Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураForever and a Day
35 year old Emily Mitchell has fled her job, apartment and ex-boyfriend in New York City for her father's historic, abandoned home on the coast of Maine, needing a change in her life and determined to make it work as a B&B. She had never expected, though, that her relationship with its caretaker, Daniel, would turn her life on its head. In FOREVER AND A DAY, Emily is stunned to finally, after 20 years, meet her missing father—just a week before her wedding. Their reunion changes both of their lives, and unlocks the key to the house’s many secrets, and to Emily’s missing memories. Spring has finally arrived at Sunset Harbor, and with just a week to go until the big wedding date, the wedding preparations are busier than ever, including Daniel’s surprise talk of a honeymoon. Will Emily and Daniel have their dream wedding? Or will someone appear to tear it apart? Meanwhile, Chantelle’s custody battle comes to a pitch, and as Memorial Day looms, they must figure out what to do with Trevor’s house. Yet amidst all of this, another issue weighs most heavily on Emily’s mind: will she herself ever be pregnant?
Руководство для домработниц (сборник)
Лусия Берлин (1936–2004) опубликовала при жизни несколько сборников рассказов. Но настоящее признание пришло к ней только после смерти, в 2015 году, когда она стала литературной сенсацией года и ее книги вошли в списки бестселлеров. И критики, и читатели оценили порой мрачный юмор, открытость и наблюдательность, легкость и естественность стиля. И трезвое, едкое, иногда суровое, но всегда внимательное отношение к миру, где живут медсестры, алкоголики, учителя, наркоманы, онкобольные, и каждый из них интересен Берлин, она готова прислушаться ко всем.
Призраки и художники (сборник)
От автора удостоенного Букеровской премии романа «Обладать», а также «Детской книги» и «Ангелов и насекомых» – второй том полного собрания короткой прозы, своего рода продолжение «Чудес и фантазий», два авторских сборника под одной обложкой. В этих рассказах – «при всей своей кажущейся простоте удивительно многослойных и даже аллегоричных» (Vogue) – «дышит тайна, живет страсть, пульсирует древняя магия» (Marie Claire) . В «Призраках и художниках» кавалерственная дама ордена Британской империи исследует хрупкие связи между поколениями, бездонную пропасть утраты и те ухищрения, на которые мы готовы пойти, чтобы с этой утратой совладать… Впервые на русском!
Время – река
Мия Лэндан, узнав об измене мужа, решает уехать из города и временно селится в старой рыбацкой хижине среди гор и лесов Северной Каролины. Разбирая вещи прежних хозяев, Мия находит личный дневник некой Кейт Уотсон. Ее поражают спрятанные среди записей искусные рисунки полевых цветов, рыб и насекомых. Однако ее восторг меркнет, когда местные жители открывают ей мрачную тайну – Кейт была убийцей, хладнокровно прикончившей собственного любовника. Но Мия слишком заворожена личностью Кейт, она не верит, что столь талантливый человек может быть преступником. Опираясь на записи и рисунки в загадочном дневнике, Мия на свой страх и риск воссоздает произошедшие в прошлом трагические события.
Graniitmees
Me tulime siia linna 1922. aasta kevadtalvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes. Sirpa Kähköse romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks. Sirpa Kähkönen (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.
Kõike head, Toriseja!
Ise tehtud on alati kõige paremini tehtud. Olgu kodu, püksid või kirst. Romaan „Kõike head, Toriseja!“ räägib padusoomlaslikest põhiväärtustest, elust, surmast ja paneelmajade ehitamisest. Toriseja on otsustanud kirjutada endale ise järelehüüde, sest kes teine tunneks paremini tema elu ja tegemisi. Hauakivigi olgu aegsasti valmis, kui kord juba odavalt saab. Testamendis võtab toriseja kokku oma materiaalse ja vaimse pärandi, mida on ei rohkem ega vähem kui terve põlvkonna jagu. Toriseja tahab ise otsustada, kes saab maja, kes Vord Eskorti ja kummale miniale jääb kumb perenaise ehetest. Samal ajal heidab vana mees pilgu ka tagasi minevikku, asjade algusesse, sünnile ja lapsepõlve. Elule tagasi vaadates tuleb torisejal tunnistada, et temagi on teinud elus mõne vea. Ühe või kaks, oleneb, kuidas lugeda. Eesti keeles on ilmunud varem Tuomas Kyrö „Kerjus ja jänes“ (Tänapäev, 2012).
Kus pingviinid ei laula
Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud. Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni. Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma. „Kus pingviinid ei laula“ on Tiigisoone esikromaan.
Maetud hiiglane
Bookeri auhinna laureaadi, jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro romaani „Maetud hiiglane“ tegevus toimub kuningas Arthuri järgsel Inglismaal. Väikeses külakeses elav vanapaar Axl ja Beatrice asuvad teele, sest neile meenub ähmaselt, et kusagil naaberkülas elab nende poeg. Ähmaselt sellepärast, et üle terve maa roomav udu näib võtvat inimestelt mälu, aga koos sellega ka tugevamad tunded. Minevikust ei mäletata ei õnnelikke hetki ega ka mitte valusaid mälestusi. Tundub, nagu liiguks kogu maailm kahe vanainimese sammude tempos. Jõudnud sakside külasse, saavad nad tunnistajaks seal toimuvatele sündmustele ning liiguvad edasi juba suurema reisiseltskonnaga. Igaüks neist otsib midagi. Axl ja Beatrice oma poega, saksi sõjamees õiglust, temaga liitunud poiss oma ema ja hiljem nende seltskonda lisandunud Sir Gawain salapärast lohet, et ta tappa. Tundub, et kõigi teada on üldise unustuse taga just lohe, kes paiskab välja mälu hävitavat udu, ning pruugib vaid lohe tappa, kui mälu taastub. Kazuo Ishiguro jutustamisviis on petlikult kiretu ja miski ei ole siin päris see, millena näib. Armastuse ja unustamise kõrval on raamatu teiseks oluliseks teemaks võltsmälestused, see, kuidas inimesed ise oma mälestusi kujundavad ja kuidas rahvad oma minevikku loovad. Ishigurole on omane üllatada iga uue teose puhul uue vormiga. Kui tema eelmises raamatus „Ära lase mul minna“ (e.k 2015) on ulmesugemeid, siis „Maetud hiiglases“ võtab kirjanik appi fantasy’le omased võtted.
Where time meets truth
This is a story about a young man misleading travels and challenges in life, about different people and places he visited. About home a school. Love and hate. Money and happiness. Vodka and vices. From life itself. Many readers might recognize themselves in some occasions, maybe even they have experienced something like that or lived it through. Déjà-vu. We're all still humans, and humans often get lost during their travels. There are still fictional characters and events – which are real, which are fictional, is for the reader to decide. The main character Hans, with a restless soul, has traveled to every place is Estonia in search of work & happiness and has often found himself abroad, met & spoken to many different types of people. With nobleman and thieves. Slept under the night sky and also in luxurious hotels. Tasted the waters from a road ditch and tasted wines in the finest restaurants. Felt the power of money and helplessness, when there's no money. Met lies and ultimate honesty on his road. Has he learn`t anything from all of that? That will come out later. One's for sure – there are same types of people over here and across the border. There are no bad and good nationalities; there are only bad and good people.
Nääps
Raamat jutustab ühe Dublini perekonna allakäiguloo kümne aasta jooksul. Sündmusi vahendab ja loo jutustab peres kasvav tüdrukunääps, kes üritab üksinda hakkama saada sellega, et tema vanemad joovad ja pidutsevad. See on lugu sassis ja vastuolulisest lapsepõlvest, mis olenemata kõigest häirivast, mida vanemad korraldavad, on täidetud armastuse ning mõnikord ka naljaga. Peatükk peatüki järel muutub lapse jutustamisstiil ja hääl täiskasvanulikumaks ning teravamaks, lugeja ees avaneb mõtlemapanev katkise perekonna portree ja pilt lapsest, kes on sinna ära kadunud.