui ka väljaspool. Miks kõigile mahub pähe vaid Peytonigatoimuv ja kas tõesti on Sydney ainus, kellele avarii ohvri käekäik korda läheb? Uude kooli minnes tutvub Sydney õe-venna Layla ja Mac’iga. Chathamiteperekond erineb tema perest kui öö päevast. Chathamite elu pole kerge, kuidneil jätkub armastust ja tähelepanu ka Sydneyle, kes tunneb end peagiChathamite juures paremini kui oma kodus. Nende sõprus ja hoolitsus aitavadSydneyl raskustest üle saada ja mõista, et tema ei pea venna tegude eestvastutama. Ülipopulaarse Sarah Desseni romaani „PühaMisiganes” põhiteemadeks on peresuhted, eneseavastamine ja isiksusenakasvamine. Tema raamatuid on müüdud üle seitsme miljoni eksemplari. Ootan juba võimalust lugeda Sarah Desseni raamatut „Püha Misiganes”. –John Green Sarah Desseni nimest on saanud kaasaegse noortekirjanduse sünonüüm. –Entertainment Weekly
Inglid ja kelmid. Rannaromaan
"Kirjanduskonkursi ""Bestseller 2015"" ära märgitud töö ilukirjanduse kategoorias. Ihaneeme on idüllliline rannaküla, kus elavad pealtnäha ideaalset klantspiltelu endisest poliitikust meelelahutusärimees, tema koduperenaisest abikaasa, tolle vend, lapsed, koerad ja kassid ning rannarestoran. Kui aga nende juurde satub modellist Õnne, selgub, et miski pole päris nii, nagu paistab, ja et kõik saab minna veel palju keerulisemaks, vähemalt esialgu. Lugu ei tee lihtsamaks ka arvukad sõbrad, üks tantraguru, peadpööritavad kired, taamal kulgevad kohtuasjad, Paremerakonda räsinud rahastamisskandaali vari ega seegi, et keegi selles loos ei tundu kohati päris täpselt teadvat, mida ta tahab … või siis tahavad lihtsalt kõik kõike. Ehk kas on võimalik olla ühekorraga ingel ja kelm? Katariina Tammert on Eesti kirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning sel alal ka töötanud, kõige pikemalt Estonian Airis ja ajalehes Postimees. Varem on temalt ilmunud armastusromaanid “Lenda minuga” (2013) ja koos Mart Kadastikuga kirjutatud “Paarismäng” (2014). “Armastus, sõprus ja õnn on need teemad, mis mind kõige rohkem inspireerivad, samuti elus oma tee leidmine, ilu, rõõm, lõbu ja naudingud … Elu helgem pool. Seda kõike leiab ka sellest raamatust, mis samas ei tähenda, et siin tumedamaid toone ei oleks – aga need panevadki kaunimad värvid erksamalt särama!” Katariina Tammert
Armastuskirju teatrile
Teater on saast. Teater on armastus. Teater on ajaraisk. Teater päästab elusid. Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu. Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.
Must klaasmaja
Kirjanduskonkursi Bestseller 2015 teise koha töö ilukirjanduse kategoorias. Pärast magistrikraadi kaitsmist Chicago ülikoolis on Mark Sepper tagasi Tallinnas ja asub tööle varahaldusfirmas, kus tema tegevuse sisuks on raha pööritamine rahvusvahelisel kapitaliturul. Ootamatult seisab ta silmitsi suure raha lummaga, ahvatlevate võimalustega, aga ka riskide ja ohtudega. Mustade peegelklaasidega kaetud maja seinte vahel hakkab hargnema draama, mille keskmes on raha ja inimese igikestev ning keerukas suhe, kus kunagi ei tea, kumb pool lõpuks peale jääb. See on õpetlik ja samas hoiatav lugu inimese ahnusest ja kiusatusest, unistustest ja ootustest ning raha salakavalast mõjust. Autor tunneb hästi Eesti majanduselu varjatud keerdkäike ja nii leiab lugeja sellest romaanist nii mõnegi tuttava tüübi või juhtumi meie lähiajaloost.