Научная фантастика
Различные книги в жанре Научная фантастикаTäheaeg 9. Joosta oma varju eest
Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.
Під куполом
Напередодні Гелловіна місто Честер Мілл у штаті Мейн невідома сила накриває прозорим Куполом. Навіть літаки розбиваються об цю енергетичну оболонку. Опинившись у замкненому просторі, хтось виявляє здатність до огидних злочинів, а хтось, на протидію цим покидькам, – до подвигів. Одному політикові навіть припала до душі ізольованість населення, яким тепер легко керувати. Тільки-от недовго триватиме ера його правління, адже сам Купол вороже налаштований щодо своїх заручників. Тож їхній час не просто обмежено. Він швидко спливає…
Literistid
Helsingis antropoloogiat tudeeriv eestlane Patrik hakkab kirjutama artiklit palju tähelepanu pälvivast literistlikust liikumisest, segust new age'i jüngritest ja vältimatut intellektuaalset maailmalõppu kuulutavast ususektist. Uurimisobjektiga lähemalt tutvudes läheb lugu aga märksa segasemaks, isegi unenäolisemaks. Kristjan Looritsa debüütromaan käsitleb meelelahutusliku põneviku stiilis mõningaid kaasaegse vaimufilosoofia ja analüütilise metafüüsika teemasid.
Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood
"Duumioru lood" on 2013. aasta parima kogumiku Stalkeriga pärjatud "Saladusliku tsaari" järg. Maad kokkupõrkega ähvardanud hiidasteroid Tooni muudab viimasel hetkel suunda ja planeeti tabab vaid temaga kaasas olnud kivirämps. Inimkond on hämmingus. Kuidas on võimalik, et asteroid suunda muudab? Mida Tooni endast õigupoolest kujutab? Selles kogumikus saame heita pilgu inimkonnale enne ja pärast kohtumist tundmatuga.
Õnne ja õnnetuse valitseja
Maniakkide Tänava uues raamatus on tagasi Surmakarva maailm oma kooljate ja nekromantidega. Kui surm ja häving on igapäevane, ihkavad inimesed midagi, mis annaks neile kindlustunde – et alati, kui saabub õnnetus, oleks teada – tulemata ei jää ka samapalju õnne. See saab võimalikuks, kui luuakse keegi suur ja vägev, kes kriipsu pealt mõõdab igaühele õnne ja õnnetuse kogust. Kuid säärase valitseja all on kiired tekkima filosoofiad: ega õnn sind ei otsi, kui sa ise õnnetust ei otsi, ning – õnnelikem on see, kes endale hädasid kaela toob. Siiski on neid, kes ei soovi saada säärasel viisil oma õnne sepaks. Need, kes tahavad hoida saatust õnnemänguna, peavad selle eest võitlema asuma.
Saladuslik tsaar
Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Maailma riikide valitsused otsustavad planeedi maha jätta ja minna… otsima ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist ning kaugemalt galaktikast. Kuid ressursside puudusel ei ole võimalik võtta kaasa kõiki maalasi. Mis saab neist kes lähevad teele? Mis saab neist kes jäävad maha? Kolm eesti ulmeautorit vaatavad läbi käesoleva jutusarja tulevikku ning toovad teieni nii humoorikaid kui ka kurbi lugusid lähi- ja kaugtulevikust. See on nägemus maailmast mida ühendab kogu inimkonda vapustav kataklüsm. Maailmast, kus ohu eest pagejad jätavad endast maha rahuingli kes lõpetaks sõjad. Maailmast kus taevane kaitsja on käegakatsutav reaalsus. See on tehisintelligentsiga ründesatelliitide kompleks. Kellele sõber, kellele vaenlane: Ippolit.
Roos ja lumekristall
Tuntud Eesti ulmekirjaniku jutukogu, milles mitmete juttude tegelased on lugejaile ka varasemast tuttavad, nagu eksortsist pan Grpowski, Dom Ramón del Estero („Palveränd uude maailma“). Lühiromaan “Tagasi tulevikku IV” on mõistagi inspireeritud filmitriloogiast “Back to the Future I-III”. Lühiromaan “Roos ja lumekristall” on aga inspireeritud ühe maailma kuulsaima kirjaniku üsnagi karismaatilisest tekstist.
Kolmas Vabadussõda
Põnev fiktsioon võimalikest poliitilistest arengutest Eestis. Ulmeromaani on pikitud üllatavalt tõepäraseid kirjeldusi Pronksiööst ja sellele järgnevatest sündmustest. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sündmustega, milles leidub nii armastust kui ka vihkamist.
Охотницы
Эдинбург, Шотландия, 1844 год. Днем она – ослепительная маркиза, леди из высшего общества, звезда балов и светских раутов, а ночью – выходит на смертельную охоту на монстров… Злобные фейри убили мать Айлиэн, и девушка поклялась отомстить! Приближается лунное затмение, которое может разрушить древнее заклятие, и тогда тысячи злобных существ вырвутся на свободу. Кто сможет их остановить? Только избранная… Но что случится, если охотница влюбится в одного из самых заклятых своих врагов?
Скелет в шкафу
Большое видится на расстоянии, тайна распада СССР начинает вырисовываться только с дистанции в три десятка лет, да и то в общих чертах. Однако многие в ГРУ полагают, что раскрывать ее все равно рано. Но кто-то решил открыть миру правду… и вызвать мировой кризис. Владимиру Лавронову предстоит срочно вмешаться, самому решить судьбу великой тайны и, если получится, предотвратить апокалипсис…